elatise vähendamise nõudes kummagi kostja osas 2628 eurot
A. P. ja L. H. P. ja sundtäitmise
vastu elatise lubamatuks
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes 3500 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A. P. (isikukood XXX), hageja lepinguline esindaja K. L.-E- (XXX); e-post: XXX Kostjad L. A. P. (isikukood XXX) ja L. H. P. (isikukood XXX), kostjate seaduslik esindaja H. S. M. I. (isikukood XXX); e-post XXX
Asja läbivaatamine
26.mail 2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. P. hagi L. A. P. ja L. H. P. vastu elatise vähendamiseks.
2.Vähendada alates 28. jaanuarist 2021 A. P. lt L. H. P. kasuks XXX Maakohtu XX.XX.XXXX. a määrusega välja mõistetud elatist 0 euroni.
3.Vähendada alates 28. jaanuarist 2021 A. P. lt L. A. P. kasuks XXX Maakohtu XX.XX.XXXX a määrusega välja mõistetud elatist 0 euroni.
Rahuldada A. P. hagi L. A. P. ja L. H. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
5.Tunnistada täiteasjades nr XXX ja XXX toimuvad sundtäitmised lubamatuks.
6.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 22. märtsi 2021 hagi tagamise määrus, millega peatati resolutsiooni p-s 5 nimetatud täitemenetlused.
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
2-21-3954 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
Hagiavaldus elatise vähendamiseks
1.A. P. esitas 28. jaanuaril 2021 hagi elatise vähendamiseks. Hageja ja H. S. M. I. kooselust on sündinud kaks last: XX.XX.XXXX L. H. P. ja XX.XX.XXXX L. A. P. . 1.1 XXX Maakohus XX.XX.XXXX. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitas A. P. ja H. S. M. I. vahel sõlmitud kompromissilepingu. Kohtumääruse kohaselt tasub hageja laste L. H. ja L. A. (kostjad) ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist miinimumelatisele vastavas summas. Osundatud määrus näeb ette, et alates XX.XX.XXXX tasub L. H. lasteaiatasu kostjate esindaja. L. A. lasteaiatasu tasus määruse tegemise ajal hageja. Kohtumääruse tegemise ajal oli miinimumelatis 195 eurot. Hageja tasus laste ülalpidamiseks elatist kokku 390 eurot kuus. Täna on miinimumelatis 292 eurot kuus, mistõttu tuleb kahele lapsele tasuda 584 eurot kuus. Võrreldes XXXX aastaga peab hageja tasuma laste ülalpidamiseks elatist ca 200 eurot kuus rohkem kui ta tasus XXXX . aastal. L. H. läks kooli XXXX. aastal ja L. A. XXXX. aastal. Lapsed õpivad XXX koolis. Laste kooli valikut mõjutas muuhulgas laste ema rahvus. XXX kool on tasuline erakool. Kahe lapse kooli õppemaks on kokku 1785 eurot aastas. L. H. i poolaasta õppemaks on 595 eurot ja L. A. i poolaasta õppemaks 297 eurot 50 senti. Mõlema lapse õppemakse on maksnud üksnes hageja. Hageja on XXXXXXXX. aastatel tasunud laste õppemakse kokku 4993 eurot. 1.2 Kohtumääruses reguleeriti laste õppemaksude tasumine nii, et ühe lapse eest maksis üks vanem ja teise lapse eest teine vanem (sel ajal olid need lasteaiatasud), siis alates laste kooli minemisest on kostjate esindaja keeldunud laste õppemaksude tasumisest. Kostjate esindaja on ilma hagejaga kokku leppimata koolile teada andnud, et laste õppemaksu arved tuleb saata hagejale. Hageja on korduvalt palunud, et kostjate esindaja osaleks laste õppemaksu kandmisel, kuid viimane ei ole olnud nõus seda tegema. Hageja tasub kostjate esindaja pangakontole igakuiselt elatist laste ülalpidamiseks miinimumelatise määras. 1.3 Kuni XXXX. aasta oktoobri lõpuni viibisid lapsed vanemate juures reeglina vastavalt XXX Maakohtu XX.XX.XXXX. a ja XXX Ringkonnakohtu XX.XX. XXXX . a määrusele tsiviilasjas nr XXX. Kohtumääruste kohaselt olid lapsed isa juures üle ühe nädala neljapäevast peale lasteaeda/kooli kuni pühapäeval kella 17-ni. Ülejäänud nädalatel olid lapsed isa juures kolmapäevast reedeni. Suvel viibisid lapsed vanemate juures võrdse aja. Eraldi on reguleeritud laste viibimine vanemate juures pühade ajal. XXXX. aasta oktoobri lõpus leppisid lapsevanemad kokku, et edaspidi viibivad lapsed vanemate juures nädala kaupa: paarisarvuga
