M. O. (O.) hagi Eesti Keskkonnateenused AS-i vastu hagejale kostja poolt esitatud arve tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
8,82 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: M. O. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja: Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820; asukoht Artelli 15, 10621 Tallinn; e-post [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Eesti Keskkonnateenused AS taotlus M. O. (O.) hagi Eesti Keskkonnateenused AS-i vastu nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks läbi vaatamata jätmiseks.
2.Tuvastada, et hageja M. O.l (O.) puudub kohustus tasuda Eesti Keskkonnateenused AS-le 31.03.2015 arve nr HMO1697 summas 2,05 eurot. Samuti puudub M. O.l (O.) kohustus tasuda 31.03.2015 arvest nr HMO1697 tulenevaid kõrvalnõudeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Mõista Eesti Keskkonnateenused ASilt hageja M. O. (O.) kasuks riigilõiv summas 75,00 eurot.
4.Mõista M. O.lt Eesti Keskkonnateenused Asi kasuks menetluskulud kokku summas 607,20 eurot.
5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (p-d 3 ja 4) ning tasaarvestuse tagajärjel: a. mõista välja hagejalt, M. O.lt kostja Eesti Keskkonnateenused ASi kasuks menetluskulud kokku summas 532,20 eurot.
6.Välja mõista hagejalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni tasumiseni kostjakasuks.
2-19-18869 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.M. O. esitas 02.12.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Keskkonnateenused AS vastu. Hagiavalduse kohaselt toimis ajavahemikus 01.04.2014 kuni 31.12.2015 Hiiumaal jäätmeveo osas nn. vabaturg, kus teenust said osutada kõik jäätmeveo litsentse omavad ettevõtted. Reaalselt pakkusid teenust OÜ X ja AS Eesti Keskkonnateenused ning hagejal oli sel perioodil jäätmeveoleping OÜ X. Vastavalt Eesti Keskkonnateenused AS soovile saatis hageja aegsasti 13.03.2014 e-mailiga digiallkirjastatud teate jäätmeveoteenusest loobumise kohta ning sai sellele vastuse Eesti Keskkonnateenused kliendihaldurilt.
2.Eesti Keskkonnateenused AS esindajal puudus õigus siseneda Tubiniidu kinnistule jäätmeveoks, aga 2015 aasta märtsis ta tegi seda, varastades kinnistu õuealalt OÜ Hiiu Autotransile valmis pandud prügikoti ning esitas hagi põhjustanud arve. Suulist tellimust polnud, Eesti Keskkonnateenistus AS salvestab kõik telefonikõned. Prügiauto väljasaatja peab teadma, kes on klient ja arve väljakirjutaja peab teadma, kas selleks on juriidiline alus. Eesti Keskkonnateenused AS alustas Hiiumaal jäätmevedu 1.aprillist X AS nime all EV Jäätmeseaduse alusel, suutmata seejuures esitada hagejale kui sundkliendile korrektset lepingut, mille allkirjastamisega oleks hageja võinud nõustuda. Hageja pöördumine e-maili teel palvega esitada asjakohane leping jäi vastuseta. Aastal 2012 ei esitanud Veolia ehk Eesti Keskkonnateenused AS hagejale jäätmeveo graafikut, küll aga tavaarvega võrreldes 1,3 kordse tühisõiduarve HMO19376, klienditelefonil vastanud isikul puudus volitus probleem lahendada, suhtlus klienditeenindajaga oli ebameeldiv, mistõttu võimaluse tulles otsustas hageja Veoliat ehk Eesti Keskkonnateenused AS-i vältida ja kasutada konkurendi X OÜ teenust.
