Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-1511
Tsiviilasi
J. K. hagi Mäeotsa Farm OÜ ja A. I. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1140 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. K. (isikukood XXX) Kostja Mäeotsa Farm OÜ (registrikood 11655750) Kostja seaduslik esindaja A. I. Kostja A. I. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
5. mai 2021, lihtmenetlus
Kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana A. I. (isikukood XXX).
Jätta J. K. hagi Mäeotsa Farm OÜ vastu rahuldamata.
Jätta J. K. hagi A. I. vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud J. K. kanda.
Jätta J. K. Mäeotsa Farm OÜ ja A. I. kasuks menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
K. müüb oma lambad talle, lõpetab loomapidamise. Ei olnud kokkulepet, et kostja viib lambad tagasi.
üleandmise kokkulepe. Samas on hageja viidanud sellele, et tema saatis lambad kostja juurde karja. Seda kokkulepet, kui kauaks lambad ära viia, ei olnud. Oli kokkulepe, et tule ja vii ära, aga sellist lauset, et omand üle antakse, ei olnud. Tasu küsimise mõte tekkis hagejal siis, kui selgus, et lambad on müüdud Hollandisse. Kostja selgituse kohaselt tahtis J. K. lambaid tasuta anda, aga kostja maksis nende eest sularahas 500 eurot. Ei olnud kokkulepet, et kostja suvi otsa peab lambaid ja siis viib tagasi. Seega on pooled ühel meelel selles, et kostja A. I. andis hagejale lammaste eest vähemalt 250 eurot ja rohkem kokkuleppeid lammaste äraviimisel või enne seda ei sõlmitud. Kohus leiab, et järelikult sõlmisid pooled ostu-müügi lepingu VÕS § 208 mõttes. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et müügilepinguga kohustub müüja ostjale asja üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on lambad A. I. üle andnud. Kuna hageja ei väljendanud lambaid üle andes, et soovib neid millalgi tagasi, tuleb eeldada, et ta on üle andnud ka lammaste omandi. Kostja on võtnud lambad vastu ja tasunud nende eest vähemalt 250 eurot. Kostjal ei olnud seadusest tulenevat kohustust tasuda J. K. hageja enda lammaste pügamise eest, seega loeb kohus üle antud raha lammaste ostuhinnaks. Seda, et ostuhind vastas lammaste tegelikule hinnale kinnitab ka hageja väide, et raha küsimise mõte tekkis tal siis, kui kuulis lammaste müügist Hollandisse. Kohus leiab, et kui pooled ei sõlminud vastavat kokkulepet, ei ole lammaste hind hilisema edasi müümisega seotud. Hagejal ei saa tekkida kostja vastu nõuet seetõttu, et kostja on müünud osa lambaid Hollandisse. Kuna hageja sai raha, ei olnud poolte vahel kokkulepet lammaste tasuta üleandmise (kinkimise) kohta ning kohus ei saa hinnata kinkelepingu vastavust headele kommetele. VÕS § 259 lg 1 kohaselt eeldab kinkelepingu puhul asja tasuta üleandmist. Hageja ei ole tõendanud, et ta andis küll lambad kostja kasvatada (kostja valdusesse), aga jäi poolte kokkuleppel lammaste omanikuks. VÕS § 883 järgi kohustub üks isik hoiulepinguga hoidma teise isiku poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Lammaste ajutisel teise isiku juurde saatmisel oleks pidanud pooled selgelt kokku leppima, et A. I. ainult hoiab hageja lambaid ja tagastab need millalgi. Lauset „tule ja vii ära“ ei saa mõistlik inimene tõlgendada kui soovi saata lambad teise loomapidaja juurde kostile. Lisaks jääks sel juhul arusaamatuks, mis põhjusel maksis kostja hagejale vähemalt 250 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on nende ütlustest nähtuvalt sõlminud ostu-müügi lepingu ja on seda täitnud, tuleb hageja nõue A. I. vastu jätta rahuldamata.
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.