A. S.i avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriomanike 10.02.2021 otsuse vaidlustamiseks
Hagita asja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A. S. (isikukood xxxx, epost xxxx) Puudutatud isik: Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (registrikood 80089899) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Ahti Kuuseväli (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata A. S.i nõue tuvastada Tallinn, Nõmme tee 63a korteriomanike 10.02.2021 otsuse tühisus.
3.Rahuldada A. S.i alternatiivne nõue osaliselt ning tunnistada kehtetuks Tallinn, Nõmme tee 63a korteriomanike 10.02.2021 otsus osas, millega otsustati haldusteenuse kulu jagada korteriomanike vahel võrdselt.
5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga xxxx. 21.01.2021 edastas juhatus ettepaneku korteriomanike otsuse vastu võtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata. 16.02.2021 saatis juhatus hääletusprotokolli, mille kohaselt on vastu võetud otsus haldusteenuse lepingu sõlmimiseks. 2021. aastaks ei ole majanduskava vastu võetud. 2020.a. majanduskava kohaselt on haldusteenuse kulu 0 eurot ja raamatupidamine kokku 50 eurot kuus. Haldusteenuse kulu kandmine ei ole kehtiva majanduskava alusel võimalik, mistõttu oleks juhatus pidanud koostama uue majanduskava ning kutsuma kokku uue üldkoosoleku selle kinnitamiseks. Avaldaja palub:
1.1.tuvastada Tallinn, Nõmme tee 63a korteriomanike 10.02.2021 otsuse tühisus;
1.2.alternatiivselt tunnistada Tallinn, Nõmme tee 63a korteriomanike 10.02.2021 otsus kehtetuks. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik ei jaga avaldaja seisukohta, et uue majanduskava kohta otsuse tegemata jätmise tõttu oleks vaidlustatud otsus tühine või kehtetuks tunnistatav. Vaidlustatud otsuse sisuks on haldusteenuse korraldamise küsimused, mille otsustamine kuulub korteriomanike pädevusse. Korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, haldusteenuse ostmine on kindlasti osa tavapärasest korrashoiust. Uue majanduskava võivad korteriomanikud kehtestada eraldi otsusega tulevikus. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, mis on asutatud Nõmme tee 63A, Tallinn asuva kinnistu kaasomandi eseme majandamiseks (põhikiri dtl 44-48). Avaldaja on puudutatud isiku liige, kinnistusraamatu kohaselt asub Nõmme tee 63A kuus korteriomandit ja avaldaja on korteri xxxx omanik. Avaldaja on esitanud nõude 10.02.2021 korteriomanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
4.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
5.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 järgi juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
6.KrtS § 21 lg 1 kohaselt on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Vastavalt KrtS § 21 lg 2 saadab juhatus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Puudutatud isiku põhikirja p 4.4.2 järgi korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest.
7.Kohus tuvastab, et puudutatud isiku juhatus saatis 21.01.2021 korteriomanikele e-kirja teel (dtl 13) ettepaneku järgmise otsuse vastuvõtmiseks (dtl 15-16, lisad dtl 17-23): sõlmida leping haldusteenuse pakkujaga; teenusepakkujaks valida uhistu.ee (Trimen Konsult OÜ); haldusteenuse kulu jagada võrdselt korteriomanike vahel; lepingu sõlmimine 01.03.2021, leping kehtib tähtajatult; lõpetada leping olemasoleva raamatupidamisteenuse pakkujaga, kui on kokku lepitud teenuse üleandmisega seonduv (ning on möödunud lepingu lõpetamise etteteatamise aeg). Ettepaneku kohaselt pidid korteriomanikud esitama digiallkirjastatud seisukohad hiljemalt 10.02.2021. Kohus tuvastab, et 16.02.2021 edastas juhatus korteriomanikele e-kirja teel (dtl 24) hääletusprotokolli (dtl 25-26), mille kohaselt poolt hääletasid 5 korteri omanikud ning ei hääletanud korter xxxx, mis loetakse vastuhääleks. Hääletusprotokolli kohaselt on vastu võetud otsus sõlmida leping haldusteenuse pakkujaga; teenusepakkujaks valida uhistu.ee (Trimen Konsult OÜ); haldusteenuse kulu jagada võrdselt korteriomanike vahel; lepingu sõlmimine 01.03.2021, leping kehtib tähtajatult; lõpetada leping olemasoleva raamatupidamisteenuse pakkujaga, kui on kokku lepitud teenuse üleandmisega seonduv (ning on möödunud lepingu lõpetamise etteteatamise aeg).
8.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et 10.02.2021 otsuse vastuvõtmisel oleks rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Samuti ei ole otsus oma sisu poolest vastuolus heade kommetega, otsuse tühisust ei tulene vahetult seadusest, otsus ei puuduta võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Avaldaja ei ole avalduses välja toonud asjaolusid, mille esinemise seob seadus otsuse tühisusega. Kohus jätab nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
9.TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. KrtS § 29 lg 3 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlustatud otsus on tehtud 10.02.2021, avaldus on esitatud 17.02.2021, seega tähtaegselt.
10.Avaldaja on korteriühistule ette heitnud KrtS § 37 lg 3 ja § 41 lg 4 rikkumist seoses üldkoosoleku kokku kutsumata jätmisega uue majanduskava kehtestamiseks. Kohus leiab, et sellise kulutuse tegemise otsustamine, mida ei ole kajastatud kehtivas majanduskavas, ei kujuta endast iseenesest seaduse ega põhikirja rikkumist. Kas korteriühistu on rikkunud kohustust uue majanduskava koostamiseks ja üldkoosolekul kehtestamiseks ei puuduta kulutuse tegemise otsuse vastavust seadusele. Küll aga näeb KrtS § 40 lg 1 ette, et
korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning KrtS § 40 lg 2, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Tulenevalt KrtS § 40 lg 2 I lausest saab korteriomanike vahel teistsugust majandamiskulu jaotust kui omandiosa suuruse järgi ette näha ainult põhikirjaga. Vaidlustatud otsus sisaldab aga mh otsustust haldusteenuse kulu jagamiseks korteriomanike vahel võrdselt. Vaidlustatud otsusega põhikirja muudetud ei ole.
11.Kohus asub seisukohale, et otsus on haldusteenuse kulu jaotamise osas vastuolus KrtS § 40 lg 2 I lausega, samuti puudutatud isiku põhikirja p 3.3 ja 3.4, mis näeb ette omandiosa suuruse põhise majandamiskulude jaotuse, välja arvatud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude puhul. Ülejäänud osas otsus seaduse või põhikirjaga vastuolus ei ole.
12.Kohus rahuldab avalduse avaldaja alternatiivse nõude osas osaliselt ning tunnistab korteriomanike 10.02.2021 otsuse kehtetuks osas, mis puudutab haldusteenuse kulu korteriomanike vahel võrdset jagamist. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
13.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, st kohtusse pöördumine oli põhjendatud osaliselt, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.