3.Eesti Keskkonnateenused AS-l puudub hagejaga sõlmitud võlaõiguslik leping, mis annaks talle õiguse loovutada kohalikult omavalitsuselt saadud hageja isikuandmed kolmandatele isikutele. Sellest hoolimata on Eesti Keskkonnateenused AS loovutanud hageja andmed Julianus Inkasso OÜ-le, kes alustas hageja häirimist 27.07.2015 võlateatisega ja 10.08.2015
2-19-18869 hagihoiatusega. Hageja leiab, et Keskkonnateenused AS töötaja eemaldas tema maa pealt prügikoti ja Keskkonnateenused AS on hagejale esitanud selle eest tühise arve. Hageja palub tunnistada, et Eesti Keskkonnateenused AS poolt esitatud 31.03.2015 arve HMO1697 summas 2,05 alusel prügiveo eest xxx kinnistult ning tuvastada nõudeõiguse puudumine eelpooltoodud arve alusel Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud nõuetele 6 eurot ja sissenõudmiskulule ja viivisele 0,77 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja hinnangul on esitatud tuvastushagi perspektiivitu ja seda ei peaks menetlema. Kostja hinnangul on hagejal õigus esitada arve osas aegumise vastuväide, seega puudub hagejal tuvastushuvi, kostja palub hagi jätta läbi vaatamata. Kostja leiab, et arve aluseks olev nõue on aegunud. Kostja ei ole hagi õige adressaat. 05.10.2020.a kostja vastuse täpsustuse kohaselt jääb kostjale selgusetuks hagi eesmärk või hageja tuvastushuvi kostja suhtes, sest hageja soovib, et Julianus Inkasso OÜ lõpetaks mingi tegevuse, kuid kostja vastu esitatud tuvastushagiga hageja soovitud eesmärki saavutada ei ole võimalik. Kohustamaks Julianus Inkasso OÜd mingit tegevust lõpetama, tuleks hagejal hageda Julianus Inkasso OÜ-d. Kostja ei ole kordagi märkinud, et ta oleks enda nõude hageja vastu Julianus Inkasso OÜ-le loovutanud.
5.Kostja märgib, et antud asjas on märkimisväärne, et hageja on ise 30.04.2020 seisukohtades omaks võtnud, et „...Märkimist väärib ka asjaolu, et vaidlusalune nõue on aegunud. Ka kostja ise on vastuses hagile asunud seisukohale, et arvest tulenev nõue on aegunud 31.12.2018.a. Riigikohus on ts nr 3-2-1-162-13 p. 22 selgitanud, et nõuded ei saa puududa ja samal ajal olla aegunud. Nõude aegumise kindlakstegemiseks ei pea iseenesest tuvastama nõude olemasolu.“ Seejuures on äärmiselt kohane hageja enda viide Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-ile 22, kus Riigikohus on selgitanud, et „... Nõude aegumise kindlakstegemiseks ei pea iseenesest tuvastama nõude olemasolu. ...“. Kuna pooltel ei ole vaidlust nõude aegumise osas, siis puudub igasugune mõistlik põhjus või vajadus asuda tuvastama arve aluseks oleva nõude olemasolu või arve tühisust nii, nagu hageja on seda hagis taotlenud. Järelikult on hageja tuvastus hagi esitatud kujul perspektiivitu. Hageja oleks saanud tugineda juba varasemalt aegumisele suheldes Julianus Inkasso OÜ-ga. Asjaolu, et hageja on kasutanud ebaõigeid õiguskaitsevahendeid, ei muuda kuidagi hageja hagi perspektiivikaks ega saa tekitada hagejale iseseisvat tuvastushuvi. Ühtlasi juhib kostja maakohtu tähelepanu sellele, et hageja ei ole kordagi hagiavalduses ega hilisemalt väitnud, et: 1) hagejal puudus kostjaga lepinguline suhe, vaid hageja väidab, et ütles kostjaga sõlmitud lepingu alates 31.03.2014 üles, 2) kostja viis hageja välja pandud prügikoti minema ja 3) kostja oleks pidanud prügi ära vedama tasuta või arvel kajastatud teenuse hind ei oleks vastanud turutingimustele. Kostja kontrollis enda arvutisüsteemidest ja programmidest, et ei ole väidetavat hageja 13.03.2014 ekirja lepingu lõpetamise kohta saanud ega nähtu ka 18.03.2014 e-kirjana hageja poolt esitatud kostja vastuskirja. Riigikohus on selgitanud 21.12.2007 otsuse nr 3-2-1-123-07 p-is 14, et e-kirja saatmist ei ole võimalik tõendada pelgalt e-kirja väljatrükiga. Kostjaga lepingulise suhte lõppemise tõendamiseks peaks hageja esitama mainitud e-kirjade originaalid väljatrükkide asemel, et kostjal oleks võimalik kontrollida vastavate e-kirjade olemasolu ja edastamise fakti. Kostja suutis enda arvutisüsteemidest ja programmidest tuvastada, et hageja ei soovinud vedu 18.06.2015 ja 10.09.2015. Ei ole kuidagi usutav, et hageja keeldub vedudest, kui pooltel tegelikult lepingulist suhet ei ole. Hageja lihtsalt üritab ära kasutada TsÜS § 138 vastaselt olukorda, kus kostja on võimaldanud teenuse tellimist ja ära ütlemist telefoni teel ning kostjal ei ole säilinud üle viie aasta vanuste kõnede salvestused. Kokkuvõtteks puudub ju poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja prügikott on ära viidud ning prügivedu on tasuline teenus. Ühtlasi arvestades, et kostja nõue hageja vastu on aegunud, siis ei oma ju õiguslikult mingit vahet, kas kostja viis hageja
2-19-18869 prügikoti minema nt VÕS § 619 kohase käsunduslepingu alusel või VÕS § 1018 kohase käsundita asjaajamise suhte raames. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus selgitab, et TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ning kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12 esimene lõik).
