Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19479
OÜ LASBET TOOTMINE hagi 43mm OÜ ja Tootejooniste vabrik OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes hagi hind 178 957,66 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Lasbet Tootmine (registrikood 11674061); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Katrin Paulus (Advokaadibüroo Emerald Legal); Tsiviilasi
Menetluse liik
Kostja I: 43mm OÜ (registrikood 12975787, asukoht Veerenni 24, 10135 Tallinn; e-post xxx); Kostja II: Tootejooniste vabrik OÜ (registrikood 14619967, asukoht Kärneri 1, 13521 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tamm (Advokaadibüroo NOVE, Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 05.02.2020 taotlus tagastada kostjatele kõik esitatud tõendid.
2.Jätta hagi 178 957,66 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt AS-lt Lasbet Tootmine (registrikood 11674061) kostja 43mm OÜ (registrikood 12975787) kasuks menetluskuludena välja 2170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt AS-lt Lasbet Tootmine (registrikood 11674061) kostja 43mm OÜ (registrikood 12975787) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2170 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Mõista hagejalt AS-lt Lasbet Tootmine (registrikood 11674061) kostja Tootejooniste
vabrik OÜ (registrikood 146199672170) kasuks menetluskuludena välja 2170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot.
5.Mõista hagejalt AS-lt Lasbet Tootmine (registrikood 11674061) kostja Tootejooniste vabrik OÜ (registrikood 146199672170) välja viivis menetluskuludelt 2170 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju hüvitise 178 957,66 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja kokkupandavate betoonehitiste ja nende elementide tootmisega. Kostjad tegelevad ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamisega. Kostjate majandustegevuses koostab jooniseid S. A., kellel on selleks kutsetunnistus. Teisi kvalifitseeritud töötajaid kostjatel ei ole. S. A. on ühtlasi kostja II ainuosanik ning kostja I ainuosanik ja ainus juhatuse liige.
2.Hagejalt telliti betoonelementidest tehtud garaažihoone detailide ja tööjooniste teostus, milleks hageja sõlmis töövõtulepingu kostjaga I. Lepingu kohaselt pidi kostja I koostama tööjoonised hageja toodetud betoonelementide paigaldamiseks. Lepingueelsed läbirääkimised hõlmasid peale põhjalike suuliste läbirääkimiste ka kirjavahetust. 9. septembril 2018 saatis hageja töötaja V. G. kostjale I e-kirja, millega edastas pakkumuse garaažihoone projekteerimistööde tegemiseks. Kostja I juhatuse liige S. A. vastas e-kirjale vähem kui 10 minutit hiljem sõnadega „Принято. Спасибо“ (tõlkes: „Aktsepteeritud. Aitäh“).
3.Lepingujärgsete tööjooniste koostamiseks anti kostjale I kogu vajalik sisend. Sisend hõlmas kõiki hageja toodetud detailide parameetreid ning jooniseid, mida kostja vajas tööjooniste koostamiseks. Üleandmine väljendus S. A.ile projekti andmebaaside kasutajatunnuste ja paroolide jagamises. Kostja I edastas 25. septembril 2018 hagejale e-kirja, milles kinnitas, et tutvus garaažihoone dokumentatsiooniga, on nõus töid teostama ning tööde tegemine võtaks aega umbes 3 kuud. Samuti saatis ta hagejale ametliku pakkumuse, milles märkis tööde teostamise hinnaks ilma käibemaksuta 24 000 eurot. Hoone ehitati Rootsi, Stockholmi.
4.Jooniste koostamise ajal oli kostja I juhatuse liige S. A. tihedas suhtluses hagejaga ja Rootsi ehitajatega. S. A. valmistas ja andis tööjoonised üle. Kostja II esitas tööde eest 1. märtsil 2019
hagejale arve summas 7200 eurot koos käibemaksuga. Hageja on selle ning kõik teised kostja edastatud arved tasunud.
5.Tööjoonised olid vigadega. Hoonet asuti Rootsis tööjooniste alusel ehitama. Ehitustöid korraldasid Evocon Construction AB ja TotalProjekt i Mälardalen AB. Tööde teostamise käigus ilmnesid tööjoonistes olulised vead, mille olemasolu kostja I juhatuse liige S. A. tunnistas. Vead ehitusel ja hoonel tulenesid valdavalt puudulikest tööjoonistest. Hoone tellija tegi hagejale hulgaliselt etteheiteid selle kohta, et tööjoonistel sisalduvate vigade tõttu on vaja hoone ehitamisel teha ulatuslikult muudatusi. Hageja on koostanud vigade koonddokumendi, milles nähtuvad kõik kostja I tehtud vead.
