Sillutise6 OÜ hagi AS-i Rubla (pankrotis) vastu hüpoteegikande kustutamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sillutise6 OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Sillutise6 OÜ (registrikood 14754895), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja (kostja): AS Rubla (registrikood 10046724; pankrotis), pankrotihaldur Martin Pärn
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Rahuldada Sillutise6 OÜ hagi AS-i Rubla (pankrotis) vastu.
3.Kohustada AS-i Rubla (pankrotis) andma nõusolek kustutada Sillutise6 OÜ-le kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 1679105, AS-i Rubla (pankrotis) kasuks seatud hüpoteek. Kohtuotsus asendab AS Rubla (pankrotis) vastavat tahteavaldust hüpoteegi kande kustutamiseks.
5.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta AS Rubla (pankrotis) kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sillutise6 OÜ (hageja) esitas 4. novembril 2019 Viru Maakohtule hagi AS Rubla (pankrotis; kostja) vastu kohustada kostjat andma nõusolek kinnisasjale, asukohaga Sillutise 6 Pärnu linn, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1679105 neljandasse jakku esimesele järjekohale kostja kasuks kantud hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja tahteavaldus (nõusolek) vastava hüpoteegikande kustutamiseks kohtulahendiga. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja omandas OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetluses kinnistu, asukohaga Sillutise 6 Pärnu, 13031/14368 suuruses mõttelises osas. Kinnistule on seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 25 000 000 krooni kostja kasuks. Viidatud hüpoteek jäi vastavalt 16. augusti 2019 müügilepingu p-le 3.6 kehtima ka pärast omandi üleminekut hagejale ning OÜ Kivimäe Puhkekodu müüjana ei pidanud hüpoteeki kinnistusraamatust kõrvaldama. OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetluses ei esitanud kostja nõuet, mis oleks hüpoteegiga tagatud. OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetlus on lõppenud ning OÜ Kivimäe Puhkekodu on
3.oktoobril 2019 äriregistrist kustutatud. Kostjal puudub hüpoteegiga tagatud nõue, tegemist on n.ö tühja hüpoteegiga. Kinnistu eelmine omanik OÜ Kivimäe Puhkekodu omandas kinnistu 17. jaanuari 2006 sõlmitud müügilepinguga. Vastavalt lepingu p-le 10 seati AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks kinnistule hüpoteek summas 25 000 0000 krooni. Lepingu p-i 7 kohaselt tagas hüpoteek kõiki AS-i SEB Eesti Ühispank kui hüpoteegipidaja ja OÜ Kivimäe Puhkekodu vahelistest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. AS SEB Pank teavitas 25. aprilli 2008 kirjaga OÜ Kivimäe Puhkekodu tolleaegset juhatuse liiget Helen Tällit, et pärast 20 849 260 krooni 2 sendi tasumist hiljemalt 25. aprilliks