7.Esmalt vaidles kostja hagile vastu põhjusel, et kostja ei ole õige adressaat, kuivõrd leiab, et hagejalt arve tasumist nõuab Julianus Inkasso OÜ. Kostja on ise selgitanud, et ta ei ole nõuet loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le. 20.11.2019 kirjast selgub, et kostja on Julianus Inkasso OÜ klient ja inkassoettevõte on tegutsenud kostja nimel ja huvides (tl 18). Enne hagejale vastuse esitamist, on Julianus Inkasso OÜ töötaja konsulteerinud kostjaga. Seega ei ole kostja vastuväited selles osas asjakohased. Hagi on esitatud õige kostja vastu.
8.Kostja on palunud jätta hagi läbi vaatamata, viidates sellele, et hageja on esitanud tuvastushagi ja leiab, et hagejal puudub õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi. Kohus kostjaga ei nõustu ja jätab kostja taotluse tsiviilasja läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus selgitas seda kostjale ka 31.03.2020 e-kirjaga. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Kohus nõustub iseenesest kostjaga selles, et üldjuhul on isikul olukorras, kus ta leiab, et tal puudub võlausaldaja ees võlgnevus, võimalik oma õigusi igakülgselt kaitsta juhul, kui tema vastu esitatakse nõue, ning isik ei pea ise kohtusse pöörduma võlgnevuse puuduse tuvastamiseks. Kuid see, et võlgnikul on iseenesest võimalus kohtus tugineda kas aegumise vastuväitele või kohustuse puudumise vastuväitele, ei tähenda, et väidetav võlgnik ei saaks esitada tuvastushagi nõude puudumise kohta. Riigikohus on leidnud, et kohtult saab TsMS § 368 lg 1 alusel nõuda võla puudumise või selle suuruse tuvastamist, samuti saab nõuda nõude aegumise tuvastamist (RKTKo 3-2-1-56-17, p14.1; 32-1-166-13, p 12). Kohus leiab jätkuvalt, et hagejal on käesoleval juhul õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldajal puudub tema vastu nõue, et hageja saaks selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja ees täitma või võib ta selle täitmisest nõude puudumise või nõude aegumise tõttu keelduda. Kohtu hinnangul on hageja oma õiguslikku huvi võlgnevuse puudumise tuvastamise kohta põhistanud. Seega jätab kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
9.Kostja leiab, et 31.03.2015 arve HMO1697 aluseks olev nõue on aegunud. Kuigi ka hageja on möönnud nõude võimalikku aegumist, on hageja põhiline positsioon olnud ikkagi see, et kostjal puudub nõudeõigus hageja vastu. Vaatamata sellele ei ole pooled suutnud või soovinud leida ühist lahendust menetluse lõpetamiseks kompromissilepinguga, seega tuleb
2-19-18869 kohtul anda hinnang vaidlusele sisuliselt. Nõue ei saa puududa ja olla samal ajal aegunud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et „Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. (RKTKo nr 2-16-16764/92, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). „Aegumise kohta otsuse tegemisel peab kohus aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt pooltevahelise õigussuhte poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal õiguslikult kvalifitseerima (vt nt Riigikohtu 9. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4918/86, p 10; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13). Nõude õiguslik kvalifitseerimine eeldab konkreetse nõudealuse väljaselgitamist, abstraktne viide sätete kogumile ei ole piisav. (RKTKo 2-18-7948/81, p 11).
