Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
2-20-10502 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Badass Unicorn OÜ (hageja) esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse XXe (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7191,61 eurot, viivise 910,20 eurot ning viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Pooled sõlmisid 10.08.2017 notariaalse asjaõiguslepingu, millega hageja ostis kostjalt korteriomandi aadressil Xxxxxxxx xxx-xx. Müügikuulutuse kohaselt oli tegemist värskelt renoveeritud korteriga. Lepingu punktis 2.1.5 kinnitas kostja, et müüdav korter on elamiskõlbulik, selles puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitustööd, see on õiguspäraselt ühendatud ja liitunud elektrivõrguga, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassidega, köetav keskküttega ning on kindlustatud. Lepingu punktis 2.1.6 kinnitas kostja, et talle teadaolevalt ei ole korteril varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida kostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
3.14.10.2018 tekkis korteri elektrisüsteemis oluline rike, mistõttu kadus kõigis köögiseadmetes vool ning vannitoa ja koridori tuled hakkasid vilkuma. Vannitoas oli tunda kõrbehaisu ja kuulda särinat. Seinte avamisel selgus, et korteri elektrisüsteemi „renoveerimisel“ on ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed ilma vastavate klemmideta, mistõttu need hakkasid sulama ning oleksid võinud põhjustada tulekahju. Hageja oli sunnitud tegema korteris remondi ning vahetama välja valesti paigaldatud elektrisüsteemi. Remondi käigus selgusid täiendavalt järgnevad varjatud puudused: boileril puudus rikkevoolukaitse ning maandus; puudu olid valgustite kaitseautomaadid; korteris kasutatud kaabel polnud nõuetekohane; harutoosides olid ühendused ilma klemmideta; samuti puudus kaitsekilp. Elektritööde käigus selgus ka see, et vannitoa ja esiku vahelisse ossa on niiskustõkke puudumise tõttu sattunud vesi, mis on põhjustanud esiku põranda all seenhallituse, mistõttu tuli vannitoa ja esiku põrand lammutada, hallitus eemaldada ning lasta põrand koos niiskustõkkega uuesti ehitada.
4.Hageja tasus korteris teostatud tööde eest kokku 6453,25 eurot. Lisaks tasus hageja Elektrilevi AS-le plommimistööde eest 24,40 eurot, kuna pärast elektritööde teostamist oli vajalik elektriarvesti plommimine.
5.Korteris toimunud elektrisüsteemi rikke ajal ja remondi hetkel oli hagejal kehtiv üürileping YYiga. Ajal, millal korteris teostati remonti, pidi hageja korraldama üürnikule asenduspinna ning katma seadusest tulenevalt üürnikule tekkinud täiendavad kulutused. Hageja hüvitas üürnikule asenduspinna maksumuse perioodi 23.10.2018 – 05.11.2018 eest 385,66 eurot ning perioodi 05.11.2018– 13.11.2018 eest 328,30 eurot. Kokku seega summas 713,96 eurot.
2-20-10502
6.Hageja esitas 20.12.2018 kostjale nõudekirja, milles nõudis tekkinud kahju 7191,61 euro hüvitamist. Kostja teavitas 29.12.2018 hagejat, et ta ei nõustu esitatud kahju nõudega. Alates 20.12.2019 kuni hagi esitamiseni (21.07.2020) on kostja olnud rahasumma maksmisega viivituses kokku 578 päeva ning seadusjärgse viivisemäära puhul tuleb sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks seega 910,20 eurot.
7.Hageja võttis puuduste ja tehtud tööde vastavuse kohta arvamuse andmiseks seisukoha ka riiklikult tunnustatud spetsialistilt KKlt. Spetsialisti koostatud arvamusest tuleneb üheselt, et kostja poolt müüdud korter ei vastanud lepingutingimustele ning oli puudustega. Samuti tõendab ekspertarvamus seda, et kõik teostatud remonttööd olid puuduseid arvestades vajalikud ning nende teostamise hind mõistlik. Ekspert kinnitab sedagi, et kõik kõrvaldatud puudused olid varjatud puudused. Kostja vastuväited
8.Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud.
