Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

sõudeergomeeter Concept2 mudel “D” nr 217 kümne päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest arvates. Juhul, kui kostja A P ei tagasta sõudeergomeetrit Concept2 mudel “D” nr 217 eelmises lauses märgitud tähtaja

jooksul, välja mõista kostjalt A P hageja OSAÜHINGU PENTEER kasuks kahju 1095 eurot.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.03.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OSAÜHING PENTEER (hageja) kui üürileandja ja A P (kostja) kui üürnik 27.12.2016 tähtajatu üürilepingu üürihinnaga 49 eurot kuus, millega kostja üüris Concept2 mudel “D” nr 217 sõudeergomeetri. Selle lepinguga kohustus hageja andma kostjale kasutamiseks asja ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest tasu. Kostja oli viivituses nii 2020. aasta novembri ja detsembri kui jaanuar 2021 üüriarvete tasumisega, tasudes need pärast juristi pöördumist alles 24.01.2021. Arvestades, et ka varasemalt oli kostja üüri tasumine väga kaootiline ja toimus hilinemistega, siis ütles hageja lepingu 26.01.2021 üles. Kostja sai avalduse kätte samal päeval kui see talle saadeti, st. 26.01.2021. Kostja ei ole ülesütlemise teatele reageerinud ega sõudeergomeetrit tagastanud. Kostja viimane teostatud üürimakse laekus hageja kontole 24.01.2021 summas 147 eurot, millega kostja tasus 3 üüriarvet korraga. Hageja selgitab, et üürileping oli 26.01.2021 avaldusega üles öeldud ja ülesütlemine jõustus 05.02.2021, mistõttu kostjale enam arveid ei väljastatud, kuid samas ei ole kostja üüritud eset tagastanud. Kuivõrd üürileping on 26.01.2021 avaldusega üles öeldud, ning kostjale esitatud arved üüritud asja kasutamise eest ammenduvad seisuga 26.01.2020, siis nõuab hageja kahjuhüvitist 49 eurot kuus alates 27.01.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 73,45 eurot ja edasiulatuvalt kahju 49 eurot kuus alates 16.03.2021 kuni sõudeergomeetri tagastamiseni, alternatiivselt kohtulahendi jõustumiseni. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja pole sõudeergomeetrit tagastanud ega selle väärtust hüvitanud, siis on võimalik eeldada, et kostja

on otsustanud eseme omastada või siis esineb muu hagejale teadmata asjaolu (ergomeeter on kadunud, varastatud, lõhutud vms). Kuivõrd kostja ei ole hagejale sõudeergomeetrit tagastanud ega selle väärtust hüvitanud, siis on hageja asja mittetagastamise korral kandnud kahju sõudeergomeetri väärtuse ulatuses, mis tuleb kostjal hüvitada. Hageja selgitab täiendavalt, et enne hagi esitamist peeti kostjaga läbirääkimisi, mille käigus anti kostjale võimalus sõudeergomeetri väljaostmiseks, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud ja hageja taganes seetõttu sellisest kokkuleppest ning pöördus kohtusse. Hageja kinnitab, et talle laekus 04.04.2021 summa 530 eurot. Hageja on seisukohal, et kui kostja vastust saab lugeda uueks pakkumiseks, siis hageja ei ole sellele oma nõustumust andnud. Hageja selgitab, et hagi on esitatud esmajärjekorras ergomeetri tagasisaamise ja kahju hüvitise saamise eesmärgil. Vaidlust ei saa olla selles, et üürilepingu ülesütlemisel tuli üüritud ese tagastada. Samuti ei ole vaidlust selles, et kuivõrd eset ei tagastatud, siis ei saa hageja ka seda uuesti üürile anda ja teenida (st hageja kannab kahju). Kui kostja peaks hagi tunnistama ja ergomeetri tagastama, siis saab laekunud summat kasutada nõuete rahuldamiseks osas, milles kohus neid tunnistab. Nii näiteks saab laekunud raha kasutada kahjuhüvitise nõude katteks. Seisuga 01.05.2021 on seda kogunenud summas kokku 146,94 eurot. Lisaks sellele on hageja tasunud riigilõivu ja kasutanud õigusabi. Eelnevat arvestades, kui kostja peakski ergomeetri lähiajal tagastama, on ilmne, et hagejal pole laekunud 530 euro osas kostjale mitte midagi tagastada, pigem tuleb puudu. Hageja on seisukohal, et kui kostja on teistsugusel seisukohal, siis peab ta seda seadusega ettenähtud protsessinõudeid järgides ja vastavas vormis avaldama, sh on kostjal õigus esitada vastuhagi ja teha muid menetlustoiminguid. Kui kostjal on hagejale 530 euro osas pretensioone, mida kostjal ei õnnestu hagejaga lahendada kokkuleppel, saab kostja pöörduda vastava nõudega kohtusse. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 73,45 eurot ja edasiulatuva kahju 49 eurot kuus alates 16.03.2021 kuni sõudeergomeetri tagastamiseni, alternatiivselt kohtulahendi jõustumiseni. Muuhulgas taotles hageja kohustada kostjat tagastama hagejale sõudeergomeeter Concept2 mudel “D” nr 217 kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Hageja on seisukohal, et juhul, kui kostja ei tagasta sõudeergomeetrit eelmises lauses märgitud tähtaja jooksul, tuleb lugeda sõudeergomeeter hävinuks või kaotsi läinuks ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju summas 1095 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et väljaostu arve oli paar nädalat maksmata põhjusel, et kostja oli raskesti haige, mis aga ei tähenda, et kostjalt võib nõuda täiendavaid tasusid. Kostja oli hagejaga ühenduses ja hageja oli teadlik sellest, et kostja ei saanud tasuda väljaostu arvet õigeaegselt. Kostja selgitab, et nüüdseks on väljaostu arve ammu tasutud. Kostja ei ole esitatud kahju- ja tagastamise nõudega nõus, sest ta ostis sõudeergomeetri arve alusel hagejalt välja, mistõttu ei ole hagejal alust seda tagasi nõuda. Kostja selgitab, et kõik arved on kostja poolt tasutud.