6.Tellija heitis ette, et valuankrute paigaldamine on võimatu, kuna kostja ei arvestanud tööjooniste koostamisel nende paigaldamise tehniliste lahendustega. Valuankur on kinnitusvahend, mis valatakse ühes osas betooni, teine osa on keermestatud ning selle külge saab kinnitada muid konstruktsioone. Kostja I projekteerimisvea tõttu oli võimatu valuankrut paigaldada. Ühel välisseinadest esines projekteerimisviga, mille tõttu ei saanud sõlme lõpuni ehitada. Ühe betoonelemendi paigaldamine oli projekteeritud selliselt, et betoonpaneelis olevad sarrused ei sobinud enam kokku seinakonstruktsiooni sarrustega. Õige oleks olnud, kui sarrused oleks jooksnud seinakonstruktsiooni sarruse vahele, et need saaks siis teineteisega siduda, valades nad betooni täis. Kostja I projekteeritud viisil oleks sõlm jäänud lahti ja sisuliselt „õhku rippuma“. Sellisel konstruktsioonil ei oleks olnud mingit tugevust. Sõlme kandevõime vähenemine mõjub negatiivselt tervele hoonele ja võib selle muuta kasutuskõlbmatuks. Hoone puhul, mida igapäevaselt kasutavad inimesed autode parkimiseks, on selline viga vastuvõetamatu. Lisaks olid tööjoonisel mitmed arvutusvead. Täiesti projekteerimata oli ventilatsioonišahtide rajamine ning katusetalad olid läbi paindunud rohkem kui lubatud.
7.Kõik vead kostja tööjoonistes on tellija ja hageja põhjalikult dokumenteerinud ning vigade kohta on olemas fotomaterjal. Kostja I liige S. A. on vigade olemasolu tunnistanud. Nii on hoone ehitajal tekkinud küsimuste koonddokumendist näha, et ta on andnud ehitajatele juhiseid selle kohta, kuidas tema vigast tööjoonist tuleks tõlgendada ja parandada. Samuti seisnes S. A.i rikkumine selles, et ta viivitas hoone ehitajate küsimustele vastamisega, tekitades sellega objektil tööseisaku.
8.Vead leidsid lõpliku kinnituse 07. augustil 2019 hageja ja hoone tellija vahelises ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise aktis ja ehitaja esitatud nõudes. Akti järgi tekkis hagejale kahju 193 157,66 eurot. Vead olid tõelised ning hoone tellija ja hageja vahelisest õigussuhtest tulenevalt pidi hageja hoone tellijale tekitatud kahju hüvitama. Kahju olid suures ulatuses põhjustanud kostjad, aga kuna kostjad ei kuulunud hoone tellija mõjusfääri, ei saanud hoone tellija otse kostjate vastu nõuet esitada. Küll aga esineb regressinõue kostjate vastu hagejal.
9.Kostja I ettevõte on läinud üle kostjale II. Kostja I ja kostja II on mõlemad osaühingud ning nende mõlema tegevusalaks on märgitud ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Kostja I edastatud pakkumus ja kostja II edastatud arve on koostatud S. A.i poolt. Pakkumuse ja arve mallid on samad. Dokumentide kirjastiilid on samad ning mõlema dokumendi päises on kasutatud sümbolit „SDF“ (Shop Drawing Factory). S. A.i e-kirjade jaluses on hiljem märgata sama tähekombinatsiooni.
10.Kostja I tegevusaadressiks on xxx. Kostja II aadress on xxx. Kostja II aadressil asuv kinnistu kuulub S. A.ile. S. A. on mõlema kostja ainuosanik ning kostja I juhatuse liige. Samuti on ta kostja II endine juhatuse liige, kuna alates 24. maist 2019 on juhatuse liikmeks seatud tema
lähikondne I. A.. Mõlema kostja majandustegevuses koostab projektitöid S. A., kellel on ainsana õigus selliseid töid teha, kuna tal on olemas ehitusinseneri kutsestandard. Kostja II aktiivne majandustegevus algab siis, kui kostja I majandustegevus hakkab kustuma, mida tõendavad avalikest andmebaasidest saadavad väljavõtted kostjate käibenäitajate kohta. Kostjal II puudus enne 2019. a majandustegevus. Kõik eelnev tõendab, et kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II ning tegu on solidaarvõlgnikega.
11.Hageja kahju seisneb selles, et ta sai hoone tellijalt kokkulepituga võrreldes vähem raha. Hagejale tekkinud kahju oli 178 957,66 euro ulatuses põhjustatud kostjate puudulikest tööjoonistest. Ülejäänud osas olid vead põhjustatud puudustest hageja toodetud betoonelementides. Nende osas hageja mõistetavalt nõuet kostjate vastu ei esita. Küll tuleb kostjatel hüvitada tööjooniste vigade tõttu hagejale tekkinud kahju.