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale 31.03.2015 väljastanud arve nr HMO1697 summas 2,05 eurot, selgitusega prügivedu I kvartalil 2015, prügivedu kotiga, xxx (tl 13). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on hagejale konkreetse arve aluseks oleva prügiveo teenuse osutanud ja hageja prügikoti minema viinud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kohustatud viidatud prügiveoteenuse arve tasuma. Hageja on seisukohal, et kuivõrd hageja oli kostjale teatanud, et ei soovi kostjalt prügiveoteenust, ei olnud kostjal õigust hageja prügi ära viia ega seetõttu hagejale arvet esitada ega nõuda arve tasumist.
11.Kohus juhib tähelepanu, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks võlausaldajat (antud juhul kostjat) nõudma võlgnikult (hagejalt) kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. VÕS § 3 sätestab, et võlasuhe võib muuhulgas tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Seega võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Riigikohus on andnud juhised, et kohtul tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
12.Asja materjalist nähtuvalt saatis hageja 13.03.2014 kostjale e-kirja selle kohta, et ei soovi Eesti Keskkonnateenused AS prügiveoteenuse jätkumist peale 31.03.2014.a (tl 3). Hageja on lisanud juurde ka e-kirja, millest nähtuvalt on kostja 18.03.2014 kinnitanud hageja pöördumise kättesaamist (tl 3, pöördel). Kohtu hinnangul tegi hageja 13.03.2014 lepingu lõpetamiseks tahteavalduse ja väljendas selgelt ja üheselt mõistetavalt soovi lepingu lõpetamiseks. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kuivõrd kostja klienditeenindaja kinnitas 18.03.2014.a hageja 13.03.2014 teate kättesaamist, saab väita, et kostja on hageja 14.03.2014 teate kätte saanud.
13.Kuigi kostja eitab hageja 14.03.2014 e-kirja kättesaamist ja kostjapoolset vastust sellele, kinnitab kostja enda poolt esitatud väljatrükk arvutiprogrammist hageja väidete õigsust. Nimelt on programmist näha prügiveokuupäevad kostja kinnistult aastal 2011, 2012, 2013 ja 2015. Aastal 2014 ühtegi prügiveokuupäeva hageja kinnistult kirjas ei ole. Sellest saab kohus teha järelduse, et hageja on aastal 2014 kostjale teatanud, et ta ei soovi kostjalt prügiveoteenust. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja on 01.07.2014 sõlminud prügiveolepingu OÜ-ga X (tl 2, pöördel). Ei ole eluliselt usutav, et hageja sõlmis oma kinnistult prügi vedamiseks lepingu samaaegselt kahe erineva vedajaga.
14.Kostja ei ole ka selgesõnaliselt väitnud, et tegelikkuses oli tal hagejaga kehtiv prügiveoleping ega toonud ka esile asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse 2015
2-19-18869 kehtinud prügiveolepingu olemasolu kohta. Kuigi kostja tugineb sellele, et hageja on kostjale avaldanud, et ei soovi kostjalt prügiveoteenust 18.06.2015 ja 10.09.2015, ning järeldab sellest, et poolte vahel oli lepinguline suhe, kohus kostjaga ei nõustu.
15.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja ei ole esiletoonud, kuidas ja millises vormis avaldas hageja tahet kostjaga lepingulisse suhtesse astumiseks või kuidas kostja avaldas tahet astuda hagejaga lepingulisse suhtesse. Eelpool kohus tuvastas, et 2014 poolte vahel lepinguline suhe puudus. Seega oleks uuele lepingule pidanud eelnema mingid pakkumused ja nõustumised poolte poolt.
16.Kostja ei ole ka esile toonud, et märtsis 2015 oli kostja Hiiumaal hageja elupiirkonnas ainus korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja. Kostja esindaja hagejalt võlgnevuse väljanõudmise kohtueelses menetluses – Julianus Inkasso OÜ on hagejale 20.11.2019 ekirjaga kinnitanud, et hageja oli jälle Eesti Keskkonnateenused OÜ klient korraldatud jäätmeveo raames alates 01.01.2016 (tl 18). Ka on hageja esitanud Hiiumaa Omavalitsuste Liidu teatise, kust selgub, et perioodil 01.04.2014-01.01.2016 toimis Hiiumaal jäätmeveo osas nn vabaturg, kus teenust said osutada kõik jäätmeveolitsentse omavad ettevõtted (tl 85). Seega saab kohus teha järelduse, et poolte vahel ei olnud vaidlusalusel perioodil kehtivat prügiveolepingut ning kostja ei saa hagejalt nõuda arve tasumist lepingulisest õigussuhtest tuleneval alusel.
