Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Angelina Abol 16. september 2025, Rakvere 2-24-119141 Bondora AS-i hagi V. T. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:
1691.35 eurot ja nende Hageja: Bondora AS (RK 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post XXX) Kostja: V. T. (IK XXX, rahvastikuregistris kehtiva elukoha andmed puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS-i hagi V. T. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista V. T.-lt Bondora AS-i kasuks poolte vahel 12.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev:
5.Välja mõista V. T.-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 485 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(5)
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (otsuse tegemise ajal kehtiv aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 22.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult V. T. (kostja) 1175.97 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule. Hageja esitas 30.12.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse põhivõlgnevuse 956 eurot, intressi 83.81 eurot, lepingu haldustasu 10.10 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 114.95 eurot, viivise 194.80 eurot ja lisanduva viivise alates 31.12.2024 viivisemääras 33,65% aastas tagastamata krediidisummalt kuni täitmiseni nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kostja kanda. Hagiavalduse järgi tuleneb hageja nõue poolte vahel 12.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 956 eurot (s.h lepingutasu 56 eurot) intressimääraga 33,65% aastas, krediidi kulukuse määr 51,68% aastas, lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Samuti sõlmisid pooled kokkuleppe hageja pakutavate lisateenuste B Secure, B Secure+ (tasu 24.99 eurot kuus) ja ametlik maksehäireregistri teatis (tasu 14.99 eurot) saamiseks. Kostjale on tehtud väljamakse summas 900 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama regulaarsete maksetega. Kostja ei ole laenulepingu täitmiseks teinud ühtegi makset ning jättis tasumata 19.02.2024, 18.03.2024, 18.04.2024 ja 19.05.2024 osamaksed. Hageja andis 19.04.2024 kostjale saadetud teatises kostjale täiendava tähtaja 30 päeva võlgnetavate summade tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei kõrvaldanud, ütles hageja lepingu 21.05.2024 ülesütlemisavaldusega üles. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et hindas enne laenulepingu sõlmimist kostja maksevõimet laenutaotluses (sissetulek 1800 eurot, kohustused 600 eurot, elamiskulud 540 eurot, maksehäireregistritest nähtuvate (taotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui 2 aastat enne laenutaotluse esitamist) ja pangakonto väljavõtte (sissetulek 1784.46 eurot, kohustused 1060.90 eurot, hageja arvestas elamiskuludeks 540 eurot) andmete põhjal. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muudeks kulutusteks 147.25 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu 956 eurot, intressi 83.81 eurot, haldustasu 10.10 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, osutatud lisateenuste eest 114.95 eurot (selgitavas osas 114.95 eurot, haginõudes ekslikult märgitud kogusummana 14.95 eurot), viivise 194.80 eurot perioodi 22.05.2024 - 30.12.2024 eest ja lisanduva viivise 33,65% tagastamata krediidisummalt aastas (üldtingimuste p 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne poolte vahel kokkulepitud intressimääraga).
2.Hagimaterjalid toimetati kostjale 14.05.2025 määruse alusel kätte 30.05.2025 avalikult 2(5)
väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 13.06.2025, ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 1691.35 eurot, s.h põhivõlgnevus 956 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga 12.02.2024 laenulepingut (dtl 27-57) sõlmides Bondora AS tegutses krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on seejuures tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 tähenduses. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse ja andis kostjal laenu kokkulepitud summas (s.o 956 eurot, mis sisaldab lepingutasu, reaalne väljamakse summas 900 eurot) (dtl 58). Kostjal oli kohustus tagastada laen 60 igakuise osamaksega vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 48-50) alates 19.02.2024 kuni 18.01.2029. Kohtule esitatu põhjal ei ole kostja teinud hagejale laenulepingu alusel ühtegi tagasimakset.
5.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
6.Kohus tuvastas, et laenulepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 51,68% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2024 17,36% aastas, kolmekordne määr seega 52,08% aastas.
7.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on 3(5)
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus asub seisukohale, et hageja on laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kontrollides kostja esitatud andmeid piisavalt pika perioodi (16.03.2023-12.02.2024) kohta tehtud kontoväljavõtte (koond dtl 100-139) põhjal. Kontoväljavõtte andmetest nähtuva põhjal oli kostjal sel perioodil sissetulekuks töötasu vahemikus 1094.46-2685.20 eurot (keskmiselt umbes 1788 eurot) ja kostjal oli finantskohustusi (kahe laenu tagasimaksed kokku umbes 570 eurot, kindlustusmaksed viimastel kuudel 15-23 eurot). Kohus nõustub hageja esitatud arvestusega, et kostja oli tema sissetulekuid, kohustusi ja muude kindlakstehtud kulude suurust arvestades maksevõimeline ja seega suuteline oma vabade vahendite arvel täitma hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat uut laenukohustust igakuise osamaksega 36.29-36.30 eurot kuus.
8.Hagiavalduse põhjal ei ole kostja lepingu kehtivuse ajal tasunud ühtegi maksegraafikujärgset osamakset, jäädes võlgnevusse alates esimesest, s.o 19.02.2024 osamaksest ja vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (dtl 64-66). Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka pärast hageja poolt kostjale 19.04.2024 võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 30 päeva andmist (dtl 59). Kohus leiab, et hageja on poolte vahel sõlmitud lepingu seega 21.05.2024 kehtivalt üles öelnud ja hageja nõue on tervikuna muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 956 eurot ja haldustasu 10.10 eurot.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras 33,65% aastas vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-s 9.1. kokkulepitule alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 22.05.2024. Kohus nõustub hageja esitatud viivisearvestusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 425.15 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit) ja lisanduva viivise.
10.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel, s.o lepingu kehtivusajal võla sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulusid 10 eurot kahe tasulise kirja saatmise eest 26.03.2024 ja 06.04.2024 (esitatud arve põhjal õige kuupäev 25.02.2024; dtl 67-68). Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 10 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
11.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja B Secure ja B Secure+ teenuste (dtl 7076, kostja kinnitanud 12.02.2024) ja maksehäirete registri teate eest (06.04.2024, dtl 77) eest kokku 114.95 eurot (vastavalt 24.99 x 4 kuu eest + 14.99 eurot). Kostja ei ole nimetatud teenuste osutamist vaidlustanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja 114.95 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja jätab seega menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 4(5)
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 315 eurot, õigusabikulu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu 315 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 180 eurot. Kohus nõustub, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 485 eurot (150 + 20 + 315). Nimetatud summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt.
(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.