Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 16. juuni 2021
Tsiviilasja number
2-20-17693
Tsiviilasi
Themis Õigusbüroo OÜ hagi G. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
1039,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn) Kostja: G. S. (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ hagi G. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt
2.Välja mõista G. S.lt põhivõlgnevus 682,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 30.11.2020 25,41 eurot ja kahju 40 eurot, kokku 747,91 eurot (seitsesada nelikümmend seitse eurot ja 91 senti) Themis Õigusbüroo OÜ kasuks
3.Välja mõista G. S.lt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 682,50 eurot alates 01.12.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni Themis Õigusbüroo OÜ kasuks
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta 77% ulatuses G. S. kanda ja 23% ulatuses Themis Õigusbüroo OÜ kanda
Mõista G. S.lt välja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud 308,96 eurot (kolmsada kaheksa eurot ja 96 senti)
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb G. S.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
308,96 eurot Themis Õigusbüroo OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt 05.02.2020 sõlmisid Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ (registrikood 10328606, edaspidi endine võlausaldaja) ja kostja õigusabiteenuse lepingu, mille p 4 alusel võttis kostja kohustuse tasuda teenustasu ja õigusabiteenuse osutamisel tekkinud muud kulud vastavalt endise võlausaldaja poolt esitatavatele arvetele. Endine võlausaldaja on osutanud kostjale õigusabiteenust ning väljastanud kostjale tasumiseks 2 arvet: 01.06.2020 arve nr 200602 summas 532,50 eurot ning 03.07.2020 arve nr 200708 summas 150 eurot. Mõlemad eelnimetatud arved on kostja poolt endisele võlausaldajale tervikuna tasumata ning muutunud sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva möödumisega. Hageja toob esile, et tegelik viivisenõue kostja vastu on vastavalt kostjale tasumiseks esitatud arvetele 0,1% iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja vähendab viivisemäära mõistlikku määrani ning nõuab kostjalt viivist määraga 0,06% päevas. Hageja arvestab viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast kuupäevast kuni arve tasumiseni. Hageja on kasutanud oma õiguste maksma panekuks õigusabi. Selles osas tekkis tal kulu 138 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 1,2 töötunnile. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises ning nõude esitamises kostjale. 17.11.2020.a loovutas endine võlausaldaja nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Samal päeval saatis hageja lepinguline esindaja kostja mõlemale teadaolevale e-posti aadressile nõude loovutamise teatise ja võlanõude.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõue 682,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 69,74 eurot, kahjuhüvitis 138 eurot ja jooksev viivis alates 01.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulu kostja kanda ning kohustada kostjat väljamõistetavatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 437 eurot.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus kätte 10.12.2020 kohtute infosüsteemi kaudu. Menetluskulude nimekiri on kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 04.06.2021. Kostja ei ole hagiavaldusele ega menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohutust rikkunud (p 1); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §
101 lg 2). VÕS § 108 lg 1 sätestab hagejale õiguse nõuda kostjalt raha maksmise ja viivise maksmise kohustust.
5.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud 05.02.2020 endise võlausaldajaga õigusabiteenuselepingu (edaspidi leping), mille alusel on teenuse sisuks kliendi esindamine KarsS § 4231 kohase kuriteo menetluses. Hind kujunes ajatariifi alusel. Ühe töötunni hind on 125 eurot, millel lisandub käibemaks 20%. Lepingu p 4 kohaselt teenustasu ja õigusabi osutamisel tekkinud muud kulud tasub kostja vastavalt advokaadibüroo arvetele. Teenuse osutamise kohta on hagejale esitatud 01.06.2020 kuupäeva kandev arve nr 200602 summas 532,50 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 05.06.2020 ning 03.07.2020 kuupäeva kandev arve nr 200708 summas 150 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.07.2020. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kumbagi arvet tasunud, mistõttu on põhivõlgnevus 682,50 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
7.Puuduste kõrvaldamisel selgitas hageja, et pooled ei ole lepingus viivise määras kokku leppinud. Hageja osundab hagiavalduse lisale nr 4, milles endine võlausaldaja informeeris kostjat vajadusest alustada viivise arvestust tasumata arve osas. Kostjal oli võimalik arvega ja sellel märgitud viivisega tutvuda, sh esitada vastuväiteid või võlgnevus viivitamatult tasuda, mida kostja ei teinud. 10.08.2020 saatis kostja endisele võlausaldajale e-kirja, milles lubab tasuda võla koos intressiga (s.o viivisega, kuna intress lepingu sisust ja olemusest tulenevalt ei lisandu). Hageja tõlgendab viivise lisandumist arvel näidatud määraga kostja nõustumisena, mistõttu ei ole seadusjärgsest viivise määrast suurema viivise määra nõudmine kostjat kahjustav. Hageja leiab, et aktsepti andmisega nõutud kohustuse õigeks võtmisega kostja poolt eksisteeris sellest hetkest pooltevaheline kokkulepe viivise kohaldamises ja seda määras 0,1% päevas. Kostja tegevusetus ja viivise arvestamine on põhjuslikus seoses. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu.
