Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.B vastu võla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
1720 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX, 10149 Tallinn), esindaja Sigrid Rahkema Kostja: Z.B (isikukood XXX, elukoht XXX, 10316 Tallinn)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479 hagi Z.B (isikukood XXX) vastu osaliselt.
Mõista Z.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 863,22 eurot.
Mõista Z.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (863,22 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista Z.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr xxx tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 78,04 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa): 20.09.2025 – 12,38 eurot; 20.10.2025 – 12,60 eurot; 20.11.2025 – 12,83 eurot; 20.12.2025 – 13,07 eurot; 20.01.2026 – 13,30 eurot; 20.02.2026 – 13,86. Mõista Z.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr xxx tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 60,64 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa):
Mõista Z.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr xxx tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 46,36 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa): 20.09.2025 – 7,25 eurot; 20.10.2025 – 7,38 eurot; 20.11.2025 – 7,53 eurot; 20.12.2025 – 7,66 eurot; 20.01.2026 – 7,79 eurot; 20.02.2026 – 8,75.
Mõista Z.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr xxx tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 17,64 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa): 20.09.2025 – 2,81 eurot; 20.10.2025 – 2,87 eurot; 20.11.2025 – 2,92 eurot; 20.12.2025 – 2,97 eurot; 20.01.2026 – 3,02 eurot; 20.02.2026 – 3,05.
Jätta maakohtu menetluskulud 62% ulatuses Z.B kanda ja 38% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 695 eurot.
Mõista Z.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 430,74 eurot.
Kohustada Z.B tasuma punktis 10 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus Z.B-le kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg.1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
Tsiviilasi nr 2-25-103485
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.03.2025 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 30.04.2025) Z.B (kostja) vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 14.02.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Xiaomi 11T 5G ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 438,90 eurot. Lepingus lepiti kokku tasumise perioodis 48 kuud, igakuise osamakse suuruses 13,80 eurot, lepingutasus 19,90 eurot, aastases intressimääras 21,90% ja krediidi kulukuse määras 26,67%. 14.02.2022 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Xiaomi 11 Lite NE 5G ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 338,90 eurot. Lepingus lepiti kokku tasumise perioodis 48 kuud, igakuise osamakse suuruses 10,65 eurot, lepingutasus 19,90 eurot, aastases intressimääras 21,90% ja krediidi kulukuse määras 27,70%. 15.02.2022 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Xiaomi Redmi 9A 32 GB ja Xiaomi Redmi 9A 32 GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 257,90 eurot. Lepingus lepiti kokku tasumise perioodis 48 kuud, igakuise osamakse suuruses 8,10 eurot, lepingutasus 19,90 eurot, aastases intressimääras 21,90% ja krediidi kulukuse määras 29,15%. 22.02.2022 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Sony WF-XB700 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 99,80 eurot. Lepingus lepiti kokku tasumise perioodis 48 kuud, igakuise osamakse suuruses 3,14 eurot, lepingutasus 9,90 eurot, aastases intressimääras 21,90% ja krediidi kulukuse määras 31,05%.
2.Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Esialgne võlausaldaja saatis 09.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava 14 päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja lepingud loeti üles öelduks 24.05.2022. Kostja oli võlgnevuses 20.03.2022, 20.04.2022, 20.05.2022 osamaksetega. Telia Eesti AS loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid
3.Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1135,50 eurot, intress 69,27 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 338,62 eurot ja edasiulatuv viivis. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte, esitas hageja 30.04.2025 ümberarvestuse, mida täiendas 29.08.2025 ja 08.09.2025 seoses kohtu poolt 25.08.2025 tehtud menetluse uuendamise määrusega.
