Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2026. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
R.X kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-21-7238
Menetlustoming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik R.X (ik XXX; elukoht: XXX-i, 71068 XXX ; e-post: Võlausaldajad:
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
usaldusisiku
kohustustest
R.X-i
kohustustest
vabastamise
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
2/5
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuks on olnud menetluse kestel töötasu, vanemahüvitis, tulumaksutagastus ning hasartmängutulu. Võlgnikul on alates 2025.a aprillist kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul tekkis eraldamiskohustus seoses hasartmängutuluga 2023.a juulis, augustis ja detsembris ning 2025.a tulumaksutagastusega kogusummas 1504,62 eurot. Võlgnik on teinud võlausaldajatele regulaarseid väljamakseid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt menetluse jooksul kokku summas 2407,61 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik lõpetas hasartmängude mängimise pärast seda kui kohus oli selgitanud, et selline tegevus kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnikul on olnud püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib võlausaldajatele välja maksta ka 2025.a enammakstud tulumaksu, kuid kuna deklaratsioon on siiani kontrollimisel, siis ei ole olnud see seni võimalik. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku tahet ja soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab et võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
4/5
täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.