Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Gxxxx Ixxxxxxesitas 06.05.2021 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt algasid rahalised probleemid 2018.a, kui ta kaotas tasuva töö ja sissetulek vähenes. Võlgnik hakkas võtma olmevajaduste eest tasumiseks erinevaid laene. Esmalt suutis ta neid teenindada, kuid hiljem mitte. Ta hakkas laenusid kustutama uute võtmisega. Lisaks ilmnes võlgnikul mängusõltuvus ja tekkisid mänguvõlad, mis sundis teda laene juurde võtma. Võlausaldajad on pöördunud inkassoettevõtete poole nõuete rahuldamiseks. Võlgniku suhtes ei ole hetkel käimas täitemenetlusi. Võlgniku sissetulekuks on 800 eurot kuus ning võlgnevuste summa on kokku ligi 38 189,78 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. 20.05.2021.a määrusega algatas kohus menetluse ning korraldas asjas eelistungi 27.05.2021. Eelistungil selgitas võlgnik, et ta on alaliselt Soomes, kuid tuleb Eestisse kui vaja. Võlgnik lubas koostööd teha ja olla kättesaadav. Võlgnik on ajutine Soome elanik ja ta teenib seal raha, et teenindada laene, sest Eestis ei ole võimalik teenida sellist raha. Võlgniku palk on praegu 800 eurot kuus (neto). Soomes on suur tulumaks. Eestis ta tööd ei leidnud. Probleemid hakkasid tekkima siis, kui tema endine tööandja lubas Soome minnes võlgnikule palju, kuid siis palk ei tulnud üle või tuli hiljem. Võlgnik võttis laenusid pärast seda, kui hakkasid probleemid tekkima. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, leiab, et võlgnik GxxxxxIxxxxx on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub avaldusest ning võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste loetelust, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara: varanimekirja kohaselt on nõudeid vähemalt 38 000 eurot, kuid varaks on võlgnikul vaid sissetulek 800 eurot kuus (neto). Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Gxxxx Ixxxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on PankrS § 15 lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29.06.2021 kell 15.00 halduri büroos ning määrab pankrotihalduriks Oksana Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andud selleks oma nõusoleku. Kohus selgitab, et haldur peab esitama esimesel üldkoosolekul ülevaate võlgniku varalisest olukorrast (PankrS § 127). PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.