Basteg Group OÜ hagi Osaühing Fertum Holding vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 7 079,74 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Basteg Group OÜ (registrikood 11238756, asukoht Betooni 11B, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ; Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Fertum Holding (registrikood 10937593, asukoht Kroodi 1, 74114 Maardu) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andres Aavik (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo; Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Yulia Zaitseva (Advokaadibüroo CLARUS; e-post [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ RGR Metall (registrikood 10520479, asukoht Peterburi tee 57a, 11415 Tallinn); seaduslik esindaja: A. M. (e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 26. aprillil 2021. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Basteg Group OÜ hagi Osaühing Fertum Holding vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Osaühingult Fertum Holding võlgnevus summas 6 555,43 eurot Basteg Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista Osaühingult Fertum Holding Basteg Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 6 555,43 eurot) alates 30.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühing Fertum Holding kanda.
5.Välja mõista Osaühingult Fertum Holding menetluskulud summas 3 387 eurot Basteg Group OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 30.11.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing Fertum Holding ja Basteg Group OÜ 2020 septembris töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1), millega Basteg Group OÜ kohustus teostama Hunditubaka 12, Tallinn asuval objektil piirdeaia ja värava ehitusning paigaldustööd. Hageja teostas tööd ja soovis selle üle anda (VÕS § 636 lg 1). 07.10.2020 kinnitas kostja tööde valmimist ja palus saata tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. 08.10.2020 saatis hageja tööde akti ühes 30.09.2020 koostatud arve-saatelehe nr. 200083 summas 9891,43 € (arve ja tööde akt lisatud poolte kirjavahetuses). Samal päeval so 08.10.2020 kinnitas kostja, et akt on korras ja palus teostada mõned parandused, mille hageja lõpetas (kirjavahetus ja tõlge lisatud). Hageja tõendab lisatud kirjavahetuse ja selles sisalduva arve ning aktiga töövõtulepingu sisu ja tööde vastuvõtmist.
2.Hageja töö on 08.10.2020 vastu võetud ning kasutuses (VÕS § 76 lg 4 ja § 637 lg 4). Seda kinnitavad ka viidatud kostja kirjad. Vaatamata sellele ei ole kostja tööde akti allkirjastanud, ega arvet tasunud. 29.10.2020 arutas Basteg Ehitus OÜ juhatuse liige J. S. kostja juhatuse liikme R. A.iga omavahelist koostööd. J. S. oli saanud teabe, et kolmandal isikul OÜ-l RGR Metall on tekkinud väidetav nõue. Kirjavahetuses teatas J. S., et kuna temal ei ole M.-ga (OÜga RGR Metall seotud isik) mingeid kokkuleppeid siis tema arveid ei tasu ja teatas, et R.i arve tuleb maksta. R.i all pidas J. S. silmas hageja Basteg Group OÜ juhatuse liiget R. S.-i. Kostja vastas, et seni kuni E. (OÜ-ga RGR Metall seotud isik) on küsimus lahendamata, mingeid tasumisi ei toimu (sms-lühisõnumid ja tõlge lisatud).
3.Hageja ja kostja töövõtulepingus ei olnud kokkulepet, et töö vastuvõtmine ja selle tasumine sõltuks kolmanda isiku heakskiidust. Tegemist ei ole poolte vastastikuste kohustustega. SMS lühisõnumitega tõendab hageja, et kostjal puudusid tööde vastuvõtmise järel hageja nõudele sisulised vastuväited ning tasumata jätmine oli tingitud kolmanda isiku ja kostja omavahelistest suhetest. 05.11.2020 saatis hageja esindaja kostjale kirja, millega andis kostjale töö vastuvõtmiseks täiendava tähtaja kuni 11.11.2020, hoiatades et kui selleks ajaks ei ole töid vastuvõetud ja arvet tasutud pöördub hageja nõudega kohtusse (vt vastuse lisa 3).
Hageja tõendab kirjaga, et kostjale on täitmiseks antud lisaks täiendav tähtaeg ja töö tuleb lugeda vastuvõetuks.
4.10.11.2020 teatas OÜ RGR Metall, et tema on loovutanud hageja vastu oleva nõude summas 6555,43 eurot kostjale (vt vastuse lisa 4). 11.11.2020 saatis kostja kirja, milles teatab temale OÜ RGR Metall poolt loovutatud 6555,43 euro ja enda 3336 eurose so kokku 9891,43 eurose nõude tasaarvestamisest Basteg Group OÜ nõudega summas 9891,43 eurot (vt vastuse lisas 5).