2008 loeb AS SEB Pank Kivimäe Puhkekodu OÜ kohustused, mis tulenevad 17. jaanuari 2006 sõlmitud krediidilepingust nr 2006000992, täidetuks. Circle OÜ kandis 25. aprillil 2008 AS-i SEB Pank kontole 20 849 260 krooni 2 senti makseselgitusega „Kivimäe Puhkekodu eest“. Senine hüpoteegipidaja AS SEB Pank loovutas 28. detsembril 2012 kinnistut koormava hüpoteegi kostjale. Kostja ja OÜ Kivimäe Puhkekodu ei ole omavahel sõlminud mistahes lepinguid. Hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud 25. aprillil 2008. Kuivõrd kostja hüpoteegipidajana on nõude rahuldamise tõttu (hüpoteek ei taga enam ühtegi nõuet) kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks ning ta ei ole seda teinud, tuleb kostja nõusolek tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Hüpoteegi kustutamise nõude puhul on tegemist varalise nõudega. Kostja leidis, et ebaõige on tõlgendada pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 nii kitsalt, et varaliseks nõudeks, mida jäetakse pankroti väljakuulutamise korral läbi vaatamata, võib olla üksnes rahaline nõue pankrotivõlgniku vastu. Kostja märkis, et hageja juhatuse liige on Gustav Kruuda ning AS Rubla (pankrotis) likvideerija oli Oliver Kruuda. Sisuliselt on tegemist perekondliku asjaga, mida oleks võimalik lahendada enne pankrotimenetlust ja kohtuväliselt. Küsitav on hageja väide, et tegemist on tühja hüpoteegiga. Arusaamatuks jääb, miks sellisel juhul AS SEB Eesti Ühispank loovutas hüpoteegi AS-ile Rubla (pankrotis) 28. detsembril 2012, kui väidetavalt hüpoteegiga tagatud nõue rahuldati 25. aprillil 2008. Kostja esitas taotluse nõuda välja AS-ilt SEB Pank selgitused ja tõendid selle kohta, millistel tingimustel omandas hageja pangalt hüpoteegi summas 25 000 000 krooni ja samuti nõuda pangalt välja informatsioon ja tõendid selle kohta, kas viidatud hüpoteegiga tagatud nõude omandas AS Rubla (pankrotis) või mõni kolmas isik. Kostja taotles tsiviilasja menetluse peatamist kuni kostja pankrotimääruse p 6 kohaselt Oliver Kruuda tsiviilasjas nr 2-19-11484 võlgniku vande andmiseni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 3. märtsi 2021 otsusega hagi rahuldamata, kostja taotlused tõendite kogumiseks ja menetluse peatamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus oli seisukohal, et hüpoteegi kande kustutamise nõue ei ole varaline nõue PankrS § 43 lg 2 tähenduses. Hageja ei saa esitada võlausaldajana (PankrS § 8 lg 3) hüpoteegi kustutamise nõuet kostja pankrotimenetluses, mistõttu ei saa kohus ka hageja esitatud nõuet jätta läbi vaatamata (menetlusse võtmata). Hageja nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1. Hageja on nõude esitamiseks õigustatud isik. Hageja esitatud nõude eelduseks on asjaolu, et hüpoteegiga tagatud nõue on täidetud (AÕS § 349 lg 1).
17.jaanuari 2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepinguga omandas OÜ Kivimäe Puhkekodu kinnistu Pärnu linnas Sillutuse 6 (registriosa nr 1679105). Lepingu p 6.1 kohaselt seadis omanik hüpoteegipidaja AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks hüpoteegi summas 25 000 000 krooni. Lepingu p 7.1 järgi tagas hüpoteek kõiki hüpoteegipidaja nõudeid omaniku vastu, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahelistest olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende kõikidest lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale.
Maakohus nõustus, et 25. aprilli 2008 kinnituskiri ja maksekorraldus tõendavad laenuandja ja toonase hüpoteegipidaja AS-i SEB Eesti Ühispank ja OÜ Kivimäe Puhkekodu vahelisest laenulepingust nr 2006000992 tuleneva kohustuse täitmist, kuid ei nõustunud sellega, et eeltoodu kinnitab hüpoteegiga tagatud nõude täitmist.