8.Riigikohus on selgitanud tsiviilasjas 3-2-1-144-09 punktis 11, et arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine arve saaja poolt ei tähenda üldjuhul arvel märgitud viivisemäära osas kokkuleppe sõlmimist. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms.
9.Pooled ei ole lepinguga viivise määras kokku leppinud. Poolte vahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid peale lepingu sõlmimist läbirääkinud ja kokkuleppinud viivise määras. Kohus leiab, et kostja 10.08.2020 vastust ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise määraga. Kostja ei ole viivitusintressi määrale nõustumust andnud ka vaikimisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 järgi loetakse
vaikimist tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Pooled ei ole kokku leppinud vaikimisele tahteavalduse tähenduse andmises. Seaduslikku alust ei ole lugeda kostja vaikimist tahteavalduseks. Samuti ei ole hageja vaidluses tuginenud varasemale praktikale. Hageja viivitusintressi nõue on põhjendatud seadusjärgse viivitusintressi määras, mis on 8% aastas. Viivise kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis: Võlasumma (eurodes)
periood
532,50
06.06.2020 – 30.11.2020 11.07.2020 – 30.11.2020
viivitatud päevad
Kokku
viivise summa (eurodes) 20,72 4,69 25,41
Seega on sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 682,50 eurot on kokku 25,41 eurot.
10.Hageja toob hagiavalduses esile, et ta on kasutanud õigusabi 1,2 töötundi summas 138 eurot. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises ning nõude esitamises kostjale, mille kohta on esitatud teenustasu arve (hagiavalduse lisa 8). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.
11.Ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel tuleb sissenõudmiskulude hüvitamist nõudes arvestada VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hüvitise ülempiiridega. Sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas ulatuses saab vastavalt lg-le 4 nõuda üksnes erandlikel asjaoludel (võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et käesoleval juhul oleksid esinenud erandlikud asjaolud või sissenõudmistoimingud oleksid olnud erakordselt keerukad. Eelnevast tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue seega põhjendatud suuruses 40 eurot.
12.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 682,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 30.11.2020 summas 25,41 eurot, kahju 40 eurot, kokku 747,91 eurot ning alates 01.12.2020 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (682,50 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 77% ja hageja kanda 23% ulatuses.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
15.Hageja menetluskuluks on vastavalt menetluskulude nimekirjale riigilõiv 200 eurot, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel e-toimiku kaudu 30.11.2020 ja õigusabikulud 437 eurot, kokku 637 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse koostamisele kulunud ajast 3,50 tundi tunnihinnaga 115,00 eurot kokku 402,50 eurot, menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajast 0,30 tundi tunnihinnaga 115,00 eurot, kokku 34,50 eurot. Kokku moodustavad õigustoimingud 3,80 tundi 437,00 eurot. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud üksnes käesoleva menetlusega ning nendele ei lisandu käibemaksu.
16.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
18.Kohus, võttes arvesse asja keerukust, mahtu ja tõendite hulka, on seisukohal, et sarnase hagiavalduse koostamisele ei kulu riiklikult tunnustatud magistrikraadi omaval lepingulisel esindajal mitte rohkem kui 1 tund ja 30 minutit ning kahest positsioonist koosneva menetluskulude nimekirja koostamisele mitte rohkem kui 15 minutit. Seega on hageja menetluskulu taotlus osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele, s.o ajakulu 1 tund 45 minutit tunnihinnaga 115 eurot, kokku 201,25 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 401,25 (200+201,25) eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 77% menetluskuludest s.o 308,96 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.