2.YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht ) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post [email protected]) Kostja (vastuhageja): AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, e-post [email protected]); volitatud esindaja Martin Velling (e-post [email protected], [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel kirjalikult taasesitatavas vormis sõlmitud, XX (hageja I), YY (hageja II) ning AS SEB Pank (kostja) esindaja Martin Vellingu poolt 03.06.2021 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:
Hageja I hagis kostja vastu täiteasjas nr 175/2019/691 algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes tõdevad pooled, et täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks kompromissi kinnitamise kohtumäärusega, sest kostjal puudub hageja I vastu täitedokument, TMS §-s 2 lg 1 p 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
1.2.Hageja II hagis kostja vastu täiteasjas nr 175/2019/690 algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes tõdevad pooled, et täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks kompromissi kinnitamise kohtumäärusega, sest kostjal puudub hageja I vastu täitedokument, TMS §-s 2 lg 1 p 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
Tsiviilasi nr 2-19-5667
1.3.AS SEB Pank esitab kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates 3 tööpäeva jooksul Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale sissenõudja avalduse täiteasjades nr 175/2019/690 ja 175/2019/691 täitemenetluste lõpetamiseks.
1.4.KRS § 341 lg 2 p 6 alusel annavad pooled nõusoleku ja taotlevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku „Koormatised ja kitsendused“ järjekorranumbri 2 all kohtutäitur Rannar Liitmaa 03. aprilli 2019.a avalduse alusel 05. aprillil 2019.a SEB Pank AS ja kohtutäitur Rannar Liitma kasuks sisse kantud keelumärke, millega keelatakse YY’ele kuuluva kinnisasja mõttelise osa käsutamine, kustutamist.
1.5.KRS § 341 lg 2 p 6 alusel annavad pooled nõusoleku ja taotlevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku „Koormatised ja kitsendused“ järjekorranumbri 3 all kohtutäitur Rannar Liitmaa 03. aprilli 2019.a avalduse alusel 05. aprillil 2019.a SEB Pank AS ja kohtutäitur Rannar Liitma kasuks sisse kantud keelumärke, millega keelatakse XX’ele kuuluva kinnisasja mõttelise osa käsutamine, kustutamist.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et juhul kui kohtutäitur Rannar Liitmaa nõuab SEB Pank ASilt kui sissenõudjalt täiteasjades nr 175/2019/690 ja 175/2019/691 täitemenetluste lõpetamiste avalduste esitamisel kohtutäituri menetluse alustamise tasu ja 1⁄2 suurust osa täituri põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel, mille kohaselt on kohtutäituril tasunõuded eeldusel, et kohtutäitur on teinud täitetoiminguid, tasuvad kohtutäiturile tasud hageja 1 täiteasjas 175/2019/691 ja hageja 2 täiteasjas 175/2019/690.
1.7.Pooled uuendavad AÕS § 346 lg 2 alusel tagatiskokkulepet ja lepivad kompromissina kokku selles, et kinnistu, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa nr xxxxxx (edaspidi „kinnistu“), neljandasse jakku „Hüpoteegid“ järjekorranumbri 1 all 29. augusti 2005. a asjaõiguslepingu alusel 15. septembril 2005. a SEB Pank AS kasuks sisse kantud ühishüpoteegiga hüpoteegisummaga 5 750 000 (viis miljonit seitsesada viiskümmend tuhat) krooni on tagatud kõik kostja nõuded hageja II vastu, mis tulenevad kostja ja hageja II vahel 28. novembril 2012. a sõlmitud laenulepingust nr 2012032377 ja viimase lisadest.
1.8.Kostja loobub kompromissi kinnitamisega tingimuslikult kõigist nõuetest, mis tulenevad hageja I ja kostja vahel 28. novembril 2012. a. sõlmitud käenduslepingust nr 2012033067 ja viimase lisadest, hageja I vastu põhjusel, et hageja I tagab kompromissi kinnitamisega hageja II laenulepingust nr 2012032377 ja viimase lisadest tulenevaid kohustusi ühishüpoteegiga, mis koormab hagejale I kuuluvat mõttelisest osa kinnistust ja hageja I ja hageja II müüvad kinnistu ja tasuvad kompromissi alusel kostjale 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot. Tingimus loetakse mittesaabunuks, kui hageja I ja hageja II ei täida käesoleva kompromissi punktis 1.10 sätestatut ja ei tasu kostjale kompromissi täitmiseks 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot kompromissis sätestatud tähtajaks.