2-21-3954 nädalatel on lapsed isa juures ja paaritu arvuga nädalatel ema juures. Vanemate kokku lepitud suhtluskord sobib lastele. Lastel on mõlema vanemaga hea suhe ja neile meeldib et nad saavad mõlema vanemaga piisavalt koos olla. 1.4 Hageja on seisukohal, tema poolne laste ülalpidamiskohustuse ulatus on erinevate asjaolude muutumise tõttu tänaseks põhjendamatult suureks kujunenud. Ka on laste ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurused vanemate vahel põhjendamatult erinevad. Hageja tasub täna laste ema pangakontole 584 eurot kuus, maksab laste õppemakse ja täidab lisaks sellele ülalpidamiskohustust laste tema juures viibimise ajal vahetult. 1.5 Hageja on seisukohal, et tema poolt laste ülalpidamiseks elatise tasumist mõjutavad asjaoldu on võrreldes XXXX . aastaga sedavõrd oluliselt muutunud, et esineb alus hagejalt XX.XX. XXXX .a määrusega tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud elatise vähendamiseks 0 euroni. Tänaseks on kujunenud olukord, kus hageja on juba aastaid kandnud laste õppimisega seotud kulusid üksi. Lastel on täna vahelduv elukoht, poole ajast elavad ema ja poole ajast isa juures. Kummalgi lapsel on isa elukohas oma tuba, mis on sisustatud koolilapsele vajaliku mööbliga. Samuti on isa ostnud lastele riideid ja jalanõusid. Mõlemal lapsel on isa juures olemas riided. Laste isa juures viibimise ajal ei kanna laste ema laste eluaseme-, toidu-, vabaaja sisustamise, tervise-, transpordi- jms kulusid. Hageja on ostnud lastele telefonid. 2020. aasta kevadel, mil lapsed jäid distantsõppele ostis hageja lastele sülearvutid, et nad saaksid õppetööga tegeleda. Hageja maksab laste telefoniarved ja L. A. i trennitasu (40 eurot kuus). Nagu eelpool juba märgitud, siis tasub hageja ka mõlema lapse õppemaksud. 1.6 Riigikohus on 9. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 märkinud, et: „Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. /.../ Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. /.../“. Osundatud Riigikohtu seisukohtade kohaselt tuleb olukorras, kus lapsed elavad vanemate juures võrdse aja, saab lähtuda eeldusest, et vanemad kannavad laste kulusid võrdselt, so annavad lastele võrdselt ülalpidamist. Arvestades seda, et hageja tasub laste õppemakse, on hageja poolne vahetu ülalpidamise andmine aga laste tema juures viibimise aja proportsioonist lähtuv ülalpidamine. Hageja on seisukohal, et täna täidab ta laste ülalpidamiskohustust ainuüksi vahetult suuremas ulatuses kui laste ema. 1.7 Hageja on seisukohal, et laste kulude kandmises osalemine vanemate poolt on tänaseks muutunud äärmiselt ebavõrdseks. Laste ema kannab lastega seotud kulusid ajal, mil lapsed tema juures viibivad, so poole ajast. Seejuures saab laste ema kasutada laste kulude katmiseks hageja poolt tasutud elatist 584 eurot kuus ja lastetoetusi 120 eurot kuus (2 x 60 eurot). Hageja tasub laste ema pangakontole laste ülalpidamiseks miinimumelatist 584 eurot kuus, kannab lastega seotud kulusid ajal, mil lapsed tema juures viibivad, so poole ajast, ja tasub laste õppemaksud 1785 eurot aastas (so keskmiselt 148,75 eurot kuus). Lisaks selle tasub hageja L. A. i XXX itrenni tasu 40 eurot kuus ja laste telefoniarved. Hageja märgib seoses laste ülalpidamiskohustuse ebavõrdse jagamisega vanemate vahel, et laste ema majanduslik olukord ei ole hageja majanduslikust olukorrast halvem. 1.8 Hageja on seisukohal, et lisaks eeltoodud asjaoludele annab miinimumelatise oluline suurenemine alust hagejalt väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. XXXX . aastal oli miinimumelatis 195 eurot kuus. Alates 2019. aastast on miinimumelatis 292 eurot kuus. Nelja aastaga on miinimumelatis seega suurenenud peaaegu 100 euro võrra. Riigikohus on 22. märtsi 2017. a lahendis osundanud: „Seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise
2-21-3954 sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.“ Justiitsministeeriumi tellimusel 2020.a veebruaris valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“ kohaselt on ülalpidamiskulude hindamiseks kasutatud standardeelarve meetodil leitud lapse ülalpidamiskulude keskmine suurus 343 eurot kuus ning alternatiivsel võrdlevanalüüsi meetodil leitud ülalpidamiskulude suurus 388 eurot kuus. Kahekordne miinimumelatise summa (584 eurot kuus) on seega oluliselt suurem, kui lapse keskmiste ülalpidamiskulude suurus. Kehtiva miinimumelatise määr ja eelpool esile toodud hageja poolne laste vahetu ülalpidamise ulatus on muutnud hageja ülalpidamiskohustuse ebamõistlikult suureks. See ei ole enam kooskõlas perekonnaseaduses sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt lähtub ülalpidamise ulatus laste kuludest ja ülalpidamiskohustuse (eelduslikult) võrdsest jagamisest vanemate vahel. Kostjate vastus elatise vähendamise hagile