5.11.11.2020 tasaarvestusavalduse p.-s 1 on kostja tunnistanud, et hagejal on 30.09.2020 arvesaatelehe nr. 200083 alusel õigus nõuda OÜ-lt Fertum Holding 9891,43 eurot. Seega on kostja nii 08.10.2020 e-kirjas kui 11.11.2020 tasaarvestusavalduses tunnistanud hageja 9891,43 euro sissenõutavust. OÜ RGR Metall nõude loovutamise kirja ja kostja tasaarvestusavaldusega tõendab hageja, et kostja on hageja nõude 9891,43 euro sissenõutavust tunnistanud. Hageja tunnistab tasaarvestusavaldust osaliselt so osas, milles kostja tasaarvestas enda 3336 eurose nõude hageja 9891,43 eurose arvega. Ülejäänud 6555,43 euro osas on tasaarvestusavaldus tühine. Kostjale loovutatud 6555,43 euro nõude tasaarvestamine on õiguslike eelduste täitmata jätmisel tühine. Kostjal ei ole hageja vastu 6555,43 eurost sissenõutavaks muutunud nõuet, mida tasaarvestada.
6.Seniste asjaolude pinnalt puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes, mille eesmärgiks oli teostada piirdeaia ja värava ehitusning paigaldustööd. VÕS § 637 lg 4 järgi kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja teostas tööd ja andis need kostjale üle. 07.10.2020 e-kirjas palus kostja saata tööde teostamise aktid. 08.10.2020 saatis hageja nii akti kui arve. 08.10.2020 kinnitas kostja tööde valmimist (akt on korras), kuid jättis selle allkirjastamata. Vaatamata kostja poolt üleandmise akti allkirjastamata jätmisele on kostja kinnitanud tööde valmimist. Seega on hageja arve muutunud 08.10.2020 sissenõutavaks. VÕS § 638 järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 05.11.2020 saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja, milles määras tööde vastuvõtmiseks ja arve tasumiseks täiendava tähtaja so 11.11.2020, hoiatades et arve tasumata jätmise korral pöördub hageja nõudega kohtusse.
7.Kostja on hageja nõuet tunnistanud ka oma 11.11.2020 tasaarvestusavalduses. Samas on tasaarvestusavaldus eeskätt VÕS § 197 lg 1 eelduste täitmata jätmisel tühine. Kostjal ei ole hageja vastu 6555,43 eurost nõuet, millega nõude tasaarvestas. Kostja tasaarvestusavalduses kasutatud OÜ RGR Metall nõue on loovutatud peale hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Selgusetu on kostjale loovutatud OÜ RGR Metall nõude sissenõutavus. VÕS § 197 lg 1 järgi peavad tasaarvestuseks esinema samaaegsed sissenõutavaks muutunud vastastikused nõuded. VÕS § 171 lg 3 p 2 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, mis muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Riigikohus on 3-2-1-25-17 lahendi p. 13 on avaldatud: „ Kolleegium leiab, et põhjendatud on hageja väide, et kohtud ei ole tuvastanud VÕS § 171 lg-st 3 tuleneva tasaarvestuse õiguse üldise eelduse täidetust, milleks on tasaarvestatava nõude olemasolu hagejale nõude loovutamise hetkel. Kuna kostja kahju- ja leppetrahvinõue tulenes kostja ja nõude loovutaja vahelisest töövõtulepingu rikkumisest, mitte aga otse lepingust, siis ei ole õige
ringkonnakohtu seisukoht, et kostjal oli 1. oktoobri 2009. a lepingu näol olemas tasaarvestavate nõuete õiguslik alus juba alates lepingu sõlmimisest.“ Hageja seisukohalt on kostja tasaarvestusavaldus 6555,43 euro ulatuses õiguslike eelduste täitmata jätmisel tühine. Hagejal on õigus nõuda töövõtulepingust tuleneva nõude tasumist ja palub hagi rahuldada. Kostja vastus
8.Kohtule 30.12.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagiavalduses puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, millal arve nr 200083 muutus sissenõutavaks (selguse huvides rõhutab kostja, et ta eitab mistahes võlgnevuse olemasolu). Hagiavalduse punktides 3-4 mainitud asjaolud on kirjeldatud puudulikult ja vasturääkivalt. Hagiavalduse lisast 1 tuleneb, et arve nr 200083 on dateeritud 30.09.2020. Hagiavalduse lisast 2 tuleneb, et 08.10.2020 saatis kostja hagejale vaegtööde nimekirja. 08.10.2020 kirjas oli jutt „järgmisest nädalast“, st vastavad tööd (piirdeaia paigaldus) pidi olema lõpetatud mitte varem kui 15.10.2020. Tulenevalt eespooltoodust ei vasta hageja väide tööde vastuvõtmise kohta 08.10.2020 tõele. Hagiavaldusest ei selgu, millal olid tööd lõpetatud, st mis ajahetkel muutus hageja nõue sissenõutavaks. Antud asjaolu omab tähtsust nii põhinõude kui ka kõrvalnõude rahuldamise või mitterahuldamise aspektist. Kostjale jääb arusaamatuks hagiavalduse punktide 5-6 ja lisa 3 sisu /on ebaselge, mis võlgnikega või hoopis võlausaldajatega on peetud kirjavahetust ning mis arvetega seoses/. Hageja peaks lisa 3 ja hagiavalduse punkti 5-6 täpsustama.