1.9.Kostja nõue, mis tuleneb 28. novembril 2012.a sõlmitud laenulepingust nr 2012032377, hageja II vastu on 25. märtsi 2021.a seisuga 457 703,08 eurot, sh põhiosa võlg 384 492,44 eurot, intressivõlg 61,98 eurot ja viivis 73 148,66 eurot.
1.10.Juhul kui hageja I ja hageja II müüvad neile kaasomandina kuuluva kinnistu 3 (kolme) kuu jooksul hinnaga vähemalt 225 000 eurot (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot ja viidatud 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot on laekunud kostja poolt osundatud arvelduskontole, loetakse hageja II kohustused, mis tulenevad 28. novembril 2012.a sõlmitud laenulepingust nr 2012032377 ja viimase lisadest lõppenuks ja kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja I vastu.
1.11.Hageja I ja hageja II teatavad ühiselt kinnistu notariaalselt tõestatud vormis müügilepingu sõlmimise aja kostjale ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva ja juhul kui kostja ei saa hagejate 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-5667 viidatud ajal tehingus osaleda ja pooled peavad tehingu tegemiseks notariga kokku leppima uue aja ning selle tõttu möödub punktis 1.10 sätestatud 3 (kolme) kuu pikkune tähtaeg, pikeneb viidatud tähtaeg kuni notariaalselt tõestatud vormis müügilepingu sõlmimiseni, kuid mitte rohkem kui 10 (kümme) päeva, kui pooled ei lepi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku teisiti.
1.12.Juhul kui hageja I ja hageja II ei müü kinnistut 3 (kolme) kuu pikkuse tähtaja jooksul ja ei tasu kostjale 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot, on kostjal 28. novembril 2012.a sõlmitud laenulepingu nr 2012032377 alusel õigus nõuda hagejalt II kogu võla tasumist, mis 25. märtsi 2021.a seisuga on 457 703,08 eurot, sh põhiosa võlg 384 492,44 eurot, intressivõlg 61,98 eurot ja viivis 73 148,66 eurot, ja vajadusel algatada hageja II võla sissenõudmiseks täitemenetlus TMS § 2 lg 1 p 1 ja p 19 alusel hagejale I ja hagejale II kaasomandiõiguse alusel kuuluva ja kostja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistu sundenampakkumisel müümiseks.
1.13.Juhul, kui hageja I ja hageja II ei müü kinnistut 3 (kolme) kuu pikkuse tähtaja jooksul ja ei tasu kostjale 225 000 (kakssada kakskümmend viis tuhat) eurot, on kostjal 28. novembril 2012.a sõlmitud käenduslepingu nr 2012033067 alusel õigus nõuda hagejalt I käenduskohustuse täitmist.
1.14.Pooled on kokku leppinud, et nende poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-5667.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.
4.Tagastada XXle 11.04.2019 tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 350 euro suurusest riigilõivust pool, see on 175 eurot, mis kanda XX arvelduskontole EExxx LHV Pangas.
5.Tagastada YYle 15.04.2019 tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 350 euro suurusest riigilõivust pool, see on 175 eurot, ja kanda see YY arvelduskontole EExxx Swedbankis.
6.Tagastada AS-ile SEB Pank 26.04.2019 tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 3400 euro suurusest riigilõivust pool, see on 1700 eurot, ja kanda see SEB Pank AS arvelduskontole EE621010000000012017 SEB Pangas.
7.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kompromissi kinnitamine
1.Pärnu Maakohtu menetluses on XX ja YY hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks ning sellega ühte menetlusse liidetud AS-i SEB Pank hagi YY ja XX vastu AS-i SEB Pank ja YY vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. AS-iga SEB Pank sõlmitud käenduslepinguga XX käendas YY kohustusi.
2.28.05.2021 esitati kohtule kirjalikult taasesitatavas vormis sõlmitud, XX, YY ja AS-i SEB Pank esindaja Martin Vellingu poolt digitaalselt allkirjastatud kompromiss. Kohus leidis, et kohtule esitatud vormis kompromisslepingut kohus kinnitada ei saa, sest see sisaldab kokkulepet kohtutäituri tahteavalduse asendamiseks, kuigi kohtutäitur ei ole kokkuleppe osaline. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 alusel kohus saatis pooltele kohtu poolt täiendatud kompromissi projekti ning tegi pooltele ettepaneku kompromiss allkirjastada uues sõnastuses. Pooled täiendasid kokkulepet omakorda XX ja YY kohustusega hüvitada pangale 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-5667 täitemenetluste lõpetamisega kaasnevad kulud (täitemenetluse alustamise tasu ja 1⁄2 täituri põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel, mille kohaselt on kohtutäituril tasunõuded eeldusel, et kohtutäitur on teinud täitetoiminguid).
