Menetlusosalised ja nende Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) esindajad Hageja lepinguline esindaja B. K. (e-post: xxx); Kostja A. G. (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja M. S. (e-post: xxx) Asja läbivaatamine
lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi A. G. vastu leppetrahvidest nr 0264001765 ja nr 0254003655 tuleneva nõude summas 65 eurot osas läbivaatamata.
2.Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi A. G. vastu leppetrahvist nr 0204014106 tuleneva nõude summas 40 eurot ja sissenõudmiskulu summas 30 eurot osas rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10). Hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 02.01.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 17.03.2020 hagi A. G. vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu alusel 105 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja vormistas sõidukile nr xxx järgmised leppetrahvid:
nr 0204014106, D-Terminal, aeg 28.03.2018 12:42:56, summa 40 eurot. Trahvi tegemise alus: sõiduk pargitud peatumiskeelu alale. Kostja on parkinud sõiduki parkimis- ja peatumiskeelu alal, kus on lubatud parkida ainult sadama eriloaga (vastavad liikluskorraldusvahendid on näha ka hagiavaldusele lisatud fotodel). Sõidukil xxx vastav luba puudus.
nr 0264001765, J. Sütiste tee x, aeg 24.05.2019 11:34:27, summa 25 eurot. Trahvi tegemise alus: sõiduki xxx eest ei ole parkimistasu makstud.
nr 0254003655, Pärnu mnt x, aeg 24.05.2019 22:09:01, summa 40 eurot. Trahvi tegemise alus: Pärnu mnt x parkla on tasuline parkla, kus kinos X elektrooniliselt registreeritud sõidukitel on õigus 3 tundi tasuta parkida. Sõidukit xxx ei ole parkima registreeritud, samuti ei ole parkimise eest tasutud.
2.Leppetrahvikviitungid olid kostjale edastatud sõiduki kojameeste vahele jättes. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 105 eurot on jäetud tasumata. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki nr xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal A G.. Hageja volitusel tegeles kostjalt võlgnevuste sissenõudmisega inkassoettevõte. Hageja taotleb sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamist. Kostja pakutud kompromissiga hageja ei nõustunud. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistab leppetrahvide nr 0264001765 ja nr 0254003655 nõuete õiguspärasust. Kostja tasus 10.05.2020 nimetatud leppetrahvid ja liiklusregistrist andmete saamisega seotud kulud kokku summas 67 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud sissenõudmiskulusid 30 eurot. Kostja ei tunnista leppetrahvi nr 0204014106 osas hageja nõuet 40 eurot. Koos leppetrahviga nr 0204014106 esitatud sõiduki piltidelt on näha, et esiklaasi all oli parkimiskell kellaajaga 12:42. Leppetrahv tehti kohe (kontrolli kellaaeg 12:42) pärast kostja lahkumist sõidukist. Trahvi tegemise kohaks oli D-Terminali parkla. Kostja parkis 3 minutiks sõiduki selleks, et viia õde kohvriga D-terminali uste juurde.
4.Kostja pakkus hagejale kompromissi järgmistel tingimustel: kostja tasus leppetrahvid nr 0264001765 ja nr 0254003655 summas 65 eurot, liiklusregistrist andmete saamisega seotud kulud summas 2 eurot ning hüvitab riigilõiv summas 20 eurot; hageja loobub nõudest summas 40 eurot, mis on seotud leppetrahviga nr 0204014106. Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagihind on alla 2000 euro ning kohus menetleb hagi lihtmenetluses ilma kohtuistungita (TsMS § 405 lg 2 p 7). TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjale kuulub sõiduk registreerimismärgiga xxx. Vaidlus puudub ka parkimise asukoha üle leppetrahvide koostamise ajal. Kostja võttis leppetrahvidest nr 0264001765 (trahv 25 eurot) ja nr 0254003655 (trahv 40 eurot) tulenevad nõuded õigeks ja tasus 10.05.2020 hagejale 65 eurot ja Maanteeameti liiklusregistri päringute eest 2 eurot (dtl 47). Makse selgitusse on märgitud nimetatud leppetrahvide numbrid.
7.Hageja saavutas leppetrahvi hüvitamise selliselt nagu ta hagis taotles. Hageja ei loobunud ega ei võtnud rahuldatud nõude osas hagi tagasi. Leppetrahvi tasumisega langes õiguskaitsevajadus ära ning kohtul puudub võimalus leppetrahvide väljamõistmiseks. Hagimenetluses võib kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab hagi leppetrahvidest nr 0264001765 ja nr 0254003655 tuleneva nõude 60 euro osas läbivaatamata.