17.Edasi kontrollib kohus, kas hagejale võib olla tekkinud kohustus arve tasuda mõnel muul õiguslikul alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-14 selgitanud, et „poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest“.
18.Riigikohus on ka märkinud, et „Hageja nõude lahendamine käsundita asjaajamise sätete alusel saab kõne alla tulla üksnes ulatuses, milles poolte vahel ei ole lepingut ega seadusjärgset muud võlasuhet. Käsundita asjaajamiseks peab lisaks üldistele eeldustele (nt midagi peab olema tehtud teise isiku kasuks) olema täidetud ka mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimus. Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKo nr 3-2-1-44-11).
19.VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse tegu teha või kohustanud tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 õigused ja kohustused kui:1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
20.Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole oma prügikoti äraviimisele nõusolekut andnud ega ka hiljem selle äraviimist heakskiitnud. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, millest nähtuks, et hageja kinnistult ühe prügikoti äraviimine oleks toimunud avalikes huvides. Kostja ei ole esile toonud, et hageja kinnistult on prügi ära viidud ekslikult või eksis vedaja kinnistuga. Seega tuleb kontrollida, kas asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja
2-19-18869 tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu huvi ja eeldatava tahte kindlakstegemiseks tuleb vastata järgmisele küsimusele: kas mõistlikult võttes oleks soodustatu nõustunud käsundita asjaajamisega, kui ta oleks teadnud ja hinnanud asjaajamise ülevõtmise kõiki asjaolusid. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes (hästimõistetavates) huvides. Iseenesest võib väita, et hageja prügi äraviimine oli hageja huvides, samas on hageja selgitanud, et tal oli sõlmitud prügiveoteenuse leping teise ettevõttega. Seega oli hageja selgelt väljendanud oma tahet, et ei soovi kostjalt prügiveoteenuse osutamist ning kohus ei saa asuda seisukohale, et konkureeriva jäätmeveoettevõtte asemel hageja prügi ära viimine kostja poolt oli hageja huvides ja vastas tema tahtele.
21.VÕS § 1024 lg 4 järgi kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt käesoleva seaduse § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järgi. Õigustamata käsundita asjaajamine võib olla kas hea- või pahauskne. Heauskne asjaajaja ei tea ega peagi teadma, et puuduvad § 1018 lg 1 p 1-3 eeldused, pahauskne asjaajaja teab või peab teadma, et ei esine et ei esine ühtegi § 1018 lg 1 p märgitud 1-3 eeldusest. Asjaajaja pahausksus võib mh tuleneda sellest, et ta on rikkunud VÕS § 1020 lg 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust. Enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Viidatud sätte peamiseks eesmärgiks on luua soodustatule võimalus keelduda tema teadmata alustatud asjaajamisest enne selle alustamist või nõuda alustatud, kuid veel kestva asjaajamise lõpetamist. See tähendab, et kui soodustatu ei ole nõus käsundita asjaajamisega siis ei tohi tema asja ajama hakata või tuleb juba alustatud asjaajamine katkestada, välja arvatud, kui asjaajamine on oluline avalikes huvides. Kostja ei ole esile toonud, et ta pöördus enne hageja prügi minemaviimist hageja poole nõusoleku saamiseks. Kostja ei saanud ka eeldada, et hageja on nõus et kostja viib ta prügi ära, kuivõrd 2014 hageja ei soovinud kostjalt prügiveoteenust. Kostja on tuginenud küll sellele, et hiljem hageja keeldus tema teenustest, kuid see ei tähenda koheselt seda, et kostjal oli märtsis hageja nõusolek prügi ära viimiseks. Seega ei saa kohus asuda ka seisukohale, et kostja oli heauskne käsundita asjaajaja ning leiab, et hageja ei ole kohustatud tasuma arvet käsundita asjaajamise sätete alusel.
22.Järgmiseks kohus kontrollib, kas hagejal on tekkinud kohustus tasuda vaidlusalune arve alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 ja 3 järgi kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud või isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Kohtu ette ei ole tood ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et kostja oleks hagejat teavitanud sellest, et ta kavatseb hageja kinnistult prügi minema viia. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu nõudeõigust ka alusetu rikastumise sätete alusel.
