Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. B. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 514 eurot 33 senti. Hageja palub juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat võlatunnistust ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlatunnistusest, mõista kostjalt hageja kasuks välja 595 eurot 75 senti. Hageja palub sellisel juhul mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis alates 7. märtsist 2021 kuni põhinõude 430 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C. E. A. ja kostja 14. aprillil 2016 interneti vahendusel kliendilepingu. Kostja käis enda isikut A. E. P. postkontoris varasemalt tuvastamas. Kostja tagastas varasemad laenud korrektselt. C. E. A. võimaldas kostjal lepingu sõlmimisel laenu võtmist kostjale avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja esitas 14. aprillil 2016 laenutaotluse 450 euro saamiseks 27 päevaks intressiga 59 eurot 77 senti laenuperioodi eest. C. E. A. kandis

lepingu sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 524 eurot 33 senti. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mille alusel tekib kostjal uus iseseisev kohustus. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus 524 eurot 33 senti oli sõlmitud lepingu mõistes edaspidi kostja kohustuse põhisumma. Laenusumma tagastamine pidi toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Maksegraafik koostati kostja poolt valitud tingimustel. Kostja tegi võlatunnistuse täitmiseks hagejale ühe makse 10 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja võlgneb hagejale tunnustatud võlgnevuse põhiosa 514 eurot 33 senti. Kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja ei sõlminud konstitutiivset võlatunnistust, on kostja poolt antud võlatunnistus deklaratiivne võlatunnistus. Hageja palub kohtul alternatiivse nõudena rahuldada hageja nõude kostja vastu, mis tuleneb kostja poolt 1. juunil 2016 antud deklaratiivsest võlatunnistusest. Kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole võlatunnistust ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlatunnistusest, esitab hageja alternatiivse nõudena kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostja arveldusarvele kanti 14. aprillil 2016 450 eurot. Kostja on teadlik, et summa, mis C. E. A. kandis kostja arveldusarvele, on alusetult saadud. Kostja ei ole 450 eurot tagastanud. Tagastamata laenu jääk on 6. märtsi 2021 seisuga 430 eurot. Kostjalt tuleb lisaks välja mõista alates 12. maist 2016 (päev peale laenu tagastamise tähtaja lõppu) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 430 eurot on perioodil 12. mai 2016 kuni 6. märts 2021 kokku 165 eurot 75 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 7. märtsist 2021 kuni põhinõude 430 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldada üksnes juhul, kui kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlatunnistusest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukoha kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadress alates 11. veebraurist 2019 kehtetu. Kohtul ei õnnestunud seega välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada ka kohtutäituri vahendusel. Hageja taotles menetlusdokumentide kostjale avalikku kättetoimetamist. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 26. aprilli 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26. aprillil 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukoha kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada ka kohtutäituri vahendusel. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 125 eurot ja esindajatasu 100 eurot, kokku 225 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentidega tutvumiseks ja nende komplekteerimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks üks tund. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on hageja esindajakulu 100 eurot vajalik ja põhjendatud. Hageja menetluskulud on seega kokku 225 euro (125 + 100) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.