2.Kostjad vastasid hagiavaldusele 17. veebruaril 2021. Mõlemad lapsed õpivad tasulises XXX koolis, mille õppemaks on hetkel 892 eurot 50 senti kahe lapse eest semestril. Käesoleva ajani on õppemaksud tasunud laste isa, sest selles leppisid lapsevanemad kokku enne laste kooli astumist. Kooli valikut mõjutas muuhulgas asjaolu, et hageja ehk laste isa ei olnud nõus, et lapsed lähevad piirkonna kooli ehk XXX kooli. 2.1 Kostjate esindaja märgib, et on teinud hagejale enne käesoleva vastuse esitamist e-posti teel (7. veebruaril 2021) kompromissettepaneku, et laste ema võtab enda kanda laste kooli õppetasud ning soovib saada hagejalt lastele endiselt igakuiselt seadusega ettemääratud miinimumelatist 292 eurot ühe lapse kohta. Kuna hageja, laste isa, ei ole sellele ettepanekule vastanud, võiks kohus sellist varianti kaaluda. 2.2 Kostjate esindaja märgib, et ei nõustu elatissummade vähendamisega, kuna lapsed on kasvavas eas, vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid, rohkem toitu, mida ostab lastele põhiliselt kostjate esindaja. Samas soovib kostjate esindaja, et lastel oleks püsielukoht nende ema juures, kus on lastel kindel kodu ning kus laste emal on suuremad kohustused laste ees, kuna peab muretsema lastele koju kõik eluks vajaliku. 2.3 Kuna antud juhul kehtib XXXX . aastal määratud suhtluskord lastega, kus lapsed viibivad ülenädalati isa juures kolmapäevast reedeni ning teisel nädalal neljapäevast pühapäeva õhtuni ja puhkuseajad mõlema vanema juures võrdse aja. XXXX. aasta oktoobris lepiti kokku hageja nõudmisel, et proovitakse suhtluskorda, mille järgi lapsed viibivad vanemate juures nädalate kaupa. Kostjate esindaja on seisukohal, et kehtima peaks XXXX . aastal sõlmitud kokkulepe või suhtluskord, mille järgi lapsed elavad järjest kaks nädalat ema juures ja siis ühe nädala isa juures, millega hageja ei ole olnud nõus. Lapsed ei ole viibinud isa juures suhtluskorras sätestatust oluliselt rohkem. Laste ema on heas usus tulnud laste isa soovidele vastu näiteks isa töökohustuste, puhkusereisi, pulmade või mõne muu suguvõsa kokkutuleku puhul. 2.4 Hageja on märkinud, et tema kulud lastele on põhjendamatult suureks muutunud, kuna hageja maksab laste õppemaksu, kannab laste ema pangakontole 584 eurot ja täidab muud laste ülalpidamiskohustused. Kostjate esindaja seisukohalt on elatisnõue 292 eurot kummagi lapse kohta põhjendatud ning elatise vähendamiseks puudub alus. Kostjate esindaja märgib, et hageja töötab XXX, teenib hästi ning on võimeline lastele nimetatud suuruses elatist maksma. Kohtupraktika kohaselt saab vähendada elatist ainult väga mõjuvatel põhjustel, kas elatise maksjal on uus laps uude perre sündinud või ei suuda ta invaliidsuse tõttu teha tasuvamat tööd, et elatist seadusega sätestatud korras tasuda. Antud juhul nimetatud asjaolusid ei esine.
2-21-3954 2.5 Kostjate esindaja märgib, et antud juhul ei ole hagejal elatissummad nii oluliselt muutunud, et seda tuleks kohtulahendiga vähendada. Asjaolu, et hageja on ostnud lastele riideid, eraldi mööbli ja kandnud laste toidu ja hügieeni eest hoolt, ei ole argument elatise vähendamiseks. Iseenesest mõistetav on see, et kui lapsed mõned ööd isa juures viibivad, peab isa juures olema lastele ka voodid ning samuti on iseenesest mõistetav see, et isa annab lastele süüa. Kostjate esindaja märgib, et tema on ostnud lastele riided ja taganud lastele kõik eluks vajaliku. Ema on maksnud laste harrastuste ja nendega seotud varustuse eest, mh L. H. P. XXX itunnid (70 eurot kuus, MTÜ K. L.) ning XXX tunnid (30 eurot kuus, L.T.) ja L. A. P. XXX itrenni (32 eurot kuus, F. H.). Arusaamatuks jääb hagis väljatoodud 40 eurose summa otstarbe. 2.6 Lisaks soovib kostjate esindaja välja tuua asjaolud, et kostja ei tasunud lastele elatist jaanuarist juulini 2020. aastal, detsembris 2020. aastal ning jaanuaris 2021. aastal (täiteasi nr XXX, täiteasi nr XXX, täiteasi nr XXX ja täiteasi nr XXX). Hageja ei ole täitnud oma kohustusi elatise osas ka veebruaris 2021. aastal. Lisaks kohus võiks võtta arvesse, et hageja on rikkunud viimase 6 aasta jooksul pidevalt ka kohtumäärust XXX keeldudes toomast lapsi tagasi koju pühapäeval kell 17.00 või korduvalt hilinedes. Seega on kostjad kaotanud hageja suhtes igasuhtes usalduse, kuna laste isa on rikkunud nii elatise maksmise lepingut kui ka suhtluskorra lepingut. Kostjate esindaja jääb selle juurde, et kohus ei muudaks kohtumäärust, mille kohaselt saavad lapsed hetkel kumbki 292 eurot elatis, see tähendab, et kehtib edasi miinimumelatise nõue. Hageja seisukoht kostjate vastusele