8.Pooled vaidlevad leppetrahvi nr 0204014106 üle. Hageja esitas tõendina EPMS süsteemi väljavõtted leppetrahvikviitungitest (rikkumise aeg, koht ja trahvi vormistamise alus) koos rikkumist tõendavate fotodega (dtl 26-27). Tõendilt nähtub, et 28.03.2018 kell 12:42 sõiduk Toyota xxx seisab parkimisalal P274 – Tallinna Sadam. Asjaolude lühikirjelduses on märgitud parkimiskorraldusnõuete eiramine. Kostja võtab omaks, et parkis nimetatud ajal ja kohas sõiduki sadama D-terminali parklas, et saata õde kohvriga terminali ukse juurde.
9.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled sõlmisid 28.03.2018 eraparkla kasutamise lepingu. Kohus selgitas hagejale, et ta peab põhistama ja tõendama leppetrahvi nr 0204014106 aluseks oleva 28.03.2018 eriparkla kasutamise lepingu sõlmimise asjaolusid (dtl 56). Hageja kohtunõudele tähtaegselt ei vastanud.
10.Kohus kogus TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel tõendeid omal algatusel ning kontrollis parkimiskorraldust D-terminali parklas. Tallinna Sadama kodulehel oleva info kohaselt D-terminali parkla asub aadressil Uus-Sadama tn 24, Tallinn1. Hageja kodulehe info kohaselt Tallinnas hageja hallatavate eraparklate hulka ei kuulu parkimisala (tsoon) P274 (Uus-Sadama tn 24)2. Seega ei ole hageja tõendanud ei parkimislepingu sõlmimist ega seda, et hageja oli D-terminali parkimisala tasulise parkimise korraldaja. Seega puudub hagejal õigus leppetrahvi nõuda.
11.Hageja märgib, et kostja parkis sõiduki parkimis- ja peatumiskeelu alal. Hagile lisatud fotolt nähtub peatumiskeeld (märk 361), mis keelab peatumise ja parkimise3. Parkimise eest keelatud kohas näeb liiklusseadus (LS) ette karistuse väärteo eest (LS § 241). LS §-s 241 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning kohalik omavalitsus. Hagejal selline pädevus puudub.
12.Täiendavalt märgib kohus järgnevat. Väidetav rikkumine toimus 28.03.2018. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Fotot leppetrahvist nr 0204014106 teavitamise kohta kohtule esitatud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et muul viisil ei üritanud kostjale leppetrahvinõuet kätte toimetada enne 04.02.2020 (kui kostja sai makseettepaneku kätte, dtl 4). Ka kostja märgib, et kuni 27.01.2020 hageja ei pöördunud kostja poole pretensiooniga võla tasumiseks. Seega on lepingu rikkumisest kuni leppetrahvi nõude esitamiseni möödunud ca kaks aastat. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 35, lisa 3
leppetrahvi nõuab. Isegi kui pooled oleksid sõlminud 28.03.2018 eraparkla kasutamise lepingu, siis hageja on minetanud leppetrahvi nr 0204014106 nõudeõiguse.
13.Leppetrahvist nr 0204014106 tulenev hageja nõue jääb rahuldamata.
14.Hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulu tekkimist. Kohus selgitas hagejale, et ta peab põhistama ja tõendama sissenõudmiskulude hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (dtl 56). Hageja kohtunõudele tähtaegselt ei vastanud. Vaidlus puudub selles, et 24.04.2019 pooled sõlmisid kaks eraparkla kasutamise lepingut. Kostja märgib, et kuni 27.01.2020 hageja ei pöördunud tema poole pretensiooniga võla tasumiseks. Hageja sellele väitele vastu ei vaielnud. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 alusel. Hagejal ei ole selgelt välja toonud, mis on konkreetsed kulud olnud iga tegevuse puhul. Tegemist on konkreetse kahju hüvitamisega, mitte eeldusliku summaga. Seega ei ole põhjendatud sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmine. Selles tulenevalt sissenõudmiskulu summas 30 osas jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud
15.Hageja esitas neli nõuet (kolm leppetrahvist tulenevat nõuet ja ühe sissenõudmiskulu hüvitamise nõude). Kohus jättis kahe nõude (leppetrahvidest nr 0264001765 ja nr 0254003655 tuleneva nõude summas 65 eurot) osas hagi läbivaatamata ja kahe nõude (leppetrahvist nr 0204014106 tuleneva nõude summas 40 eurot ja sissenõudmiskulu summas 30 eurot) osas hagi rahuldamata.
16.TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõgetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on kostja hageja nõude pärast hagi esitamist osaliselt rahuldanud, kuid hageja ei ole nõudest selles osas loobunud ja kohus on jätnud seetõttu hagi nõude summas 65 eurot läbi vaatamata. Nimetatud nõude osas tuleks menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis leppetrahvist nr 0204014106 tuleneva nõude summas 40 eurot ja sissenõudmiskulu summas 30 eurot osas hagi rahuldamata, siis tuleb nimetatud nõuete osas jätta menetluskulud hageja kanda. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.