3.XX ja YY digiallkirjastasid muudetud kokkuleppe teksti ja esitasid selle kohtule 02.06.2021 koos maksekorraldustega, millest nähtuvalt XX ja YY on kumbki 02.06.2021 tasunud Advokaadibüroo Mangusson arvelduskontole 2515 eurot täitemenetluste lõpetamisega pangale kaasnevate võimalike kulude hüvitamise tagamiseks. 03.06.2021 esitas AS-i SEB Pank esindaja Martin Velling kohtule kompromisslepingu, mis on kõigi menetlusosaliste poolt uuesti digitaalselt allkirjastatud 03.06.2021.
4.Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et loevad täiteasjades nr 175/2019/691 ja 175/2019/690 täitemenetlused lubamatuks, sest kostjal puudub hagejate vastu täitedokument. Pank kohustub kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest alates 3 päeva jooksul esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluse lõpetamiseks, hagejad hüvitavad pangale täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Kompromissis on fikseeritud laenulepingust tulenevate kohustuste jääk 25.03.2021 seisuga 457 703,08 eurot. Pooled on kokku leppinud, et hagejad võivad kolme kuu jooksul kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistut ise müüa ning müügist saadud rahaga tasuvad hagejale kokku 225 000 eurot, mille järel loetakse YY ja SEB Panga vahel sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused lõppenuks. Pooled kompromissiga uuendasid tagatiskokkulepet selliselt, et hagejate kinnistule SEB Panga kasuks seatud hüpoteek hüpoteegisummaga 5 750 000 krooni tagab kõiki YY ja AS-i SEB Pank vahel 28.11.2012 sõlmitud laenulepingust nr 20122032377 ja selle lisadest tulenevaid kohustusi. Kui kinnistut kolme kuu jooksul ei müüda ja ei tasuta pangale 225 000 eurot, on pangal õigus sisse nõuda kogu võlgnevus, mis 25.03.2021 seisuga on 457 703,08 eurot, ja vajadusel algatada sundtäitemenetlus hüpoteegiga koormatud kinnistu sundenampakkumisel müümiseks. Pooled on eraldi kokku leppinud, et sellisel juhul on pangal õigus nõuda ka XXlt käenduskohustuse täitmist. Pooled on kompromissis andnud ka tahteavaldused kinnistusregistriosast kohtutäituri seatud keelumärgete kustutamiseks, kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab poolte tahteavaldusi.
5.Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani määruse kättetoimetamisest arvates.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Kohus kinnitab määruse resolutsiooniga üksnes kompromissi tingimused (kompromisslepingu II alajaotus). Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kompromissi sisu punktid kohtumääruse resolutsioonis kompromissi kinnitava punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi teksti siseseid numbrilisi viiteid kompromissi tingimustele, muutmata kompromissi sisu: kohtule esitatud kokkuleppe teksti punktis 10 viide punktile 12 ja punktis 13 viide punktile 11 asendatakse viitega punktile 1.10. Kokkuleppe tekstis punktis 13 viide punktile 11 on ilmselt ekslikult jäänud eelmisest variandist. Kohus saab aru, et ka siin peetakse tegelikult silmas punkti 12, sest viidatakse puntkile, milles on kokku lepitud 3 -kuuline tähtaeg. Lõplikus allkirjastatud kompromissi tekstis on punktis 11 laenulepingust tulenevate kohustuste jääk, tasumise tähtaeg on 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-5667 kirjas punktis 12.
8.TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 2 päeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, kompromissleping sisaldab kokkulepet, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt kulude suurust kindlaks ei määra.
10.Kompromisslepingu menetlusdokumendis XX, YY ja AS SEB Pank taotlevad nende poolt menetluses tasutud riigilõivudest poole tagastamist. Kohtute infosüsteemi andmetel on XX tasunud 11.04.2019 riigilõivu 350 eurot ning YY 15.04.2019 riigilõivu 350 eurot. AS SEB Pank on 26.04.2019 tasunud riigilõivu 3400 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodu alusel kohus tagastab XXle 175 eurot, YYle 175 eurot ja AS-le SEB Pank 1700 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.