3.Hageja jääb 17. märtsil 2021 esitatud seisukohas esitatud hagiavalduse juurde. Hageja ei ole laste emaga sõlminud kokkulepet selle kohta, et laste isa tasub laste kooli õppetasu ise. Samuti ei nõustu hageja kostjate väitega, et laste isa ei olnud nõus, et lapsed lähevad piirkonna kooli. Kui L. H. hakkas kooli minema, soovis hageja viia ta XXX katsetele, kuid kui laste ema sellest teada sai, tühistas ta registreeringu. XXX kool sai laste kooliks valitud eelkõige laste ema eelistustest tulenevalt. 3.1 Laste emad kulud laste ülalpidamiseks ei ole suuremad kui hageja kulud laste ülalpidamiseks. Kuna lastel on vahelduv elukoht, siis vanemate vahetud kulud laste eluasemele, toidule, transpordile on eelduslikult võrdsed. Lastele ostavad riideid ja jalanõusid mõlemad vanemad. Lastel on riided ja jalanõud mõlema vanema juures olemas. Alates 2020. aasta oktoobri lõpust elavad lapsed vanemate juures vaheldumisi nädala kaupa. Sellise suhtluskorra kohaselt saavad lapsed olla vanemate juures võrdse aja ning nad ei pea liikuma vanemate elukohtade vahel enam nii sageli kui varem. Lapsed on avaldanud, et selline suhtluskord sobib neile ja nad soovivad, et nende elukorraldus oleks ka edaspidi samasugune. Tuleb arvestada sellega, milline on laste tegeliku elukorraldus, so kui palju nad viibivad ema ja kui palju isa juures, sest see mõjutab laste vahetu ülalpidamise ulatust. 3.2 Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et ta ei ole esitanud hagi elatise vähendamiseks põhjusel, et ta ei ole võimeline lastele elatis maksma. Samas märgib hageja, et praegune laste ülalpidamiskohustuse suurus on hageja jaoks koormav. Hageja rõhutab, et see ei piirdu igakuise elatise summas 584 eurot maksmisega, vaid sellele lisanduvad lastele vahetult tehtavad kulud ajal, mil lapsed tema juures elavad (pool ajast) ning laste õppemaksude maksmine. Perekonnaseaduse elatise regulatsiooni kohaselt ei sõltu elatise suurus vaid vanema varaliselt seisundist ja võimekusest tasuda teatud summas elatist. Arvestada tuleb laste tegelike vajaduste ja kuludega ning sellega, et eelduslikult täidavad vanemad laste ülalpidamiskohustust võrdselt, so ema peab täitma laste ülalpidamiskohustust samasuguses ulatuses kui isa. Hageja on seisukohal, et praeguseks on kujunenud olukord, kus laste ülalpidamiskohustust täidab
2-21-3954 peamiselt hageja. Hageja on seisukohal, et kostjate ema varaline seisund ei ole hagejast halvem. Kostjate emale kuulub kinnisvara nii Eestis kui Soomes. 3.3 Kostjate arusaam elatise vähendamisest alla miinimumelatise määra ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtupraktika kohaselt on hageja poolt esile toodud asjaolud: vahetu ülalpidamine, kulude katmine, lapsetoetused, aluseks elatise vähendamiseks alla miinimumelatise määra. Põhjendamatu on väita, et lapsed on isa juures „mõned ööd“. Samuti on ebaõige, et lastel pole isa juures omi tube. Laste kasutuses on isa juures kaks tuba. Nende enda eelistustest lähtuvalt on nad ühte tuba kasutanud nn elu- ja mängutoana ning teist ühise magamistoana. Peatselt hakkab kumbki laps aga oma toas elama. 3.4 Asjaolu, et laste isa täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult laste emaga vähemalt samas ulatuses, on argument elatise vähendamiseks. Vastasel juhul esineb olukord, kus ühte vanemat koormatakse nö topelt, kuid teine vanem, ei peagi laste ülalpidamiskohustust täitma või teeb seda vaid väga väikeses ulatuses. Lastele riideid ja jalanõusid ei ole ostnud vaid kostjate ema. Neid asju on lastele muretsenud mõlemad vanemad. Seega on ebaõige väide, et laste ema tagab lastele kõik vajaliku. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostjate ema on tasunud L. H. i XXX ija XXX tundide eest. Ebaõige on aga väide, et kostjate ema on tasunud L. A. i XXX itrenni tasu. Seda on tasunud hageja. 3.5 Kostja on viidanud sellele, et ta on pidanud algatama hageja suhtes täitemenetlusi ning et hageja on viimase kuue aasta jooksul suhtluskorda rikkunud. Hageja on seisukohal, et kumbki hageja poolt esile toodud asjaoludest ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja märgib, et ta on palunud kostjate emal arvestada sellega, et ta täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult märkimisväärses ulatuses ning mitte nõuda lisaks vahetule ülalpidamiskohustusele elatise tasumist. Kostjate ema ei ole aga olnud, ega ole, valmis hageja poolt antavat vahetut ülalpidamist arvestama. Kui hageja ei ole elatist tasunud, on kostjate ema pöördunud kohtutäituri poole. Hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