9.Hageja ei ole tõendanud, et alumiinium- ja vaskjuhtmed olid ühendatud ilma „vastavate“ klemmideta. Kostja hinnangul ei saa kaitsekilbi puudumist põhimõtteliselt lugeda varjatud puuduseks. Kaitsekilbi olemasolu või puudumine on tuvastatav elementaarse tavapärase ülevaatuse käigus ning hageja on niisuguse ülevaatuse teinud. Hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud ka need väidetavad elektrialased puudused, mida põhimõtteliselt võiks lugeda varjatud puudusteks — rikkevoolukaitse ja maanduse puudumine boileril, valgustite kaitseautomaatide puudumine, kaabli mittenõuetekohasus ja ilma klemmideta ühendused harutoosides. Hageja poolt n-ö „elektripuuduste“ olemasolu tõendamiseks esitatud Powerport OÜ hinnakalkulatsioon ei tõenda puuduste olemasolu.
10.Tõendamata on ka väidetavad puudused vannitoas. See, milles väidetavad „niiskustõkke probleemid“ seisnesid ja kuidas need kõrvaldati, on jäänud täiesti avamata, rääkimata nende tõendamisest. Esiteks on eluliselt mitteusutav, et elektritööde tegemise käigus oleks olnud vaja lahti lammutada vannitoa või esiku põrand. Hageja vastav väide viitab üsna veenvalt sellele, et hageja on lihtsalt korteris remondi teinud ja püüab selle kulusid kostja kaela ajada. Teiseks on hageja esitanud fotod, millelt ei ole võimalik tuvastada mingeid puudusi ega öelda, et tegemist oleks puudusena käsitletava hallitusega. Fotode alusel ei ole võimalik öelda isegi seda, et need oleks tehtud kõnealuses korteris.
11.Hageja väidab, et ta on „korteris teostatud tööde eest“ tasunud kokku 6453,25 eurot, lisaks on hageja tasunud Elektrilevi AS-ile 24,4 eurot plommimistööde eest. Kumbki hageja esitatud kalkulatsioon ei näita, et hageja oleks kellelegi midagi tasunud. Hageja on esitanud ka Revix Grupp OÜ kalkulatsiooni, kuid sellest ei ole võimalik aru saada, millised seal toodud tööd peaksid olema seostatavad väidetavate puudustega, rääkimata sellest, et kuidagi oleks võimalik aru saada, kuidas väidetavad puudused põhjustasid vastavate tööde tegemise vajaduse.
12.Hageja väidab, et ta on üürnikule asenduspinna eest hüvitist tasunud perioodi 23.10– 05.11.2018 eest, st 22 päeva eest. Seejuures hageja ei selgita, miks oli asenduspinda vaja just niisuguseks perioodiks. Elektritööde kalkulatsioonis ei ole tööde kestust välja toodud, kuid üldehitustööde kalkulatsioonis on tööde ajalise kestuse kohta mingid vihjed siiski olemas — mööblit hoiustati väidetavalt 30 päeva. Kui mööbel oli 30 päeva hoiul, siis on arusaamatu, kuidas üürnik 8 päeva pidi ilma mööblita läbi ajama. Kui aga mööbel oli tegelikult hoiul vähem, siis ei vasta kalkulatsioon tegelikkusele.
13.Hageja ei ole väidetavast rikkest, avastatud puudustest ega ka puuduste kõrvaldamise meetoditest kostjat teavitanud. Väidetav rike juhtus 14.10.2018 ning 20.12.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles teavitas samaaegselt nii väidetavast rikkest ja väidetavatest puudustest, kui ka andis teada, et remont on juba tehtud. Hageja tegutses
2-20-10502 oma majandustegevuses — hageja on kinnisvarainvesteeringutega tegelev ettevõte, kes annab kortereid üürile. Seega pidi hageja väidetavatest puudustest mitte lihtsalt kostjat teavitama, vaid neid puudusi ka piisavalt täpselt kirjeldama.
14.Hageja ei ole tõendanud, millal väidetav rike tegelikult toimus ega ka rikke toimumist. Hageja ei ole oma teatamiskohustust täitnud kohaselt, õigeaegselt ja heas usus. Ostja on kohustatud müüjale puudustest teatama mõistliku aja jooksul. Heas usus tegutsevad isikud, kes teavad ostetud asja puudusest ja teavad ilmselgelt ka oma kohustusest puudusest müüjale teatada, teatavad müüjale puudustest esimesel võimalusel, kindlasti aga enne seda, kui nad hakkavad nende puuduste asjaolusid ja üleüldse nende olemasolu jälgi täiemahulise remondiga hävitama, mh. andmata müüjale võimalust puudusi ise vaadata, hinnata, võibolla ka vajadusel heastada. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohtu 11.01.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2865 eurot, s.o esindaja tasu ja viivis menetluskuludelt.