17.jaanuaril 2006 sõlmitud lepingu p 7.1 järgi tagas hüpoteek muuhulgas laenulepingust nr 2006000992 tulenevat nõuet. Vaidlusalune hüpoteek seati kinnistule suuruses 25 000 000 krooni (1 597 791 eurot), hageja esitatud maksekorralduse kohaselt tasuti OÜ Kivimäe Puhkekodu kohustuse täitmisena 20 849 260 krooni 2 senti, mis on vähem 4 150 739 krooni 98 sendi (ca 265 280 eurot) võrra. Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et rahuldatud on pandiga tagatud olemasolev nõue ning tagatud nn tulevased nõuded ei muutu lähiajal sissenõutavaks, on muul viisil piisavalt tagatud või moodustavad täidetud kohustusega võrreldes väikese osa, mis annaks võimaluse tugineda hüpoteegipidaja keeldumist hüpoteegi kustutamisest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (vt ka Riigikohtu 5. novembri 2008 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08). Maakohus leidis, et kuigi kostja likvideerija ja juhatuse liige O. Kruuda on haldurile kinnitanud e-kirjas, et AS Rubla (pankrotis) ei saanud hüpoteegiga tagatud nõude omanikuks, on ta pidanud vajalikuks hageda 2017. a kohtus oma väidetavalt tühjast hüpoteegist (ja selle kandest) tulenevaid õigusi. Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud AÕS § 349 lg 1 eelduste täitmist. Kohus oli seisukohal, et kostja taotlused tõendite kogumiseks ja tsiviilasja menetluse peatamiseks on esitatud hilinenult ja jättis need rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus teinud ebaõige järelduse, justkui oleks AS-il SEB Pank olnud OÜ Kivimäe Puhkekodu vastu täiendavaid nõudeid, millised ei tulenenud laenulepingust nr 2006000992, kuid mis olid hüpoteegiga tagatud. Lepingu p 7.1 on standardne säte krediidiandjatega sõlmitavates analoogilistes lepingutes, milline ei võimalda väita, et poolte vahel eksisteerib täiendavaid hüpoteegiga tagatavaid nõudeid. Samuti on üldteada asjaolu, et hüpoteek seatakse alati suuremas summas kui olemasolev nõue. Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on pidanud tühja hüpoteegi üleandmist eluliselt mitteusutavaks. Kui AS-il SEB Pank oleks olnud jätkuvalt nõuded OÜ Kivimäe Puhkekodu vastu, ei oleks pank hüpoteeki kui tagatist loovutanud. AS Rubla (pankrotis) poolt 2012. a tühja hüpoteegi omandamine viitab sellele, et tõenäoliselt olid kinnistu omaniku ja kostja vahel 2012. a läbirääkimised laenu andmiseks ning olemasolev hüpoteek võimaldas hüpoteegipidaja käest soodsamatel tingimustel laenu küsida. Kuivõrd kostja ei ole käesolevas kohtumenetluses vastavat notariaalset kokkulepet esitanud, saab lähtuda eeldusest, et vastava laenulepingu sõlmimiseni kostja ja OÜ Kivimäe Puhkekodu ei jõudnudki ning tegemist on jätkuvalt tühja hüpoteegiga. Asjaolu, et kostja omandas 28. detsembril 2012 AS-ilt SEB Pank tühja hüpoteegi, on täiendavalt tõendatud kostja poolt esitatud tõenditega.
Kostja on ebaõigesti teinud AS-i SEB Pank vastusest järelduse, et pank on pankrotihaldurit eksitanud ja keeldub dokumentide väljastamisest. Tegelikkuses on AS SEB Pank sõnaselgelt kinnitanud pankrotihalduri poolt küsitud dokumentide puudumist. Seega on tõendatud, et kostja omandas tühja hüpoteegi ning pank ei võõrandanud kostjale mistahes nõudeid, kuivõrd pangal puudusid nõuded kinnistu omaniku vastu. Täiendavalt tõendab hüpoteegiga tagatud nõude puudumist asjaolu, et kostja ei ole esitanud mistahes nõudeid OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetluses, samuti ei ole nõudeid esitanud AS SEB Pank. Nõude mitteesitamine on indikatsiooniks, et nõuet ei esine, kuni pole tõendatud vastupidist. Nõude olemasolu peab tõendama see, kes sellisele väitele tugineb, st hüpoteegipidaja ehk kostja. Käesolevas menetluses on kohus jaganud ebaõigesti tõendamiskoormise, kuivõrd hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu – nõude puudumist. Esinevad alused, et lugeda kostja keeldumist hüpoteegi kustutamisest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja poolse põhjendamatu hüpoteegi kustutamisest keeldumise tõttu on oluliselt pärsitud hageja majandustegevus, kuivõrd temale kuuluv kinnistu on asjatult koormatud sedavõrd suure hüpoteegiga, mis ei võimalda tal täiendavat finantseerimist laenude näol taotleda. Tegemist on hageja otsese varalise kahjuga ja saamata jäänud tuluga. Käesolevas tsiviilasjas ei ole maakohus eelmenetluses täitnud selgitamiskohustust. Maakohus oleks pidanud selgitamiskohustuse täitmiseks tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole tõstatanud küsimust tõendamiskoormuse võimalikust ümberpöördumisest ega ole teinud hagejale ettepanekut esitada veel tõendeid.