4.A. P. esitas 14. märtsil 2021 hagiavalduse L. H. P. ja L. A. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 3 kohaselt võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni. 4.1 Kohtutäitur Reet Rosenthal saatis 3. märtsi 2021. a e-kirjaga hagejale täitmisteate täiteasjas nr XXX , mille kohaselt on kohtutäitur sissenõudja L. H. P. avalduse ja XXX Maakohtu XX.XX.XXXX . a määruse tsiviilasjas nr XXX alusel algatanud täitemenetluse hageja vastu. Täitmisteate kohaselt on hageja veebruari ja märtsi 2021. a elatise võlgnevus ees 584 eurot. Kohtutäitur saatis hagejale ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täiteasjas nr XXX on sissenõudjaks L. A. P. . 4.2 Tsiviilasjas nr XXX kinnitas XXX Maakohus XX.XX. XXXX hageja ja kostjate ema vahel sõlmitud kompromissilepingu kohtumäärusega, mille kohaselt tasub hageja laste ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist miinimumelatisele vastavas summas. Osundatud määrus näeb ette, et alates XX.XX.XXXX tasub L. H. i lasteaiatasusid kostjate ema. L. A. i lasteaiatasusid tasus määruse tegemise ajal hageja. Laste õppemaksude tasumine oli vanemate vahel seega jagatud. L. H. läks kooli XXXX. aastal ja L. A. XXXX. aastal. Lapsed õpivad XXX koolis, mis on tasuline erakool. Kahe lapse kooli õppemaks on kokku 1785 eurot aastas. Mõlema lapse õppemakse on maksnud üksnes hageja. Hageja on XX.XX.XXXX. aastatel tasunud laste õppemakse kokku 4993 eurot. Alates laste kooli
2-21-3954 minemisest on kostjate ema keeldunud laste õppemaksude maksmisest osa võtmast ning õppemakse on tasunud vaid hageja. 4.3 Alates XXXX. aasta oktoobri lõpust elavad lapsed vanemate juures vaheldumisi nädala kaupa. Arvestades seda, et lapsed elavad poole ajast hageja juures ja sel ajal tagab hageja lastele kõik neile vajaliku (sh eluase, toit, riided, jalanõud, transport jne), ning seda, et hageja tasub laste õppemaksud, täidab hageja alates XXXX. aasta oktoobri lõpust laste ülalpidamiskohustust vahetult vähemalt samas ulatuses kui laste ema. Vaatamata sellele, et hageja täidab laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud ulatuses vahetult, ei ole laste ema nõustunud seda aktsepteerima ning on esitanud laste nimel avalduse kohtumääruse täitmiseks täitemenetluses. Tartu Maakohtu menetluses on hageja esitatud hagiavaldus elatise vähendamiseks 0 euroni (tsiviilasi nr 2-21-1373). Hageja leiab, et täitemenetluse läbiviimine ei ole tema poolt esile toodud asjaoludel seaduslik. 4.4 Riigikohus on märkinud tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, et „erandjuhtudel on võimalik jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend.“ Tartu Maakohtu määruse tegemise ajal viibisid lapsed ema juures rohkem aega kui isa juures ning laste õppemaksude tasumine oli vanemate vahel jagatud. Seetõttu oli põhjendatud, et hageja tasus kostjate ülalpidamiseks nende emale elatist. Samuti on oluliselt suurenenud miinimumelatise summa. Praeguseks on lastel on vahelduv elukoht, nad elavad pool aega ema ja pool aega isa juures. Seega täidab hageja eelduslikult poole laste ülalpidamiskohustusest vahetult (vt Riigikohus on 9. juuni 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17). Hageja on seisukohal, et olukorras, kus lapsed elavad poole ajast tema juures ja ta tasub laste õppemakse, täidab ta eelduslikult laste ülalpidamiskohustust vahetult poole laste ülalpidamiskulude ulatuses. Vaidlusaluses täitemenetluses nõutakse hagejalt aga lisaks sellele veel kummalegi lapsele miinimumelatise tasumist. Täitemenetlus, millega nõutakse lapsi piisavas ulatuses vahetult ülal pidavalt vanemalt sisse elatist nii, et see tuleb maksta teise vanema kontole ja anda tema käsutusse, on lubamatu. 4.5 Hageja esitas koos hagiavaldusega ka taotluse hagi tagamiseks ning täitemenetluse peatamiseks. Kohus küsis kostjate seisukohta hagi tagamise kohta. Kostjate seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja hagi tagamise kohta
5.Hageja taotlus kohtumenetluse ajaks täiteasjade peatamine ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on igati põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Täitedokumendiks on XXX Maakohtu XX.XX.XXXX . a kohtumäärus tsiviilasjas XXX, mille alusel tasub hageja lastele elatist kuni laste täisealiseks saamiseni igakuiselt miinimumelatisele vastavas summas. Alates 2020. aastast on miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Käesoleva ajani ei ole seadus selles osas muutunud. Kohtumääruse kohaselt tuli elatissummad kanda laste ema arvelduskontole iga kuu 1. kuupäevaks. Kostjate esindaja pöördus XX.XX.XXXX kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole, kuna laste isa ehk hageja ei ole õigel ajal kandnud lastele elatisraha üle, on viivitanud maksete tasumisega või pole tasunud üldse. 5.1 Kostjate esindaja märgib, et soovib saada elatist eelnimetatud jõustunud kohtumääruse alusel ning on märkinud ka varasemalt, et tasub õppemaksud laste tasulise kooli eest ise. Samas märgib kostjate esindaja, et ostab ise lastele vajalikud koolitarbed, riided ja jalatsid; laste isa on ostnud lastele asju mida lapsed ei vaja ning teinud seega üleliigseid kulutusi. Lapsed viibivad