17.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja on avaldanud müügikuulutuse, milles on soovinud müüa värskelt renoveeritud korteri Tallinnas (tl 6-7). Kuulutuses märgitud lisainfo kohaselt on korteril mh uus elektrijuhtmestik. Riigikohus on leidnud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (RKTKo nr 3-2-1-46-17). Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 2.1.5 kohaselt on korter elamiskõlbulik, selles puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitustööd, see on õiguspäraselt ühendatud ja liitunud elektrivõrguga, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning köetav keskküttega. Muude konkreetsemate kokkulepete olemasolu ei ole kohus tuvastanud ega pooled kohtule esile toonud. Kui kvaliteedinõudeid ei ole lepingus määratud ja need ei tulene ka seadusest, tuleb lähtuda VÕS § 77 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt tuleb kohustus täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuivõrd korteri seisukord ja kvaliteet pidid vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ning hageja sai korteri ostmisel eeldada, et see on elamiskõlbulik ja renoveeritud ning hageja ei pea seega lähiajal teostama korteri remonti, siis võis hageja mh eeldada, et elektrisüsteem toimib korrektselt.
18.Kohus loeb tõendatuks, et 09.10.2018 on korteris esinenud probleeme elektriga s.o toimus elektrikatkestus, vool oli ainult lampides, pistikutes voolu ei olnud (e-kiri, sms tlk 78-81). Kui korteris on puudused elektrisüsteemis, ei saa korter olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Samas ei kinnita elektrikatkestus automaatselt elektrisüsteemi mittevastavust keskmisele kvaliteedile. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et elektrikatkestus oleks olnud seotud keskmisele kvaliteedile mittevastava elektrisüsteemi tõttu. Samuti on tõendamata, et vannitoas oli tunda kõrbehaisu või et elektrisüsteem oleks särisenud.
19.Hageja on tuginenud asjaolule, et korteris olid alumiinium- ja vaskjuhtmed ühendatud ilma vastavate klemmideta, mistõttu need hakkasid sulama ning oleksid võinud põhjustada tulekahju. Hageja poolt esitatud fotod ei kinnita, et nimetatud juhtmed ei vastaks keskmisele kvaliteedile või et need oleksid ühendatud selliselt, et võiksid põhjustada tulekahju (tl 15-17). Samuti ei ole aru saada, millal ja kus nimetatud fotod tehtud on. Ka hageja poolt esitatud eriala asjatundja KKi arvamus ei tõenda vaidlusaluse korteri elektrisüsteemi mittevastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile (tl 34-43). Asjatundja ei ole isiklikult korteris käinud ega koha peal asjaoludega tutvunud, vaid on
2-20-10502 koostanud oma arvamuse lähtudes hageja poolt koostatud küsimustest ja esitatud materjalidest, s.h fotodest. Asjatundja on oma arvamuses selgitanud, kuidas tuleb korrektselt vask- ja alumiiniumjuhtmeid ühendada ning mis võib juhtuda juhtmestiku mitteasjakohasel ühendamisel. Asjatundja on kinnitanud fotode pinnalt, et kasutatud ei ole kaasaegseid tehnikaid, kuid ei ole välja toonud, et tegemist oleks olnud mitteasjakohase kinnitusega.
20.Varjatud puudusteks võib pidada iseenesest seda, kui boileril puuduks rikkevoolukaitse ning maandus, valgustitel puuduksid kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei oleks nõuetekohane, ning harutoosides oleksid ühendused ilma klemmideta. Nimetatud puuduseid ei ole võimalik korteri ülevaatusel avastada. Samas ei ole hageja nimetatud puuduste olemasolu kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja poolt esitatud Powerport OÜ hinnakalkulatsioon ei tõenda nimetatud puuduste olemasolu korteris (tl 18). Tegemist on üksnes nimekirjaga teatud toodetest ja tööde loetelust, mis ei kinnita korteri seisukorda. Kaitsekilbi puudumine ei ole varjatud puudus, kuna nimetatu on tuvastatav ka ülevaatuse käigus.