2-19-18869
23.Kohus nõustub, et hageja kinnistult on prügi minema viidud, seega teenust on hagejale osutatud. Samuti on kahtlusteta selge, et prügivedu on tasuline teenus. Kuid kostja on tegutsenud hageja prügi ära viies ilma igasuguse õigusliku aluseta, hagejal oli lepinguline suhe sama teenuse saamiseks teise teenusepakkujaga. See, et 2015 oli Hiiumaal prügiveo osas nn vabaturg ei tähenda, et prügiveoteenus peaks toimuma nn „metsiku lääne“ meetodil, et prügi viib ära see vedaja, kes esimesena prügikotini jõuab. Vabaturg tähendab seda, et kinnistu omanik saab valida, kellega ta lepingu sõlmib. Seda õigust on hageja kasutanud.
24.Seega asub kohus seisukohale, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 31.03.2015 arve nr HMO1697 summas 2,05 eurot. Kuivõrd hagejal puudub kohustus tasuda põhivõlga, puudub hagejal kohustus tasuda viivist ja kostja lepingulisele esindajale ka võla sissenõudmise kulu. Kohus rahuldab hagi. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjal puudub hageja vastu nõue, ei saanud see nõue ka aeguda.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 4 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 2 kohaselt Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
27.Kohus leiab, et kuigi käesolev lahend on tehtud hageja kasuks ja kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb asjas tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista, sest kostja enda käitumisega põhjustas hageja kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et hageja kohtusse pöördumine on olnud põhjendatud. Kostja ei ole enne kohtumenetlust hageja väiteid kuulda võtnud ega tema probleemi süvenenud. Hagejal ei olnud oma õiguste väljaselgitamiseks muud lahendust, kui kohtusse pöördumine. Kostja leiab, et temale ei saa ette heita seda, et ta ei ole nõustunud hagile eelnevas suhtluses kohtueelse lahendusega. Kohus selle väitega ei nõustu. Kuivõrd asjas ei ole välja toodud, et kostja oleks oma nõude loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le, kuulus jätkuvalt nõue kostjale ja Julianus tegutses kostja nimel kui tema lepinguline esindaja. Lepinguline esindaja peab lähtuma oma kliendi - siis antud juhul kostja - positsioonist ja juhistest. 20.11.2019 kirjast selgub, et Julianus Inkasso OÜ konsulteeris enne hagejale eitava vastuse andmist kostjaga. Seega tulid juhised võlgnevuse jätkuvaks sissenõudmiseks kostjalt. Kostja on põhjustanud hageja kohtusse pöördumise.
28.Samas on kostja pärast hageja kohtusse pöördumist olnud avatud menetluse kiireks ja ökonoomseks lõpetamiseks. Kuigi kostja ei ole koheselt hagi sõnaselgelt õigeks võtnud, on kostja avaldanud läbi menetluse valmisolekut hagejaga kompromissiläbirääkimisteks. Kostja esitas 20.04.2020 menetlusdokumendis hagejale ettepaneku kompromissilepinguks, mille järgi kostja kohustub tagama, et Julianus Inkasso OÜ lõpetab 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hagejalt arve sissenõudmise. Kostja on avaldanud valmidust kompromissilepingu sõlmimiseks kogu edasise menetluse vältel. Kostja on hiljem pakkunud välja ka võimaluse, et tasub hagejale leppetrahvi 50 eurot, kui rikutakse arve sissenõudmise lõpetamise kohustust. Seega saavutanuks hageja oma hagi eesmärgi ning nimetatud arve tasumist hagejalt enam ei nõutaks. Kostja tegi selle ettepaneku menetlusfaasis,
2-19-18869 kus kostjale ei olnud veel tekkinud märkimisväärseid menetluskulusid. Samuti ei olnud hagejale endale selles menetluse etapis tekkinud kõiki menetluskulusid.
29.Kohus selgitas hagejale, et kompromissi sõlmimise korral oleks hageja saavutanud käesoleva hagi eesmärgi ning talle tagastataks ka pool riigilõivust ja täiendavaid menetluskulusid ei lisanduks. Kohus juhtis tähelepanu, et hagi hind on käesolevas hagis 8,82 eurot, millest põhinõue on 2,05 eurot. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et menetluse jätkumisel kannaksid pooled kordades suuremaid menetluskulusid, mis ei ole kuidagi mõistlik. Kostja ettepaneku vastuvõtmisel oleks hagejal aga võimalik saavutada koheselt hagi eesmärk ja õigusrahu kiiremini ja igati ökonoomsemalt. Hageja kompromissi kostjaga põhimõtteliselt ei soovinud.