9.Hagiavalduse punktidest 8-9 tuleneb, et kostja poolt oli tehtud tasaarvestus. Hageja on viidanud tasaarvestusele, kuid ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit tasaarvestuse kohta. Hageja on esitanud kohtule 2 dokumentaalset tõendit: nõude loovutamise teade /hagiavalduse lisa 5/ ja tasaarvestuse teade /lisa 6/. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et 10.11.2020 tasaarvestuse teatele on lisatud kuus lisa (leping, e-kirja väljatrükk, e-posti aadressid, arve ja e-kiri). Hageja ei ole eespool mainitud dokumente kohtule esitanud, mistõttu ei saa kohus kontrollida tasaarvestuse kehtivust (VÕS § 198, VÕS § 200). Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning vajab täpsustamist.
10.Märkimisväärne on fakt, et hageja nõustus tasaarvestusega osaliselt /vt hagiavalduse p 10/. Hagiavalduse lisa 6 (ehk 10.11.2020 tasaarvestuse teade) punkti 3 kohaselt „Basteg Gruoup OÜ 01.10.2020 tellimuse alusel on Basteg Group OÜ kohustatud tasuma Fertum Holding OÜ-le 3336 EUR vastavalt arvele nr 01028/032 28.10.2020. Ülaltoodud arve koos vastava arve kuupäevaga 28.10.2020 esitati tasumiseks.“ Hagiavalduse punktis 10 on hageja kirjutanud, et „tunnistab tasaarveldusavaldust osaliselt, st osas, milles kostja tasaarvestas 3336 eurose nõude hageja 9891,43 eurose arvega“. Kuna hageja on tunnistanud tasaarvestust summas 3336 EUR, ei oma tähtsust asjaolu, mis ajahetkel tekkis kostja nõue hageja vastu. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja oli nõude loovutamise faktist teavitatud /vt hagiavalduse lisa 5/. Kolmanda isiku seisukoht
11.Kohtule 24.04.2021. a esitatud vastuses ühineb kolmas isik kostja seisukohtadega. Kolmas isik on seisukohal, et hageja on patoloogiline valetaja. Vastavalt hageja 05.04.2021 seisukoha lisale 5 (Salu 1 katastriüksuse plaan) 2017.a puudus Madikse 4 kinnistul (punktis, kus Madikse 4 ühineb kinnistuga Salut n 1) mistahes pinnase- või prügikuhi. Kinnistu Madikse 4 oli tasane maa ala. Sama tõendab ka hageja 05.04.2021 seisukoha lisa 1 (maa-ameti geoportaali väljatrükk): 05.04.2020.a puudus Madikse 4 kinnistul (punktis, kus
Madikse 4 ühineb kinnistuga Salut n 1) mistahes pinnase- või prügikuhi. Kinnistu Madikse 4 oli tasane maa ala. Vastavalt hageja 05.04.2021 seisukoha lisale 6 (kostja esitatud geoplaan) 09.10.2020 oli Madikse 4 kinnistul (punktis, kus Madikse 4 ühineb kinnistuga Salut n 1) prügi- ja pinnasekuhi: Madikse 4 krunt on kõrgem (punktis, kus Madikse 4 ühineb kinnistuga Salut n 1) kui see on käesoleva seisukoha punktides 3-4 kirjeldatud dokumentides.
