Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.juunil 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 2-19-17428
Kohtuasi
CM TALLINN AS-i hagi AS Oilseeds Trade vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
9920,14 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: CM TALLINN AS (registrikood 12275096, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn); lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja: AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531, asukoht Mureli tn 3, 10617 Tallinn, e-post [email protected]), advokaat Joonas Põder
Kohtuistungi aeg
3. mai 2021
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata AS Oilseeds Trade taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks
2.CM TALLINN AS-i hagi AS Oilseeds Trade vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
3.Välja mõista AS-ilt Oilseeds Trade CM Tallinn AS-i kasuks põhivõlgnevus 8640,00 eurot (kaheksa tuhat kuussada nelikümmend) eurot, viivis 07.11.2019.a seisuga 588,94 eurot (viissada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 94 senti) ning arvates 08.11.2019 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hagimenetluse kulud AS-i Oilseeds Trade kanda
2.Määrata kindlaks ja välja mõista AS-ilt Oilseeds Trade CM Tallinn AS-i kasuks menetluskulud 3506,00 eurot ja viivis lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõuded
1.CM Tallinn AS-i (edaspidi ka hageja) palus AS-i Oilseeds Trade (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis välja mõista tema kasuks põhivõlgnevus 8640,00 eurot, viivis 07.11.2019.a seisuga 588,94 eurot ning arvates 08.11.2019 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja on osutanud kostjale maakleriteenust vilja müügil, mille eest on esitanud arved nr xxxx ja xxxx kokku summas 8640,00 eurot. Kostja on korduvalt kinnitanud ja lubanud nimetatud arvete tasumist, kuid ei ole seda teinud. Hageja tasu arvestatakse välja komisjonitasuna, mis on 0,50 EUR vilja tonnilt, mis oli müügilepingu esemeks. Hageja on kostjale sarnast teenust osutanud aastaid ning seni on kostja hagejale osutatud teenuste eest kokkulepitud summad tasunud. Kostja on korduvalt tunnistanud enda võlgnevust, viimati 19.06.2019 e-kirjaga. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Seega ei pea hageja tõendama, et kostjal on võlgnevus, vaid kostja peaks tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
3.29.10.2019 esitas hageja kostjale hagihoiatuse, milles palus tasuda võlgnevus 29.10.2019. aasta seisuga 8640,00 eurot hageja kontole Swedpangas hiljemalt 05.11.2019. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral esitab hageja kostja vastu hagi kohtule, nõudes täiendavalt võlgnevuse tasumisega viivitamise eest seadusjärgsete viiviste tasumist. Vaatamata hagihoiatusele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Kostja kohustused hageja ees muutusid sissenõutavaks mõistliku aja jooksul peale arvete esitamist 30.11.2018. Hageja leiab, et mõistlik aeg hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumiseks oli hiljemalt 31.12.2018. Järelikult võib hageja nõuda kostjalt tasumata arvete eest viiviseid arvates 01.01.2019 kuni käesoleva ajani summas 588,94 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel, sest poolte vahel on lepingutes kokku lepitud vaidluse andmine „xxxx“ vahekohtule lahendamiseks. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete järgi ei ole hageja suutnud selgelt välja tuua oma nõuet, ta on väitnud, et nõue on 8640 eurot, esitades selle tõendamiseks kaks arvet: arve xxxx ja xxxx. Kuid lepingutest tuleneb, et tasuda tuleb netosumma. Järelikult saab hageja maksimaalseks nõudest kahest arvest olla arve xxxx järgi 5000 eurot ja arve xxxx järgi 2200 eurot, kokku 7200 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on osutanud kostjale maakleriteenust vilja müügil, mille eest on ta esitanud kostjale arved nr xxxx ja xxxx käibemaksuga summas 8640 eurot.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on kokkulepe vaidluse lahendada andmiseks vahekohtule ning kas kostja võlgneb hagejale 8640 eurot.
7.VÕS § 658 lg 1 ja 2 sätestavad, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
8.VÕS § 717 lg-te 1 ja 2 järgi on vahekohtumenetluse kokkulepe poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Vahekohtumenetluse kokkuleppe võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava tingimusena. Tsiviilasjas nr 3-2-1-38-02 28.03.2002 Riigikohtu lahendi punktis 8 on selgitatud, et „kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraažikohtu lahendada peab olema selge, sest sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.“.
9.Kohus on seisukohal, et kostja ja ostjate vahelistes müügilepingutes tehtud viide „xxxx vastavalt xxxx-le“, ei ole piisavalt selge, et lugeda hageja ja kostja vahel VÕS § 717 lg-te 1 ja 2 järgi vahekohtu kokkulepe sõlmituks, kuna selles pole sõnaselgelt s.o nimeliselt kokku lepitud, et see kohalduks hagejale kui maaklerile või tema ja kostja vahelistele vaidlustele. Hageja on esile toonud, et kuna VÕS § 663 lg-st 1 tulenevalt peab maakler dokumenteerima kõik tema vahendusel sõlmitud lepingud, siis oli ostja ja müüja vahel lepingu ettevalmistamine üheks hageja kohustuseks poolte vahelises õigussuhtes, kuid ta ei määranud ennast müügilepingu pooleks ega sõlminud kostjaga lepingutes vahekohtu kokkulepet. Lepingute allkirjastamine hageja poolt toimus selleks, et tõendada maaklerlepingu sõlmimist võlasuhtes kostjaga ning koostatud dokument saab täita hageja kohustust raamatupidamisdokumentide säilitamisel.