30.TsMS §-st 200 lg 1 ja 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsÜS § 138 lg 1. Kohus leiab, et seesugune hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida antud hagi edasine menetlemine menetluskulude näol kostjale ja ka hagejale endale kaasa tõi. Kuigi hagejal ei ole kohustust sõlmida menetluses vastaspoolega kompromissi, ei tohi tema õiguste teostamine olla kahju tekitav. Hageja on oma jäiga ning hea usu põhimõtte vastase käitumisega tekitanud menetluskulusid nii endale kui ka vastaspoolele. Kohus arvestab siinjuures seda, et kohus küll rahuldas hagi, kuid hageja oleks sama eesmärgi saavutanud ka kostjaga kompromissilepingu sõlmimisel ilma täiendavate menetluskulude tekitamiseta kostjale või ka endale. Hageja on küll saanud asjas selguse, et kostja tegutses õigusliku aluseta, kuid pelgalt selles veendumine, et hagejal on õigus, mitte kostjal, ei saa olla kohtumenetluse eesmärk. Kohtumenetluse eesmärk saab olla see, et hageja suhtes lõpetatakse ebaõige arve sissenõudmine ning seda võimalust pakkus kostja hagejale koheselt. Hageja seda võimalust kasutada ei soovinud.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja tegevuse tõttu oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma oma õiguste kaitseks, tuleb riigilõiv jätta kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 75,00 eurot.
32.Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulusid. Kostja lepinguline esindaja on 17.05.2021.a. esitanud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on õigusteenust osutatud summas 5822,25 eurot (käibemaksuta, ajakulu 41h 58min, tunnihind 144,00 eurot).
33.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal 02.03-03.03.2020.a kulunud kokku 8h 10min hagi vastuse koostamisele. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Samuti arvestab kohus hagi vastuse põhjendatust ning sisu. Hagivastus on sisult 2-leheküljeline, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja ning taotlusi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses hagivastuse koostamise ja esitamisega saab olla 1,5h, vähendades toimingu ajakulu kokku 7h 20min võrra.
34.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 15.04.2020.a 1h 45min menetlusega tegelemisega ja tõendite kogumisega. Kostja esindaja ei
2-19-18869 ole oma ajakulu sisustanud ning kohtul ei ole võimalik hinnata kulu, kuivõrd see ei ole seotud mitte ühegi menetlusdokumendi esitamisega. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendamatu 1h 45min ulatuses.
35.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 20.04.2020.a 1h 35min kompromissettepaneku tegemisele ja kohtuga suhtlemisele. Kostja esindaja on esitanud 20.04.2020.a menetlusdokumendi, mis sisult on 0,5 lk pikkune. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Samuti arvestab kohus esitatud dokumendi sisu. Esitatud dokument ei ole keeruka juriidilise sisuga. Kohtule ei nähtu tsiviilasja materjalidest ka seda, mida tähendab esindaja viidatud kohtuga suhtlemine. Toimiku materjalidest ei nähtu, et esindaja oleks kohtuga suhtlemisele aega kulutanud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses kompromissettepaneku koostamisega saab olla 0,16h, vähendades toimingu ajakulu kokku 1h 25min võrra.
36.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 25.05.2020.a 2h 30min tsiviilasjas kliendiga suhtlemisele ja dokumentide ülevaatamisele. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendamatu. Kohus selgitab, et esindaja ja esindatav võivad kokku leppida kuitahes palju kokkusaamisi, kuid vastaspoole ei pea hüvitama kulusid, mille tekkimist ta ei saa mõjutada. Samuti ei ole kokkusaamise järgselt esitatud kohtule ühtegi menetlusdokumenti, mis annaks põhjust nimetatud ajakulu tekitamisele. Kohus loeb esindaja ajakulu põhjendamatuks 2h 30min ulatuses.