12.Hageja ja kostja I vahel oli töövõtuleping. Tööjooniste koostamine ja hagejale üleandmine on ilma igasuguse kahtluseta töö, mis sisaldab konkreetset tulemust. Vastavad joonised anti hagejale üle ja lepinguline põhikohustus täideti. Hageja maksis kostjale II koostatud jooniste eest tasu. Kostja II edastas hagejale 01. märtsis 2019 arve nr TJV-19LA-2, mille alusel oli hageja kohustatud kostjale II tasuma koos käibemaksuga 7200 eurot kostja I koostatud tööjooniste eest. Kuna arve tasumise ajaks oli ettevõte läinud üle kostjale II, tuli hagejal tasuda arve sellele ettevõttele.
13.Kostja I rikkus lepingulist kohustust ja vastutab selle eest. Vajaliku kvaliteediga tööjooniseid kostjad ei esitanud. Kvaliteetseteks tööjoonisteks saab pidada selliseid jooniseid, mille alusel on töö teostajal (ehitajal) võimalik projekteeritud hoone püstitada selliselt, et ei esineks ühtegi probleemi ega viga. Antud juhul ilmnes pärast ehitamise alustamist, et paljud sõlmed ja konstruktsioonid on projekteeritud ebakõladega ning valmimise korral ei oleks hoone sihipäraseks kasutamiseks olnud ohutu.
14.Hageja viitas VÕS § 641 lõikele 1. Hageja vajas kostjalt tööjooniseid, mille abil oleks võimalik ilma komplikatsioonideta püstitada Stockholmi garaažihoone. Kuna kostja I jooniseid koostas vajamineva kutsestandardiga ehitusinsener S. A., pidid tal olema vajaminevad erialased oskused ja teadmised. Ometigi ta oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning koostas puudustega joonised. Kostja vastutab töö mittevastavuse eest hoolimata sellest, et mittevastavus ilmnes alles hoone ehitamisel.
15.Kahju tekkimise hagejale oleks ära hoidnud, kui kostja oleks koostanud kvaliteetsed tööjoonised. Hagejale tekkis otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Normi kohaselt hõlmab otsene varaline kahju vara väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kahju ei pruugi seisneda üksnes hageja varakogumi vähenemises, vaid ka näiteks kohustuse tekkimises või suurenemises. Otsese varalise kahju alla kuuluvad ka kolmandale isikule makstud kahjuhüvitised või leppetrahvid. Hoone tellija esitas hageja vastu kahjunõude ning tasaarvestas selle summaga, mis oleks kuulunud hagejale väljamaksmisele. Seda tõendab hageja ja hoone tellija vaheline üleandmise-vastuvõtmise akt.
16.Kostja I rikkumisega tekkinud kahju on hõlmatud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Tööjoonised on hoone püstitamise sisulisteks „alusdokumentideks“. Seega saab iga mõistlik inimene aru, et tööjoonised peavad olema sellised, et hoone oleks kasutuskõlblik. Arusaadavalt muutub hoone kasutuskõlblikkus suure küsimärgi alla olukorras, kus tööjoonised on koostatud puudustega ning seetõttu pole hoone nõuetele vastav. Tööjooniste vastavus lepingutingimustele on kohustus,
mille kaitse-eesmärk hõlmab kahju, mis tekib hoone hilisema ümberehitamise vajadusest. Kostja I teadis, milleks on joonised vajalikud. Kostja pidi arvestama, et ebaõigete jooniste koostamisel peab ehitaja tegema vigade kõrvaldamiseks lisakulutusi.
17.Ettevõtte ülemineku tõendamiseks ei pea olema täidetud kõik kriteeriumid, vaid igal kriteeriumil võib olla erinev kaal. Kriteeriume tuleb hinnata nende koosmõjus. Kostja I on osaühing ning tema EMTAK tegevusalaks on ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Kostja II on samuti osaühing ning tegevusalaks on ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Ettevõtte tüüp on kostjatel I ja II sama. Hagejale ei ole teada, kas materiaalsed vahendid on üle läinud. Pakkumine hagejale ja arve on koostatud S. A.i arvutis, mistõttu tuleb eeldada, et projekteerimise ja nõustamise kõige põhilisemad töövahendid on kostjale II üle läinud.