10.Esitatud lepingutest ja reglementidest saab järeldada, et vahekohtu tingimus kohaldub vilja ostjale ja müüjale, kes olid otseselt vilja müügitehingu poolteks, mitte tehingut käsunduslepingu alusel vahendavale maaklerile. Hageja menetlusdokumentides toodud põhjendused on kooskõlas lepingute ja xxxx lepingu vormidega, kuna kostja esitatud dokumentide xxxx ja xxxx näol on tegemist üksnes lepingu vormidega, mitte hageja ja kostja suhtes täidetud ja allkirjastatud lepingutega. Seega on hageja põhistanud, et tal puudus igasugune huvi lahendada vaidlusi välismaal asuvas vahekohtus ja vahekohtu klausel ei ole sõlmitud tema kohta. Järelikult ei piisa kostja esitatud dokumentidest, vaid hageja jaoks saaks siduv olla üksnes selgesõnaline ja nimeline kirjalik kokkulepe alluda konkreetses vaidluses konkreetsele vahekohtule. Järelikult on pooled sõlminud suulises vormis maaklerilepingud, mis alluvad Eesti kohtule. Seega on kohus pädev vaidlust lahendama ja kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel, tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohtule esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et pärast hageja arvete, kokku 8640,00
eurot, saamist on kostja korduvalt kinnitanud ja lubanud nimetatud arvete tasumist. Sama kirjavahetusega on tõendatud ka hageja väide, et kostja ei ole kuni kohtuvaidluseni kordagi vaidlustanud arvetel märgitud summade suurust ega käibemaksu sisaldumist arvete summas. Kostja 7.05.2019 kirjaga on tõendatud, et arvete mittetasumine seisneb raha puudumises, kuna kirjast nähtuvalt plaanitakse hageja esitatud arved tasuda, kuid raha on ostetud väetiste, taimekaitse jne all kinni. Kostja tunnistas hagejale võlgnevust viimast korda 19.06.2019 ekirjaga. Pooltevahelises kirjavahetuses antud lubadusi arved tasuda, saab pidada võlatunnistusteks VÕS § 30 lg 1 mõttes. Seega tuleb kostjal tõendada kohustuse puudumist, mida ta aga teinud ei ole.
12.VÕS § 25 lg 2 sätestab, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. 26.01.2017 kostja ja xxxx AS-i vahel sõlmitud müügilepinguga, hageja arvega kostjale ja tõenditega arve tasumise kohta ning 25.07.2017 kostja ja xxxx. vahel sõlmitud müügilepinguga, hageja arvega kostjale ja tõenditega arve tasumise kohta on tõendatud, et mõlema lepingu puhul oli hageja komisjonitasu suurus sama, mis käesolevas vaidluses, 0,50 eurot vilja tonnilt, maakleritasule lisandus käibemaks ning kostja tasus arved koos käibemaksuga. Seega ei oma poolte vahelises vaidluses arvetele tehtud märge netosumma tasumise kohta tähtsust ning kostjalt tuleb komisjonitasu välja mõista koos käibemaksuga.
13.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmise rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitseabinõusid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.29.10.2019 esitatud hagihoiatusega on tõendatud, et hageja palus kostjal tasuda võlgnevus 29.10.2019 seisuga summas 8640,00 eurot hageja kontole Swedpangas hiljemalt 05.11.2019 ja hoiatas, et tasumata jätmise korral esitab ta kostja vastu hagi nõudes täiendavalt võlgnevuse tasumisega viivitamise eest seadusjärgsete viiviste tasumist. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus on seisukohal, et kostja kohustused
muutusid VÕS § 82 lg 3 kohaselt sissenõutavaks mõistliku aja ehk ühe kuu jooksul pärast 30.11.2018 arvete esitamist, seega hiljemalt 31.12.2018. Järelikult võib hageja nõuda kostjalt tasumata arvete eest viivist alates 01.01.2019 kuni hagi esitamiseni 07.11.2019 588,94 eurot ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni.
16.Asjakohane ei ole kostja väide, et hageja ei saa nõuda arvel xxxx märgitud summat, kuna väidetavalt ei tarninud kostja xxxx AS-le mitte 10 000 tonni söödaotra, vaid 7644,94 tonni, sest VÕS § 669 lg 1 järgi ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest. Seega ei mõjuta hageja tasu suurust hageja vahendusel sõlmitud müügilepingu täitmine.
17.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 8640,00 eurot, viivis 07.11.2019 seisuga 588,94 eurot ning alates 08.11.2019 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lõike 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
20.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 550 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2011,00 eurot, mis on tõendatud lisatud arvete ja spetsifikatsioonidega. Hageja palus täiendavalt välja mõista kostjalt kulud, mis seisnesid materjalide analüüsis, e-kirja koostamises 06.04. – 0,3 tundi; vastuse koostamises menetluse peatamise taotlusele 15.04. – 1,4 tundi; vastuse analüüsis, valmistumises kohtuistungiks 30.04. – 1,3 tundi; ettevalmistumises ja osalemises kohtuistungil
03.05.– 3,3 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on lepingulise esindaja kulud 3506 eurot. Hageja kinnitas kooskõlas TsMS § 174 lg 3, et kõik taotluses kirjeldatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-19-17428 menetlusega. Hageja avaldas kooskõlas TsMS § 174 lg 6, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta nõuab menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
21.Kohus peab antud asja mahtu, s.h kohtuistungitele kulunud aega, asja keerukust ning koostatud dokumentide hulka ja osutatud õigusabi tunnihinda arvestades vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks kokku 3506 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hageja menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista 3506 eurot
(käibemaksuta).
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
23.Kostja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on 4334 eurot (käibemaksuta), millele lisandub viivis, tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu tema enda kanda.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.