Kohtu põhjendused

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

esitanud kohtule tõendeid ega põhjendusi selles osas, miks ta leiab, et ta sai sõudeergomeetri omanikuks pärast seda, kui ta teostas makse 04.04.2021. Ka ei nähtu kohtule poolte vahel sõlmitud üürilepingust aluseid, mis oleks võimaldanud kostjal saada sõudeergomeetri omanikuks. Kohus selgitab täiendavalt, et kohus ei saa käesoleva lahendi raames kahjusumma kujunemisel arvestada kostja poolt hagejale 04.04.2021 tasutud 530 eurot, kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule VÕS § 197 kohast tasaarvestuse avaldust. Kohtu hinnangul ei piisa tasaarvestuseks sellest, et kostja esitab tasutu kohta üksnes maksekorralduse. Kohus selgitab, et hagejal tuleks tasutud summat kostja poolt lõpliku kahjusumma tasumisel arvestada. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Üürilepingu punkti 6.5. kohaselt kohustub rendilevõtja lepinguperioodi lõppedes andma sõudeergomeetri rendileandjale üle samasuguses seisukorras, millisena ta selle sai, sh arvestades sõudeergomeetri loomulikku amortisatsiooni. Kohus leiab, et kuivõrd üürilepingu punktist 6.5. tuli kostjale kohustus sõudeergomeeter lepinguperioodi lõppedes hagejale üle anda ja kostja ei ole hagejale sõudeergomeetrit tagastanud, tuleb kostjat kohustada andma sõudeergomeeter hagejale tagasi kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida eelnevalt nimetatud eelduste olemasolu. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli kehtiv võlasuhe ja et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevat kohustust tagastada hagejale lepinguperioodi lõppedes sõudeergomeeter. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega ei ole kohustuse rikkumine vabandatav. Samuti andis hageja 25.01.2021 kostjale täiendava tähtaja tagastada sõudeergomeeter 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et kahju on tekkinud, kuivõrd hageja on jäänud sõudeergomeetrist ilma ja kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Samuti leiab kohus, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, s.o kostja pidi ette nägema, et hagejal võib tekkida kahju. Samuti on rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos, s.o juhul, kui kostja oleks hagejale sõudeergomeetri tagastanud, poleks hagejale kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud kostjalt välja mõista kahju summas 1095 eurot, kui kostja ei tagasta sõudeergomeetrit kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Kohtu hinnangul tuleb jätta rahuldamata hageja nõue lugeda sõudeergomeeter hävinuks või kaotsi läinuks, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid, et sõudeergomeeter oleks hävinud või kaotsi läinud. Kostja selgitustest tulenevalt saab eeldada, et sõudeergomeeter on kostja valduses. Seega selles osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 300 eurot ja riigilõivu 275 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 225 eurot 14.03.2021 ja 50 eurot 31.03.2021). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 300 eurot 3 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot järgnevalt: hagiavalduse koostamine ja komplekteerimine, kohtule edastamine 3 tundi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 300 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab ka esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 575 euro ulatuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.