5.Kostja on lepingu nr xxx alusel laenu saanud 438,90 eurot koos lepingutasuga ning teinud tagasimakseid 19,90 eurot (lepingutasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 419 eurot (438,90-19,90). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 24.05.2022 kehtivalt üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Kostja on tasunud 19,90 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-3 osamaksed
Tsiviilasi nr 2-25-103485 (20.03.2022-20.05.2022) täielikult ning 4. osamakse (20.06.2022) osaliselt. Kostja on võlas seega alates 20.06.2022 osamaksest. 28.08.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 340,96 eurot, s.o 4.-42 osamaksed (20.06.2022-20.08.2025). Hageja palub välja mõista 28.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 340,96 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule.
6.Kostja on lepingu nr xxx alusel laenu saanud 338,90 eurot koos lepingutasuga ning teinud tagasimakseid 19,90 eurot (lepingutasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 319 eurot (338,90-19,90). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 24.05.2022 kehtivalt üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Kostja on tasunud 19,90 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-4 osamaksed (20.03.2022-20.06.2022) täielikult ning 5. osamakse (20.07.2022) osaliselt. Kostja on võlas seega alates 20.07.2022 osamaksest. 28.08.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 258,36 eurot, s.o 5.-42 osamaksed (20.07.2022-20.08.2025). Hageja palub välja mõista 28.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 258,36 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule.
7.Kostja on lepingu nr xxx alusel laenu saanud 257,90 eurot koos lepingutasuga ning teinud tagasimakseid 19,90 eurot (lepingutasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 238 eurot (257,90-19,90). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 24.05.2022 kehtivalt üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Kostja on tasunud 19,90 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-5 osamaksed (20.03.2022-20.07.2022) täielikult ning 6. osamakse (20.08.2022) osaliselt. Kostja on võlas seega alates 20.08.2022 osamaksest. 28.08.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 191,64 eurot, s.o 6.-42 osamaksed (20.08.2022-20.08.2025). Hageja palub välja mõista 28.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 191,64 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule.
8.Kostja on lepingu nr xxx alusel laenu saanud 99,80 eurot koos lepingutasuga ning teinud tagasimakseid 9,90 eurot (lepingutasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 89,90 eurot (99,80-9,90). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 24.05.2022 kehtivalt üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Kostja on tasunud 9,90 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.7 osamaksed (20.03.2022-20.09.2023) täielikult ning 8. osamakse (20.10.2022) osaliselt. Kostja on võlas seega alates 20.10.2022 osamaksest. 28.08.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 72,26 eurot, s.o 8.-42 osamaksed (20.10.2022-20.08.2025). Hageja palub välja mõista 28.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 72,26 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule.
9.Hageja märgib, et kostja ei ole makseid teostanud, ei ole hageja pöördumistele vastanud ega lahendust võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Hageja palub välja mõista ka viivised sissenõutavateks muutunud põhiosadelt alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse
Tsiviilasi nr 2-25-103485 (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosadelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
10.Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1. Kostja vastuväited
11.Kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 06.06.2025 Ametlikes Teadaannetes. Kohtu põhjendused
12.Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega. Tegemist on tarbijakrediidivõlasuhtest tuleneva vaidlusega, milles kohtul on ametiülesannete korras kohustus kontrollida Võlaõigusseaduses sätestatud tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist. Tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.
13.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
14.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
15.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Kohus tuvastab, et: -
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.02.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Xiaomi 11T 5G ostmiseks, kostja oli kohustatud igakuiselt tasuma 13,80 eurot (dtl 34-37);
-
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.02.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Xiaomi 11 Lite NE 5G ostmiseks, kostja oli kohustatud igakuiselt tasuma 10,65 eurot (dtl 3841);
-
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.02.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Xiaomi Redmi 9A 32 GB ja Xiaomi Redmi 9A 32 GB ostmiseks, kostja oli kohustatud igakuiselt tasuma 8,10 eurot (dtl 42-45);
-
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 22.02.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Sony WF-XB700 ostmiseks, kostja oli kohustatud igakuiselt tasuma 3,14 eurot (dtl 46-49);
18.Kohtule esitatud arvetest (dtl 66-77) nähtuvalt ning hageja hagis esitatud andmete alusel on kostja lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 438,90 eurot ja intress 27,12 eurot; lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 338,90 eurot ja intress 20,72 eurot; lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 257,90 eurot ja
Tsiviilasi nr 2-25-103485 intress 15,74 eurot; lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 99,80 eurot ja intress 5,69 eurot, s.o kokku põhivõlg 1135,50 ja intress 69,27 eurot;
19.Telia Eesti AS on 13.11.2024 loovutanud Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 86).