2-21-3954 hetkel tõesti poole ajast isa juures, kuid laste kodu on endiselt laste ema juures ning laste ema kannab kulutusi jooksvalt laste eluaseme, toidu, riiete, jalanõude ja laste transpordi eest. 5.2 Kostjate esindaja möönab, et laste ülalpidamise täitmisega seonduvad asjaolud võivad mõnes osas olla muutunud võrreldes XXXX . aastal tehtud kohtumääruse ajaga, kuid laste elatise suuruse üle otsustab kohus tsiviilasjas 2-21-1373. Kuivõrd hageja ei ole tasunud lastele elatist kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe kohaselt ning on hilinenud elatise makse ülekandmisega või pole seda üldse teinud, on laste ema olnud sunnitud pöörduma kohtutäituri poole kohtulahendi sundtäitmise menetluse alustamiseks. Ennatlikult täitemenetluste peatamine ja täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei ole laste suhtes eesmärgipärane ega teeni laste huve. Hagi tagamata jätmine ei raskenda hiljem kohtuotsuse täitmist, kuna elatissumma üle käib vaidlus tsiviilasjas 2-21-1373 ning kui selles asjas muudetakse lastele määratud elatissummat, saab selle summa muutmise ajaks kohtulahendi jõustumise aeg, mingeid pöördumatuid tagajärgi see hagejale kaasa ei too, et hagejal peaks tekkima vajadus hiljem sissenõutud summasid kostjate emalt tagasi nõudma hakata. Kohtu eelmenetlus
6.Kohus rahuldas 22. märtsil 2021 A. P. taotluse hagi tagamiseks ja peatas hagi tagamise abinõuna A. P. suhtes alustatud täitemenetlused täiteasjadess nr XXX ja XXX kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
7.Hageja esitas 19. mail 2021 taotluse tsiviilasjade nr 2-21-1373 (elatise vähendamise nõue) ja nr 2-21-3954 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) liitmiseks. Mõlemas tsiviilasjas on hagejaks A. P. ning kostjateks L. H. P. ja L. A. P. . Mõlemas tsiviilasjas on hageja nõue rajatud asjaolule, et ta on täitnud ja täidab kostjate ülalpidamiskohustust vahetult ning elatise tasumine täiendavalt vahetult antavale ülalpidamisele ei ole põhjendatud. A. P. on seisukohal, et nii elatise vähendamise nõude kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel tuleb hinnata seda, kas A. P. on täitnud ja täidab olukorras, kus lastel on vahelduv elukoht, laste (kostjate) ülalpidamiskohustust piisaval määral läbi vahetu ülalpidamise andmise. Tsiviilasjade ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist ja lihtsustab ka nende menetlemist.
8.Kohus rahuldas 20. mail 2021 hageja taotluse ning liitis tsiviilasja nr 2-21-1373 tsiviilasjas nr 2-21-3954 juurde, ning tsiviilasi sai numbriks 2-21-3954. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 374 näeb ette, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.
9.Kohus korraldas kohtuistungi 26. mail 2021. Kohtuistungil tugines hageja Riigikohtu 12. mai 2021. a lahendile tsiviilasjas nr 2-18-6491, milles selgitas Riigikohus, et laste vahelduva elukoha korral võib ette tulla olukord, kus et teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele seadusest tulenevat kohustust maksta elatist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega kuulanud kohtuistungil ära pooled, on seisukohal, et mõlemad hagid tuleb rahuldada. Kohus vähendab kummalegi kostjale makstavat
2-21-3954 elatist alates hagi esitamisest (28. jaanuarist 2021) 0 euroni. Kohus tunnistab täiteasjades nr XXX ja XXX toimuvad sundtäitmised lubamatuks.
11.Esmalt lahendab kohus elatise vähendamisega seonduva (I). Seejärel võtab kohus seisukoha sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (II). Viimasena jagab kohus menetluskulud (III). I
12.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.
13.A. P. on esitanud hagiavalduse elatise vähendamiseks. Tartu Maakohus XX.XX. XXXX . a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitas A. P. ja H. S. M. I. vahel sõlmitud kompromissilepingu (tl 9-10). Kohtumääruse kohaselt tasub hageja laste L. H. i ja L. A. i (kostjad) ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist miinimumelatisele vastavas summas. TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
14.Hageja toob esile, et asjaolud, miks tuleb elatise suurus üle vaadata ja seda vähendada on järgmised: 1) alates XXXX. aasta oktoobrist on lastel vahelduv elukoht mõlema vanema juures võrdses osas, st hageja täidab sel ajal ülalpidamist vahetult; 2) hageja tasub laste õppemaksud (nt on hageja XXXX-XXXX. aastatel tasunud laste õppemakse kokku 4993 eurot); 3) hageja on ostnud lastele telefonid, õppetöö jaoks sülearvutid; 4) miinimumelatise suurus on oluliselt tõusnud (kohtumääruse tegemise ajal oli see 390 eurot kuus ja täna 584 eurot kuus kahe lapse kohta). Kostjate esindaja vaidles hagiavaldusele vastu ning soovis kohtumääruse muutmata jätmist ning pakkus välja variandi, et tasub edaspidi laste õppemaksud.