21.Hagiavalduses tugineb hageja ka asjaolule, et korteri vannitoa ja esiku vahelisse ossa on niiskustõkke puudumise tõttu sattunud vesi, mis on põhjustanud esiku põranda all seenhallituse. Hallituse väidetava olemasolu kohta on hageja esitanud fotod (tl 19-22, 93-94) ning fotode teinud isiku MM allkirjastatud kinnituse selle kohta, kus nimetatud fotod tehtud on (tlk 88-89). Samas puudub kohtul esitatud fotode pinnalt veendumus, et niiskustõke oleks puudunud või et fotodelt nähtuvad tumedamad laigud oleksid hallitus. Asjatundja KK on küll ühelt fotolt tuvastanud musta hallituse olemasolu, kuid on märkinud, et hallituse mõju hindamiseks tuleb võtta spetsiaalsed proovid ja hindamisega tegelevad kutselised mükoloogia spetsialistid. KK ei ole vastav spetsialist ega samuti ei ole hallituse olemasolu ega selle ulatust kohapeal tuvastanud. Ühtegi muud dokumenti peale fotode ei ole hageja hallituse olemasolu ega selle võimaliku ulatuse tõendamiseks esitanud. Ka Revix Grupp OÜ hinnapakkumine ei tõenda hallituse olemasolu korteris (tl 23). Nimetatud hinnapakkumisest ei nähtu, et korteris oleks vaja teha hallitusetõrjet. Samuti ei ole hageja välja toonud ega ka tõendanud, et korteris elavatel inimestel oleks tekkinud allergia, köha, õhu puudus vms tervisehäda, mis võiks olla seotud hallitusega ning võiks kaudselt kinnitada hallituse olemasolu ja ulatust.
22.Hageja ei ole tõendanud, et korter ei oleks vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile ning et seal oleks esinenud varjatud puudused, mille tõttu on hagejal kahju tekkinud. Seega ei pea kohus vajalikuks muid asjaolusid seoses kahju tekkimisega analüüsida (s.h kahjust teatamise asjaolud, müüja vastutus, kahju suurus). Apellatsioonkaebus
23.Hageja esitas 10.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
24.Maakohus eksis tõendite hindamisel.
25.Kui korteris on puudused elektrisüsteemis, ei saa korter olla vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on hagiavalduse lisas 19 toodud ekspertarvamusesega tõendanud, et elektrijuhtmed on ebaõigesti ühendanud, mis ei vasta keskmisele kvaliteedile.
26.Kohus on ebaõigesti arvestanud hageja poolt esitatud fotosid. Kui kostja tugineb sellele, et hageja esitatud tõend on ebausaldusväärne, siis peab ta seda kohtule usutavalt põhistama ning kohus peab võtma põhjendatud seisukoha, miks ta jätab tõendi arvestamata. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta kahtleb, et fotod on tehtud just hageja ostetud korterist. Kui kohus leidis eelmenetluses, et tõendeid pole piisavalt, oleks kohus saanud seda pooltele selgitada. Hageja esitatud fotosid on hinnanud riiklikult tunnustatud ekspert, kes on põhjalikult kõiki talle esitatud tõendeid uurinud ja leidnud,
2-20-10502 et talle esitatud tõendid käivad hagejale kuuluva korteri kohta. Hageja esitas ka töövõtja töömehe MM (digitaalselt allkirjastatud) kinnituskirja, milles M. M kinnitas, et ta tegi need fotod just hageja korteris.
27.Varjatud puudusteks tuleb lugeda seda, kui boileril puuduks rikkevoolukaitse ning maandus, valgustitel puuduksid kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei oleks nõuetekohane, ning harutoosides oleksid ühendused ilma klemmideta. Hageja tõendas eeltoodud puuduste olemasolu (vt hagi lisa 6). Kuna ekspertarvamusega on tõendatud elektrisüsteemi nõuetele mittevastavus, siis on selge, et nende tööde teostamine oli puuduseid arvesse võttes vajalik. Hageja tõendas, et harutoosides olid ühendused ilma klemmideta hagile lisatud fotode ning asjatundja arvamusega.
28.Hageja on tõendanud hallituse olemasolu (vt hagi lisa 19, veerunumber 380 jj; MM allkirjastatud kinnitus hallituse olemasolu kohta; fotod). Kohus ei pea ise fotosid hindama olukorras, kus ehitusteaduse ekspert on hallituse olemasolu selgesõnaliselt kinnitanud. Hallitustõrjet korteris ei tehtud ning hageja ei ole kordagi hallitustõrje vajadust ka esile toonud. Hallitus oli lokaalne ning Revix Grupp OÜ töötajad said selle lihtsalt eemaldada.