20.Hageja on esitanud nõuete ümberarvestused (dtl 128-133 ja dtl 152-155).
21.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Eeltoodust järeldub, et kostja sõlmis esialgse võlausaldajaga lepingu eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega. Seega on tegemist tarbijakrediidilepingutega.
22.Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on toonud välja, et 14.02.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 26,67%, 14.02.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 27,70%, 15.02.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 29,15% ja 22.02.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 31,05%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingute sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Seega ei ole tarbijakrediidileping tühine.
23.Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi. Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098, p-d 13 ja 17).
24.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
25.Hinnates hageja 26.03.2025 hagiavalduses toodud selgitusi, leiab kohus, et laenude andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli laenude võtmise hetkel krediidivõimeline ehk et krediidiandja oli veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi maksma enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
26.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
27.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest nähtub, et krediidiandja
Tsiviilasi nr 2-25-103485 ei kontrollinud enne laenu väljastamist laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
28.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ega kogutud andmeid ei kontrollitud.
29.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
30.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Eeltoodust lähtuvalt on hageja esitanud enda nõuete ümberarvestused.
32.Hageja esitas eeltoodust tulenevalt alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingute täitmise nõude. Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks lepingu nr xxx, lepingu nr xxx, lepingu nr xxx, lepingu nr xxx alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed kogusummas 863,22 eurot.
33.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
34.Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.
Tsiviilasi nr 2-25-103485
35.Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus lepingu nr xxx alusel kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 78,04 eurot, lepingu nr xxx alusel 60,64 eurot, lepingu nr xxx alusel 46,36 eurot, lepingu nr xxx alusel 17,64 eurot. Kohus mõistab summad välja vastavalt hageja poolt esitatud põhiosade tagastamise uuele maksegraafikule, mille osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja poolt esitatud laenu tagastamise graafikus toodule otsuse resolutsioonis.
36.Hageja on esitanud ka viivise nõude sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Viivisenõue sissenõutavaks muutunud summade osas on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise põhivõla (863,22 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
37.Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuna kostjal puudus sel hetkel võlgnevus krediidiandja ees. Kuivõrd leping ei olnud lõppenud, ei saa nõuda sissenõudmiskulusid ka pärast arvatud lepingu lõppemist tekkinud kulude eest. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
38.Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas nõude hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 146), mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
39.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 1720 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 1066 eurot. Seega on hagi rahuldamise protsent 62%, mis jääb kostja kanda, ja hagi rahuldamata jätmise protsent 38%, mis jääb hageja enda kanda.
40.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 507 eurot.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 315 eurot ja ning TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu avalduse esitamise kulu 20 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi hinnaga 169 eurot tund (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.
44.Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot on ülemäärane. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab seejuures, et hageja
Tsiviilasi nr 2-25-103485 nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes. Samuti on esindajaks mitteadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot. Seega hageja õigusabikulud on põhjendatud kokku 360 eurot (3*120).
45.Eeltoodust tulenevalt on hageja käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud menetluskulusid 695 eurot (315 + 20 + 360), millest tuleb kostjal hüvitada menetluskulude jaotuse järgi tema kanda jäänud osa, s.o 430,74 eurot (430,74 *62%).
46.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
47.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Otsuse avalik kättetoimetamine kostjale
48.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
49.Kooskõlas TsMS § 442 lg.10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
50.Tulenevalt TsMS § 637 lg.21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
51.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 2 1 ). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Priit Palmiste
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.