37.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 09.09.2020.a 2h 30min menetlusliku olukorra analüüsile ja tõendite kogumisega tegelemisele, 22.09.2020.a 5h 40min täiendavate tõendite analüüsile ja seisukohtade koostamisele, 23.09.2020.a 4h 30min seisukohtade koostamisele ja 05.10.2020.a 4h 15min täiendavate tõendite kogumisele ja kohtule seisukoha esitamisele. Kokku on esindaja ajakulu olnud nimetatud toimingutel 16h 55min. Kohus leiab, et toimingute ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Samuti arvestab kohus nimetatud esindaja ajakulu hindamisel põhjendatust ning esitatud menetlusdokumendi sisu. Kostja esindaja 05.10.2020.a seisukoht on sisult 1,5-leheküljeline, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja ning taotlusi. Samuti on seisukohale lisatud vaid üks lisa, mis on väljavõte kostja arvutiprogrammist. Seega ei ole eluliselt usutavalt saanud kostjal kuluda niivõrd palju aega tõendite kogumisele nagu kostja on esile toonud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses 05.10.2020.a seisukoha esitamisega saab olla 1,5h, vähendades toimingu ajakulu kokku 15h 24min võrra.
38.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 2h 15min tõendite kogumisele ja kliendiga suhtlemisele. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendamatu. Kohus selgitab, et esindaja ja esindatav võivad kokku leppida kuitahes palju kokkusaamisi, kuid vastaspoole ei pea hüvitama kulusid, mille tekkimist ta ei saa mõjutada. Samuti ei ole kokkusaamise järgselt esitatud kohtule ühtegi menetlusdokumenti, mis annaks
2-19-18869 põhjust nimetatud ajakulu tekitamisele. Kohus loeb esindaja ajakulu põhjendamatuks 2h 15min ulatuses.
39.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 4h 30min kostja seisukoha koostamisele hageja vastuse suhtes. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Samuti arvestab kohus nimetatud esindaja ajakulu hindamisel põhjendatust ning esitatud menetlusdokumendi sisu. Kostja esindaja 29.10.2020.a seisukoht on sisult 2-leheküljeline, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja ning taotlusi. Samuti on seisukohale lisatud kaks lisa Taust.ee veebilehe väljavõtetena. Seega ei ole eluliselt usutavalt saanud kostjal kuluda niivõrd palju aega seisukoha koostamisele nagu kostja on esile toonud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses 29.10.2020.a seisukoha esitamisega saab olla 1,5h, vähendades toimingu ajakulu kokku 3h võrra.
40.17.05.2021.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 2h kohtumäärusega tutvumisele, info kliendile edastamisele ja seisukohtade koostamisele ning 13.05.2021.a 2h 15 min lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kostja esindaja on esitanud 17.05.2021.a menetluskulude nimekirja ja 17.05.2021.a lõplikud seisukohad. Kohus leiab, et esindaja märgitud toimingu ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Samuti arvestab kohus nimetatud esindaja ajakulu hindamisel põhjendatust ning esitatud menetlusdokumendi sisu. Kostja esindaja 17.05.2021.a lõplikud seisukohad on koondülevaade menetluses juba esitatud. Menetlusdokument on sisult 2-leheküljeline, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja ning taotlusi. Samuti on esitatud menetluskulude nimekiri. Kohus leiab, et lõplike seisukohtade esitamiseks kulunud aega ei saa olla suurem, kui 0,5h, kuivõrd menetlusdokumendi näol on tegemist juba varem esitatu kordamisega. Samuti leiab kohus, et menetluskulude esitamise põhjendatud aeg saab olla 15min. Ka ei ole eluliselt usutavalt saanud kostjal kuluda niivõrd palju aega lõplike seisukohtade koostamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele nagu kostja on esile toonud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu seoses 17.05.2021.a lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamisega saab olla 0,75h, vähendades toimingu ajakulu kokku 3,5h võrra.
41.Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli keskmise raskusastmega. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks
2-19-18869 õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust, keerukust ja töömahtu, mis tegelikult on kulunud asjas, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta, kuivõrd kostja on kinnitanud, et soovib menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta).
42.Kokku loeb kohus põhjendatuks kostja 17.05.2021.a. menetluskulude nimekirjas esitatud kulusid mahus 5,06 (41,96-36,9) ulatuses, mis kostja esindaja tunnitasu 120 eurot/tunnis vastab 607,2-le (5,06x120) eurole. Tasaarvestus
43.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 532,2 eurot (607,2 eurot – 75 eurot).
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on pooled vastavad taotlused esitanud. Kuivõrd kohtulahendi alusel on menetluskulusid kohustatud tasuma kostja, siis tema viivisetaotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hageja viivisetaotluse ning märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.