29.Otsuse põhjendused on vastuolulised. Kohus leidis, et korteris esines elektrikatkestus (kuna vool kadus vaid teatud korteri pistikutes ja lülitites, siis on välistatud, et katkestuse põhjus võinuks lähtuda korterist väljastpoolt), kuid jõudis lõppkokkuvõttes järelduseni, et korteri elektrisüsteem vastab keskmisele kvaliteedile. Nõuetekohases (vähemalt keskmise kvaliteediga) elektrisüsteemis ei teki korteris sees elektrivarustuse katkestust ega rikkeid ning rikete puhul ei saa väita, et elektrisüsteem oleks vähemalt keskmise kvaliteediga. Vastustaja seisukoht
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
32.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle pole vaidlust ja millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - 10.08.2017 ostis hageja kostjalt korteriomandi aadressil Xxxxxxxx xxx-xx, mis pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga, sealhulgas toimiva elektrisüsteemiga; - hageja on kinnisvarainvesteeringutega tegelev firma, kes annab kortereid üürile; - 09.10.2018 toimus korteris elektrikatkestus, vool oli ainult lampides, pistikutes voolu ei olnud; - 20.12.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles teavitas kostjat, et 14.10.2018 oli korteri elektrisüsteemis rike, mistõttu kadus kõigis köögiseadmetes vool ning vannitoa ja koridori tuled hakkasid vilkuma ning vannitoas oli tunda kärsahaisu ja kuulda särinat; - hageja tõi nõudekirjas välja järgmised rikke kõrvaldamisel selgunud puudused: harutoosides olid alumiinium- ja vaskjuhtmed ühendatud ilma vastavate klemmideta, boileril puudus rikkevoolukaitse ning maandus, valgustitel puudusid kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei olnud nõuetekohane; - lisaks tõi hageja puudusena välja, niiskustõkke puudumise vannitoa ja esiku vahelises osas, mis on põhjustanud esiku põranda all seenhallituse;
2-20-10502 -
samas nõudekirjas teatas kostja ka ühtlasi, et remont on juba tehtud ning nõudis remondimaksumuse ja kaasnevate kulutuste hüvitamist.
33.Maakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Maakohus jõudis järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et korter ei oleks vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile ning et seal oleks esinenud varjatud puudused, mille tõttu on hagejal kahju tekkinud. Seda järeldust tehes ei rikkunud maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetlusnorme, hindas õigesti tõendeid ega teinud ka üllatuslikku otsust. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist:
35.Hageja poolt esitatud fotode ja asjatundja KK arvamus ei tõenda, et korteri elektrisüsteem ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Maakohus ei jätnud neid tõendeid arvestamata nende ebausaldusväärsuses või võltsituse tõttu, nagu hageja ekslikult leiab. Maakohus hindas neid tõendeid ja leidis põhjendatult, et need ei tõenda müügiesemel puuduste olemasolu. K. K arvamusest ei tulene, et korteri elektrijuhtmed oleksid valed või ohtlikud või et oleks teostatud nõuetele mittevastavad ühendused. K. K selgitab konkreetsete fotode juures, et tegemist on erinevate juhtmetega ja et ühendamisel ei ole kasutatud kaasaegseid tehnikaid. Kaasaegsete tehnikate mittekasutamine ei ole sama, mis ebakvaliteetsed, mittenõuetekohased või ohtlikud ühendused. K. K arvamus ei põhine korteri ülevaatusel ega konkreetsete puuduste tuvastamisel. K. K ei ole vaidlusaluses korteris käinud ega elektrisüsteemi üle vaadanud. Arvamuses vastab K. K hageja üldist laadi küsimustele hageja poolt talle esitatud fotode alusel. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et K. Kle esitatud fotod elektrisüsteemi kohta on tehtud vaidlusalusest korterist. Kohus ei pea põhjendama, miks ta kahtleb, et fotod on tehtud just hageja korterist. Kui kostja hagi aluseks olevat asjaolu omaks ei võta, peab hageja selle kohta tõendid esitama. Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et fotod on tehtud hageja korterist. Seda, et pole aru saada, mida ja millal on pildistatud, ei muuda ka asjaolu, et need fotod on esitatud K. Kle, kes on neid fotosid uurinud ja nende kohta kirjutanud.