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning kohustada kostjat andma nõusoleku kustutada hagejale kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 1679105, kostja kasuks seatud hüpoteek (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Asja materjalide kohaselt omandas Sillutise6 OÜ 16.08.2019 OÜ Kivimäe Puhkekodu (registrist kustutatud) pankrotimenetluses 13031/14368 mõttelises osas kinnistust, asukohaga Sillutise 6 Pärnus, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1679105. Kinnistu mõttelisele osale on seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 25 000 000 krooni AS Rubla (pankrotis) kasuks. Viidatud hüpoteek jäi vastavalt 16.08.2019 müügilepingu p-le 3.6 kehtima ka pärast omandi üleminekut hagejale ning OÜ Kivimäe Puhkekodu (pankrotis) müüjana ei pidanud hüpoteeki kinnistusraamatust kõrvaldama. Hageja esitas hagi kostja vastu hüpoteegi kustutamiseks, sest kostjal puudub hüpoteegiga tagatud nõue. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud hüpoteegiga tagatud nõude puudumist. Hüpoteegi kustutamise nõude puhul on tegemist varalise nõudega ning seetõttu oleks tulnud PankrS § 43 lg 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata.
8.Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud (materiaalõiguslik) avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks AÕS § 330 järgi vajalik hageja enda kui kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek.
Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. Kui kostja on kohustatud hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks) nõusoleku andma (st kui AÕS § 349 lg 1 eeldused on täidetud), saab vajalikud nõusolekud asendada TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 ja KRS § 341 lg 8 alusel.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul hüpoteegi kande kustutamise nõue ei ole käsitletav varalise nõudena PankrS § 43 lg 2 tähenduses ning seetõttu on õigest hageja hagi kostja vastu hüpoteegikande kustutamiseks läbi vaadatud. Siinkohal on maakohus õigesti viidanud Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p-le 13.2.
10.Hageja väitel ei ole maakohus eelmenetluses täitnud selgitamiskohustust ning on jaganud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega. Hagi õiguslikuks aluseks on AÕS § 349 lg 1, mille kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja omandas hüpoteegiga koormatud mõttelise osas kinnisasjast (13031/14368 mõttelises osas kinnistust, asukohaga Sillutise 6 Pärnus) 16.08.2019 OÜ Kivimäe Puhkekodu (registrist kustutatud) pankrotimenetluses (I kd tl 11-23). Lepingu p-s 3.6 lepiti kokku, et kinnistu mõttelisele osale seatud hüpoteek jääb kehtima ka pärast omandi üleminekut hagejale ning OÜ Kivimäe Puhkekodu (pankrotis) müüjana ei pidanud hüpoteeki kinnistusraamatust kõrvaldama. Hüpoteek, mis jäi kehtima, oli seatud kostja kasuks ning kostja omandas selle 28.12.2012 AS-lt SEB Pank (I kd tl 51). AÕS § 338 lg 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Kuna hüpoteek ei eelda tagatavat nõuet (AÕS § 325 lg 4), on võimalik hüpoteegi ja tagatud nõude lahus käsutamine, st hüpoteegi saab loovutada nõudeta ja nõude hüpoteegita. Hüpoteegi ja tagatud nõude loovutamise tehingute kehtivus üksteisest ei sõltu, st võimalik on tagatud nõude loovutamise kehtetus ja hüpoteegi loovutamise kehtivus kui ka vastupidi. Antud juhul on AS SEB Pank 28.12.2012 kehtivalt hüpoteegi üle andnud kostjale, kuid samas puuduvad tõendid selle kohta, et AS SEB Pank oleks loovutanud kostjale hüpoteegiga tagatava nõude. Asjas ei ole esitatud AÕS § 346 lg-le 2 vastavat kokkulepet.