15.Riigikohus on 20. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 selgitanud: „Riigikohtu varasema praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri XXXX . a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 11).“ Veel on Riigikohus on 9. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 märkinud: „Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. /.../
2-21-3954 Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. /.../ Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata.“ Viimati on Riigikohus 12. mai 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 p-s 13.3 märkinud: „Kolleegium leiab, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.“
16.Kohus nõustub hagejaga selles, et täna on hageja poolne laste vahetu ülalpidamise ulatus (lastele vahetu ülalpidamise andmine isa juures viibides (tl 15-31) + laste õppemaksude tasumine (tl 11-14) kasvanud määrani, mis on oluliselt erinev võrreldes XXXX . aasta jaanuari seisuga. See tähendab, et hagejal on õigus nõuda elatise suuruse ümber vaatamist TsMS § 459 alusel. Kohtu hinnangul on hageja poolne laste vahetu ülalpidamise ulatus (täiendavalt tasub hageja ka laste õppetasud ning ostab vajalikke esemeid: telefon, sülearvutid, riided) piisav selleks, et hageja ei peaks lisaks vahetult antavale ülalpidamisele tasuma laste ülalpidamiseks elatist kostjate esindaja kontole. Kohtuistungil selgitas hageja, et lastel on tema juures olemas igapäevased riided, mida ei võeta kaasa teise vanema juurde minnes. Kostjate esindaja hinnangul sellega arvestada ei saa, sest see on loomulik, et isa juures on voodipesu ja muud vajalikud asjad, kui kõik vajalikud esemed lastele ostab siiski kostjate esindaja. Kostjate esindaja väidab, et tema on ostnud lastele riided ja taganud lastele kõik eluks vajaliku. Kohtu hinnangul aga ei selgu, kuidas kostjate esindaja tagab laste isa juures viibimise ajal lastele vajalikke asju, sh ei kanna laste ema laste toidu-, eluaseme-, transpordi- jm kulusid laste isa juures viibimise ajal. Mistõttu on ebaõige väide, et laste ema tagab lastele kõik vajaliku.
17.Kohus selgitab, et laste ülalpidamine peab jagunema üldjuhul vanemate vahel võrdselt. Riigikohus on 22. märtsi 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 märkinud, et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1). Samuti on Riigikohus 9. juuni 2017. a otsuses on tsiviilasjas nr 3-21-35-17 märkinud, et vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist.
18.Kostjate esindaja ei ole esile toonud, et tema sissetulek või varaline seisund ei võimalda tal täita elatist ulatuses, mis vastab elatise miinimumsummale. Tänaseks on kujunenud olukord, kus laste kulude kandmises osalemine on muutunud ebavõrdseks ja hageja osalus selles on suurem kui kostjate esindaja oma. Kostjate esindaja ei suutnud kohtule selgitada, miks laste kulutused poole kuu eest, mil lapsed elavad tema juures, on kaks korda miinimumelatis (mõlema vanema poolt) ja lastetoetused. Kostjate esindaja kannab lastega seotud kulusid ajal, mil lapsed tema juures viibivad, so poole ajast, lisaks saab ta kasutada laste kulude katmiseks hageja poolt tasutud elatist 584 eurot kuus ja lastetoetusi 120 eurot kuus (2 x 60 eurot) ning hageja tasub ka laste õppemakse 1785 euro eest aastas (so keskmiselt 148 eurot 75 senti kuus). Lisaks selle tasub hageja L. A. i XXX itrenni tasu 40 eurot kuus ja laste telefoniarved. Kohtu
2-21-3954 hinnangul ei ole millegagi põhjendatud, et hageja kohustus lapse ülal pidada peab olema tunduvalt suurem kui kostjate esindajal. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna hageja on tasunud kostjate esindajale igakuiselt elatist 584 eurot ning kostjate ema pangakontole laekuvad lastetoetused (kokku 120 eurot kuus), siis on laste emal sel ajal, mil lapse tema juures viibivad (pool aega) olnud võimalik kanda lastega seotud kulutusi 704 euro ulatuses kuus tasutud elatise ja riiklike toetuste arvel. Kostjate vajadused on kaetud selliselt, et mõlemad vanemad panustavad miinimumelatise ulatuses ülalpidamisega (292 eurot lapse kohta), lisaks saab kostjate esindaja kasutada riiklike lastetoetusi ning õppemaksud tasub hageja, kes tasub ka laste telefoniarved, ostab vajadusel telefonid jne
19.Oluline on ka see, et miinimumelatis on oluliselt suurenenud alates XXXX . aastast. Kuivõrd miinimumelatis on seotud miinimumpalgaga, ei ole ilmne selle seotud laste tegelike vajadustega. Kohus selgitab siinkohal, et Riigikohus on mitmel korral märkinud oma lahendites, et seadusandja peaks kaaluma elatise alamäära vähendamist. Nii on näiteks
22.märtsi 2017. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p-s 14 Riigikohus märkinud: „Seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 2) ning vaid väikse osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).“ Samuti on Riigikohus 9. juuni 2017. a lahendis tsiviilasja nr 3-2-1-35-17, p-s 30 märkinud: „Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. /.../ Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE 2013. a uuring).“ Seega on kohtuvõim juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et kehtiv elatise regulatsioon vajab muutmist. Lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta on RAKE veebruaris 2020. a koostanud uue aruande (leitav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Selle järgi on standardeelarve meetodil leitud lapse ülalpidamiskulude keskmiseks suuruseks 343 eurot kuus ning alternatiivsel võrdlevanalüüsi meetodil leitud ülalpidamiskulude suurus 388 eurot kuus. Kahekordne miinimumelatise summa (584 eurot kuus) on seega oluliselt suurem, kui lapse keskmiste ülalpidamiskulude suurus. Kohus nõustub hagejaga selles, et miinimumelatise oluline suurenemine viimastel aastatel on asjaolu, mida tuleb vanema ülalpidamiskohustuse ulatuse põhjendatuse hindamisel arvestada ning see omab olulist tähtsust koosmõjus vanema poolse ülalpidamiskohustuse vahetu täitmisega. Kostjate esindajale toob kohus esile võrdluse, et Soomes on eraldi elava vanema kohustuseks tasuda elatist 167 eurot 35 senti lapse kohta (leitav: https://www.kela.fi/web/en/child-maintenance-allowance-amount-and-payment).