12.Kostja 19.04.2021 seisukoha punktis 7.2 aknaraamidega kirjeldatud juhtum tõendab, et 05.04.2021 seisukoha punktides 5-6 hageja valetab kohtule, rikkudes sellega TsMS § 328 lg 1: Esimene vale: seisukoha punktis 5 nõustus hageja asjaoluga, et prügi oli ladustatud kolmanda isiku territooriumil. Tegemist on uue hageja väitega, mida hageja ei ole välja toonud isegi vastates kolmanda isiku nõudekirjale (tlk 52). Kui hageja ei oleks valetanud algusest peale, siis ei pidanuks ta oma valet varjama oma vastuses kolmanda isiku nõudele. Kui hageja oleks käitunud heas usus, oleks ta koheselt vastanud, et “prügi oli ladustatud ajutiselt” (tlk 50-53). Teine vale: 05.04.2021 seisukoha punktis 5 väidab hageja, et prügi ei saanud koheselt eemaldada, kuna Salu 1 b omanik tahtis seda materjali kasutada. Hageja valetab kohtule. Juhul kui hageja väide oleks tõene, siis Madikse 4 kinnistule ladustatud prügi, sh aknaraamid ei jääks võõrale territooriumile, mis oli ümbritsetud uue piirdeaiaga. Seega ei vasta hageja väide tõele. Kolmas vale: juhul kui hageja väide vastaks tõele, siis oleks prügi ladustanud isik saanud Madikse 4 omanikult nõusoleku prügi ladustamiseks (ning selle eest oleks kolmandale isikule ka makstud). Asja materjalides puudub RGR Metall OÜ nõusolek prügi ladustamiseks (RGR Metall OÜ-le ei ole selle eest ka makstud). Hageja valetab kohtule kirjutades 05.04.2021 seisukoha punktis 5, et lisas 2 oleval pildil on kajastatud prügikuhi, mis oli väidetavalt ajutiselt ladustatud RGR Metall OÜ territooriumile (ehk Madikse 4), ning seejärel väidetavalt sealt ära koristatud. Hageja valed on ümber lükatud hageja enda poolt esitatud tõenditega: kui analüüsida hageja 05.04.2021 seisukoha lisa 2.1, lisa 2.2, lisa 2.3 ja lisa 2.4, siis on selge, et tegemist ei ole Madikse 4 kinnistuga. Hageja on ise esitanud kohtule tõendi geoportaalist (05.04.2021 seisukoha lisa 1), kust selgub, et Madikse 4 kinnistul puuduvad ehitised. Hageja poolt esitatud lisa 2.3 aga tõendab, et kinnistu peal on ehitis. Samas on lisast 1 näha, et kinnistule (ja see kinnistu ei ole Madikse 4!) on ladustatud aknaraamid. Sellest võib järeldada, et asialgu ladustas hageja aknaraame tööde tegemise kohas ning pärast tõstis kogu prügi ümber Madikse 4 territooriumile, ehk RGR Metall OÜ territooriumile. Seega hageja valetab kohtule. Hageja 05.04.2021 seisukoha punkt 7 on valesid täis: kostja on selgitanud kohtule, et tegemist oli ekskavaatori rendiga (kostja oli seisukohal, et hageja käitub heas usus ja ei kasuta ekskavaatorit pahatahtlikult). Õnneks oli ekskavaator varustatud GPS-iga ning kostja esitas kohtule Navirec süsteemi andmed, mis tõendavad, et hageja on ladustanud prügi RGR Metall OÜ territooriumile. Geoportaali materjalidest (kostja 19.04.2021 seisukoha lisa 20) on näha, et ümberpaigutatud kuhi moodustab 283,78 m2. Isegi kui lähtuda hageja 05.04.2021 seisukoha lisast 1 (kuhja kõrgus 1,5 m), siis näitab lihtne kalkulatsioon, palju ruutmeetrit oli kuhjas: 283,78 m2 * 1,5 m = 425,67 m3. Antud maht on 4 korda suurem kui kostjalt tellitud väljavedu (st 100 m3). Lihtne matemaatika ei luba valetamist. Hageja ei vaidlusta, et Madikse 4 kuulub RGR Metall OÜle. Hageja ei vaidlusta, et ta ei teinud vahet Salu 1b ja Madikse 4 kinnistute vahel (hageja on esitanud kohtule piisavalt kaarte ja muid geodeetilist materjali, mis omakorda tõendab, et hageja on kartograafia ja geodeesia suur spetsialist). Oma tegevusega tekitas hageja RGR Metall OÜ-le kahju ning see põhjuslik seos on kostja poolt ära tõendatud. Hageja on 05.04.2021 seisukoha punktides 5 ja 18 kinnitanud, et ta on ladustanud prügi RGR Metall OÜ territooriumile, milleks tal puudus RGR Metall OÜ nõusolek. Hageja tegevus oli
pahatahtlik ja seadusega vastuolus. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet RGR Metall OÜ nõudele (tlk 52), hageja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet tasaarvestusele (tlk 17-19). Isegi oma hagiavalduses ei ole hageja kirjutanud prügi ladustamisest ja tasaarvestusest. Hageja pidevalt valetab kohtule. Kohtu põhjendused
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning kolmanda isiku esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
14.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 2020. a septembris töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Hunditubaka 12, Tallinnas asuval objektil piirdeaia ja värava ehitus- ning paigaldustööd. 08.10.2020. a edastas hageja kostjale tööde vastuvõtuüleandmise akti ja arve-saatelehe nr 200083 summas 9 891,43 eurot, maksmise tähtajaga 14.10.2020. a (tl 6-8). Kostja kinnitas 08.10.2020. a, et aktiga on kõik korras (tl 10).