36.Elektrisüsteemi puuduste olemasolu ei tõenda ka Powerport OÜ elektritööde hinnakalkulatsioon. Tegemist on lihtsalt elektritööde ja tarvikute loeteluga, mis ei ole seostatud hageja korteri ega selle puuduste likvideerimisega. Kalkulatsioonist ei nähtu, kus neid töid tegema hakatakse ja milleks need on vajalikud.
37.Otsuse põhjendused ei ole vastuolulised. Elektrikatkestuse esinemine ei tähenda iseenesest puudusi elektrisüsteemis. Elektrikatkestus tekib ka siis, kui elektrisüsteem üle koormatakse.
38.Ka hallituse olemasolu esiku põranda all ja sellest tulenevat ulatusliku remondi vajadust ei ole hageja tõendanud. Esitatud fotod ja K. K arvamus neid asjaolusid ei tõenda. Fotodelt ei nähtu hageja väidetud niiskustõkke puudumine. Asjatundja K. K on küll ühelt fotolt tuvastanud võimaliku musta hallituse olemasolu, kuid ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi ühe foto alusel ei saa tõsikindlalt tuvastada hallituse olemasolu, selle ulatust ega spetsiaalse eemaldamise vajadust. Hallituse olemasolu ega selle ulatust kohapeal tuvastanud ei ole. K. K on oma arvamuses ise kirjutanud, et selleks, et hinnata hallituse ulatust ja mõju ning kõrvaldamise vajadust ja kohaseid meetodeid, tuleb kaasata vastav ekspert ning möönnud, et tema niisugune ekspert ei ole. Hageja ei ole usutavalt selgitanud, millest tekkis vajadus väidetava elektririkke likvideerimisel esiku põrand lahti võtta. Hageja ei ole esile toonud, millal ja mis asjaolude tegelikult
2-20-10502 põrandad avati, samuti millal ja mis asjaoludel koostati Revix Grupp OÜ hinnapakkumine. Sellest hinnapakkumisest ei ole võimalik aru saada, millised seal toodud tööd ja kuidas on seostatavad väidetava niiskustõkke puudumisega ja esiku põranda all oleva hallituse likvideerimisega.
39.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kuna tõendamist ei leidnud, et korteril oleks esinenud varjatud puudused, mille tõttu on hagejal kahju tekkinud, puudub vajadus analüüsida muid asjaolusid seoses kahju tekkimisega, s.h kahjust teatamise asjaolusid, müüja vastutust ja kahju suurust.
40.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et vaidlustamata asjaolude kohaselt tulnuks hagi jätta rahuldamata ka sel juhul, kui hageja poolt esiletoodud puudused oleksid esinenud, põhjusel, et hageja ei ole teatanud puudustest kostjale õigeaegselt, mistõttu on kaotanud õiguse tugineda asja lepingutingimusele mittevastavusele.
41.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ise mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, välja arvatud kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav.
42.Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, saab ostja nõuda kõigepealt asja parandamist (VÕS § 222 lg 1). Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks mõistlike kulude hüvitamist ( VÕS § 222 lg 3).
43.Eeltoodust tuleneb, et ostja on kohustatud müüjale puudustest teatama mõistliku aja jooksul ja andma ka võimaluse asja parandada. Mõistlik on see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Antud juhul teavitas hageja kostjat puudustest alles peale väidetavate puuduste kõrvaldamist, mis ilmselgelt ei ole enam mõistlik aeg. Hageja ei andnud müüjale võimalust puudusi üle vaadata, veenduda nende olemasolus ega võimaldanud müüjal endal puudusi likvideerida. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
45.Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2865 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole vaidlustatud.
46.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
47.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 1025 euro hüvitamist 6,83 t õigusabi eest tasumääraga 150 eurot/t, millele lisandub käibemaks 205 eurot, kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane. Kokku taotleb kostja 1230 euro hüvitamist. Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega, apellatsioonkaebusega, suhtles kliendiga ning koostas vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja, kokku 6,83 t .
2-20-10502
48.Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ja peab kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 3 tundi.
49.Kolleegiumi hinnangul kostja menetluskulude vähendamiseks alust pole. Arvestades asja keerukust ja mahtu on kostja esindaja toimingud ja selleks kulunud aeg ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1230 eurot.
50.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.