20.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi elatise vähendamise nõudes ning vähendab XXX Maakohtu XX.XX.XXXX . a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissiga kokkulepitud elatise suurust alates hagi esitamisest kummagi kostja kohta 0 euroni. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. II
21.Hageja esitas hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus on mõlemad vaidlused hageja taotlusel liitnud ühte menetlusse.
2-21-3954
22.TMS § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni.
23.Praeguses vaidluses on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1) XXX Maakohtu XX.XX. XXXX jõustunud määrus tsiviilasjas nr XXX . Hageja toob esile, et kohtumäärusega on määratud kindlaks tulevikku suunatud perioodilised kohustused, lähtudes seejuures määruse tegemise ajal esinenud asjaoludest. XXX Maakohtu määruse tegemise ajal viibisid lapsed kostjate esindaja juures rohkem aega kui isa juures ning laste õppemaksude tasumine oli vanemate vahel jagatud, mistõttu oli põhjendatud, et hageja tasus kostjate ülalpidamiseks nende emale elatist. Hageja märgib ka, et kohtumääruse tegemise ajal oli miinimumelatise summa, mille tasumises pooled kokku leppisid, ka oluliselt väiksem kui täna (vastavalt 195 eurot ja 292 eurot). Lastel on vahelduv elukoht, nad elavad pool aega ema ja pool aega isa juures. Seega täidab hageja eelduslikult poole laste ülalpidamiskohustusest vahetult (vt Riigikohus on 9. juuni 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17). Seega on XXX aastat pärast XXX Maakohtu XX.XX. XXXX . a määruse tegemist, laste ülalpidamiskohustust puudutavad asjaolud oluliselt muutnud. Täna elavad lapsed võrdse aja ema ja isa juures. Lapsed seega elavad hageja juures ja ta osaleb nende kasvatamises. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Lapse ema peab eelduslikult kandma poole lapse ülalpidamiskuludest ja lapse isa poole lapse ülalpidamiskuludest. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus lapsed elavad poole ajast tema juures ja ta tasub laste õppemakse, täidab ta eelduslikult laste ülalpidamiskohustust vahetult poole laste ülalpidamiskulude ulatuses. Seega täidab ta laste ülalpidamiskohustust piisavalt kandes lastega seotud kulusid ajal, mil lapsed tema juures elavad ja tasudes laste õppemakse. Vaidlusaluses täitemenetluses nõutakse hagejalt aga lisaks sellele veel kummalegi lapsele miinimumelatise tasumist.
24.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse ja tagas hagi ning tunnistas lubamatuks täiteasjades nr XXX ja XXX toimuvad sundtäitmised.
25.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate esindaja pöördus XX.XX.XXXX kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole, kuna hageja ei ole õigel ajal kandnud lastele elatisraha üle, on viivitanud maksete tasumisega või pole tasunud üldse. Seega on olnud laste ema pöördumine kohtutäituri poole kohtumääruse täitmiseks igati põhjendatud, jõustunud kohtumääruse täitmine on kohustuslik ning kui kohustusi ei täideta kokkuleppekohaselt, tuleb rakendada sundi. Täitemenetlus on seaduspärane ja puudub õiguslik alus selleks, et tunnistada hageja suhtes läbiviidavad täitemenetlused lubamatuks.
26.Kohus leiab, et kuivõrd kohus on eelnevalt põhjendanud, miks on põhjendatud hageja taotlus elatise vähendamiseks kummagi kostja kasuks 0 euroni alates 28. jaanuarist 2021, on põhjendatud ka hageja taotlus tunnistada lubamatuks sundtäitmine elatise nõudes kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX täitmiseks. Lapsevanematel on võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Hageja on esile toonud, et tema ülalpidamiskohustuse täitmise ulatus on oluliselt suurem kui kostjate esindajal ning see ei ole põhjendatud. Kohus nõustub selles osas hagejaga. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, so lapse kasvatamises osalemisega. Riigikohus on 9. juuni 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 selgitanud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult
2-21-3954 ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka 12. mai 2021. a lahendis tsiviilasjas nr 218-6491. Seega, kui lapsed elavad 50% ajast ühe ja 50% asjast teise vanema juures, siis eelduslikult vastavad laste kulud kummagi vanema juures miinimumelatise summale. Praeguses vaidluses see nii ongi. Siiski märgib hageja, et laste ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurused vanemate vahel on põhjendamatult erinevad: hageja tasub täna laste ema pangakontole 584 eurot kuus, maksab laste õppemakse ja täidab lisaks sellele ülalpidamiskohustust laste tema juures viibimise ajal vahetult. Seega on lubamatu täitemenetlus, millega nõutakse lapsi piisavas ulatuses vahetult ülal pidavalt vanemalt sisse elatist nii, et see tuleb maksta teise vanema kontole ja anda tema käsutusse. Hageja on oma ülalpidamiskohustuse laste vahetu ülalpidamisega ning õppemakse tasumisega täitnud.
27.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõu, täitemenetluse peatamine, ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise tagamiseks vajalik ning seega tuleb tagamine käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuivõrd tegemist on elatise vähendamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mille üheks pooleks on alaealised lapsed, siis peab maakohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.