15.Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja teostas tööd ja soovis need kostjale üle anda. Kostja akti ei allkirjastanud. Kostja arvet ei tasunud (tl 3-4).
16.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele.
17.Kostja ei eita arvete maksmata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja on kolmandale isikule kahju tekitanud ning kostja on vastava nõude hageja vastu omandanud 10.11.2020. a nõude loovutamise lepinguga (tl 46). Kostja teatas 11.11.2020. a hagejale nõude loovutamisest ning esitas tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse avalduse p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve-saateleht nr 200083 alusel 9 891,43 eurot, p 2 kohaselt on kostjal hageja vastu kolmandalt isikult omandatud kahju hüvitamise nõue summas 6 555,43 eurot, p 3 kohaselt peab hageja tasuma kostjale 28.10.2020. a arve nr 01028/032 alusel 3 336 eurot. Kostja hinnangul on hageja ja kostja vastastikused rahalised nõuded lõppenud seoses tasaarvestamisega (tl 47, 74).
18.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
19.Hageja leiab, et tööd on teostatud, akt on kostjale edastatud ja tööde osas pretensioonid puuduvad. Seega on hagejal õigus nõuda töövõtulepingust tuleneva nõude tasumist. Hageja nõustub kostja tasaarvestusega osas, mis puudutab kostja arvest nr 01028/032 tulenevat nõuet
summas 3 336 eurot. Kolmandalt isikult omandatud kahju hüvitamise nõude osas vaidleb hageja tasaarvestusele vastu.
20.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtule on esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille osas kostjal pretensioonid puuduvad. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).
21.Kohtu hinnangul on hageja oma lepingulised kohutused täitnud ning tööd on kostjale üle antud. Kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud vastupidist. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse täitmata. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja käesolevas menetluses vastupidist tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul nähtub 08.10.2020. a kostja e-kirjast, et aktis kajastatud töödega on korras ja kostja tellib lisatööd. Tegemist ei ole puudustega nagu kostja on käesolevas menetluses asunud väitma. 10.11.2020. a avalduse p 1 nähtub, et hagejal on õigus nõuda akti ja arve alusel 9 891,43 eurot (tl 74). Kostja on alles pärast hageja nõude sissenõutavaks muutumist asunud väitma, et hageja on kolmandale isikule kahju tekitanud ning keeldunud arve tasumisest.
22.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud tasaarvestuse teostamine summas 6 555,43 eurot, kuivõrd tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused on täitmata. Kostjal ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Kolmanda isiku kahju hüvitamise nõude kohaselt on hageja tekitanud õigusvastaselt ja süüliselt kolmandale isikule kahju omavolilise prügi ladustamisega, mille hüvitamist kolmas isik nõuab VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5,7 või VÕS § 1037 alusel (tl 76-77). Kohtu hinnangul on kostja omandanud väidetava kahju hüvitamise nõude kolmandalt isikult üksnes eesmärgiga jätta täitmata enda sissenõutavaks
muutunud kohustus hageja ees. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne omavoliline prügi ladustamine OÜ RGR Metall kinnistul asukohaga Madikse 4, Maardus (tl 76-78), mistõttu ei ole kostjal tekkinud kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja vastuväite kohaselt ei ole tema kostjalt väidetavat teenust tellinud, ega mistahes muul viisil RGR Metall OÜ-le kahju tekitanud (tl 82-83). Kohus nõustub hageja vastuväidetega.
23.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 30.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 3 387 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on tasunud riigilõivu 475 eurot. Õigusabikulud moodustavad 2 912 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud teenust 24 tundi ja 16 minutit. Kostja õigusabikulud moodustavad 4 680 eurot. Kostja palub kontrollida hageja esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust.
27.Kohus leiab, et hageja esindaja tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud teenust tunnihinnaga 120 eurot, mis ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 3 387 eurot (sh riigilõiv 475 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 387 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.