2-21-9317/12 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse pankrotimenetluses toiminud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Nõude alusena viitab hageja TMS § 223 lg-le 1, mille kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejal puudub õigus esitada hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 25. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12, p 18). Pankrotiseadus näeb ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. PankrS § 63 lg 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise tõttu jättis maakohus hagi tagamise taotluse läbi vaatamata.

6.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada ning seda Riigikohtu 25. aprilli 2012. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 tuginedes. Vastupidised määruskaebuse väited on ebaõiged. Vaidlust ei ole, et hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning vaidlusaluse korteri enampakkumine toimus pankrotimenetluse raames. Kostja on hageja pankrotihaldur. Vastavalt PankrS § 136 lg 1 toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 tehtud lahendi p-s 18 leidnud, et PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb ülaltoodust, et hagejal puudub õigus nõuda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist, ei pidanud maakohus hagi menetlusse võtmisel hindama, kas pankrotihalduri tegevus enampakkumise korraldamisel ja läbiviimisel oli seaduslik või mitte.