11.AÕS § 346 lg 2 järgi kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Hüpoteegi loovutamine tagatava nõudeta ega tagatava nõude loovutamine hüpoteegita ei tähenda senini tagatud nõuete tagatuse lõppemist. Hüpoteegiga tagatavad nõuded määrav tagatiskokkulepe kehtib AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes, st sõltumata hüpoteegipidaja muutumisest (või ka tagatud nõude võlausaldaja muutumisest) jääb hüpoteek tagama samu nõudeid, mis varemgi. Tagatiskokkuleppest tulenevaid õigusi ei saa loovutada lahus hüpoteegist. Hüpoteegi loovutamisel saab see hakata tagama uue hüpoteegipidaja nõudeid (eriti enne hüpoteegi loovutamist tekkinud nõudeid) vaid juhul, kui hüpoteegi omandaja sõlmib kinnisasja omanikuga vastava tagatiskokkuleppe muudatuse või uue tagatiskokkuleppe.
12.Antud juhul ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet, et kostja kasuks seatud hüpoteek on esialgse hüpoteegipidaja suhtes rahuldatud ning kostjal kui hüpoteegipidajal ei ole hüpoteegiga
tagatavat nõuet tekkinud. Juhul, kui AS-il SEB Pank oleks olnud OÜ Kivimäe Puhkekodu (registrist kustutatud) vastu täiendavaid nõudeid, millised olid hüpoteegiga tagatud, siis iseenesest hüpoteegi loovutamine ei tähenda tagatud nõuete tagatuse lõppemist, s.o hüpoteegiga tagatavad nõuded määrav tagatiskokkulepe kehtib AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja (kostja) suhtes. Samas ei ole antud juhul asjas esitatud tagatiskokkulepet, mille alusel saaks määrata, millised nõuded on hüpoteegiga tagatud. Asjaolu, et AS-il SEB Pank ei olnud hüpoteegi üleandmisel kostjale hüpoteegiga tagatavat nõuet, kinnitab AS-i SEB Pank vastus kostja vastavale järelepärimisele (I kd tl 162 ja 182), millest nähtuvalt AS SEB Pank on kinnitanud pankrotihalduri poolt küsitud dokumentide puudumist. Viidatud AS SEB Pank vastus kinnitab, et pangal puuduvad nõuded, mis oleksid tagatud kostja kasuks seatud hüpoteegiga. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et hüpoteegiga tagatud nõude puudumist tõendab ka see, et ei kostja ega AS SEB Pank ei ole esitanud mistahes nõudeid OÜ Kivimäe Puhkekodu pankrotimenetluses. Samuti nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga, et kuna hageja väitel hüpoteegiga tagatud nõuet ei eksisteeri, siis kuna kostja tugineb hüpoteegiga tagatud nõude olemasolule, peab nõude olemasolu tõendama hüpoteegipidajana kostja.
13.Tagatiskokkuleppe ja seega ka hüpoteegiga tagatud nõude puudumist tõendab muuhulgas AS Rubla (pankrotis) 29.05.2020 üldkoosoleku protokollist nähtuv (tl 105-108), mille kohaselt haldur on oma ettekandes märkinud, et võlgniku juhatus ei osanud seletada, kas hüpoteegiga on tagatud olemasolev nõue, ning ajutisele haldurile ei ole esitatud hüpoteegiga tagatud võimaliku nõudeõiguse kohta dokumente.
14.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul esinevad alused, et lugeda kostja keeldumist hüpoteegi kustutamisest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja on omandanud küll kehtivalt hüpoteegi, kuid samas puuduvad tal igasugused tõendid selle kohta, millist nõuet hüpoteek tagab (s.o puudub muuhulgas tagatiskokkulepe). Sellises olukorras oleks õigustatud kostja poolt vabatahtlikult hüpoteegi kande kustutamine.
15.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.