Asjaõigus › Omandiasjad

asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Samuti keelati pankrotihalduril kõikide teiste toimingute tegemine, mille eesmärk või tagajärg on korteriomandite omavahetus enne asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Nimetatud keeld lõppes 08.02.2021, mil Riigikohus ei võtnud menetlusse hageja määruskaebust. Eenampakkumise aktist nähtuvalt tehti esimene pakkumine 07.08.2020 ja viimane 10.08.2020, st kohtu poolt kehtestatud keelu ajal. Kuna korteriomand müüdi kohtu poolt kehtestatud keelu ajal, on see Eesti Vabariigi seadusi eirav ja sisult õigustühine ning selle alusel tehtud kinnistusregistri kanne muutub samuti õigustühiseks. Asjaolu, et ebaseaduslikul enampakkumisel 07.08.2020 – 10.08.2020 tehtud tehing vormistati aktina alles 15.02.2021 ehk pärast keelu lõppu, ei muuda tehingut seaduslikuks. Hageja leiab, et rikutud on enampakkumise olulisi tingimusi - enampakkumine on läbi viidud toiminguid keelava kohtumääruse jõusoleku ajal. Hageja palub tühistada 15.02.2021 vormistatud Eesti Vabariigi seadusandlust eirav enampakkumise akt korteriomandi XXX müümiseks ja selle alusel tehtud kinnistusraamatu kanne. Hageja sai enampakkumise akti kätte 11.05.2021 koos täiteasja 182/2021/376 materjalidega

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse pankrotimenetluses toiminud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Nõude alusena viitab hageja TMS § 223 lg-le 1, mille kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus esitada hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on asunud seisukohale, et PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Riigikohus leidis, et pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 25. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12, p 18). Kohus selgitab hagejale, et pankrotiseadus näeb ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate

üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. PankrS § 63 lg 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Kuna kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, jääb hagi tagamise taotlus läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.