18.Samuti tuleb eeldada, et koos kostja I arvutitega on kostjale II üle läinud arvutites sisalduv tarkvara ja kasutuslitsentsid. Immateriaalsete vahendite üleminekust annab aimu asjaolu, et tähis „SDF“ (Shop Drawing Factory) on kasutusel nii kostja I poolt hagejale edastatud pakkumuse kui ka kostja II poolt hagejale edastatud arvel. Seega on immateriaalsed vahendid kostjale II üle läinud. Hagejal ei ole teavet teiste lepingupartnerite kohta, kuid tema ja kostja I vaheline kliendisuhe on üle läinud kostjale II. Kostja II tegevusvaldkond jäi samaks. Kuna kostja I ja kostja II tegevus ei ole mitte ainult sarnane, vaid lausa samane, tuleb lugeda kriteerium täidetuks.
19.Kostja I on asunud oma majandustegevust välja suretama. Kostja I 2019. a teise kvartali käive on vähenenud esimese kvartaliga võrreldes üle kahe korra. Samal ajal on kostja II majandustegevus elavnenud. Võrreldes 2019. a esimese kvartaliga kasvas kostja II käive teises kvartalis peaaegu kolm korda. Seega on juhatuse liige asunud kogu kostja I majandustegevust tõstma kostja II alla. Kostja I majandustegevuse katkemisest annab aimu ligi 7700-eurone maksuvõlgnevus.
20.Kostja I ettevõttes tegi projekteerimistöid S. A.. Rohkem kvalifitseeritud insenere kostja I ei kasutanud. Kostja II projekte koostab samuti S. A.. Avalikest andmebaasidest nähtuvalt on kostjal II ainult üks töötaja. Äriregistri järgi on kontaktisikuks mõlema kostja puhul S. A.. Järelikult on kostja I ainus pädev insener jätkanud oma tegevust kostja II juures. Kostjate tegevuskohad ei kattu, kuid kuna kostja II kinnistu kuulub S. A.ile ja xxx aadressil tegelikku tegevust ei toimu, on tegevuskohad kattuvad. Kostjad on solidaarvõlgnikud VÕS § 183 alusel.
21.Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et kahju oli suures ulatuses põhjustanud kostjad, aga kuna kostjad ei kuulunud hoone tellija mõjusfääri, ei saanud hoone tellija otse kostjate vastu nõuet esitada. Hagejale ei ole teada, täpselt milline kostja millisel ajahetkel hagejale kahju tekitas, aga kuna seaduse järgi on nad hageja ees solidaarvõlgnikud, ei ole sellel vahet.
22.Hagejale ei ole teada ettevõtte ülemineku täpne aeg. Kuna tööde teostamise ajal oli ettevõte kostja I kontrolli all, tuleb kahju tekitajaks lugeda kostja I. Hiljem, kui ettevõte läks üle kostjale II, muutus ka see äriühing hageja ees võlgnikuks. Hagejale tekkinud kahju tekkis puudulike jooniste tõttu. Nende tööjooniste tõttu tuli hoones teha ulatuslikult muudatusi ning parandusi, mis kõik tekitasid tellijale lisakulutusi. Kuna sellised lisakulutused kuulusid kõik hageja vastu tasaarvestamisele, jäigi hagejal tellijalt saamata 178 957,67 eurot. Tasaarvestamist tõendab allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmisakt. Ülejäänud osas olid vead põhjustatud puudustest hageja toodetud betoonelementides.
23.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad ei ole nõustunud, et tööjoonistes esinesid puudused. Kostjate tööjoonised olid kasutuskõlbmatud, mida tõendab asjatundja arvamus. Lähtedokumentatsiooni järgi tuli tööjoonistel kas või näiteks alumiste korruste talade paigaldamisel märkida montaažiperioodiks vajaminev toestus. See oleks taganud, et ehitamise ajal ei saaks konstruktsioon ülemiste korruste surve tõttu kahjustada. See oli jäetud tööjoonistes märkimata. Ehitaja ei pea seda ise märkama, kuna tal pole võimalik hakata kogu arvutuskäiku ehitamise käigus üle kontrollima. Järelikult on tõendatud, et kostjad on lepingut rikkunud ning vastutavad lepingu rikkumise eest.
24.Kostjad on esitanud tõendina kirjavahetuse, millega nad soovivad tõendada, millal nad said tööjooniste teostamiseks vajalikud lähteandmed, millal tööd üle anti ning millistest asjaoludest töö käigus teineteist teavitati. Kostjate tõendid on ebavajalikud. Oluline on üksnes see, et kostjatele võimaldati ligipääs kõikidele andmetele, mis olid töö kohaseks teostamiseks vajalikud. Nõuetekohaste jooniste koostamist kostjad tõendanud ei ole.
25.14.10.2020 esitas hageja kohtule X AS koostatud projektdokumentatsiooni analüüsi. Ekspertarvamuse on koostanud 8. taseme (kõrgem võimalik kutsekvalifikatsioon) ehitusinsener O. L.. Ekspertarvamuse alusdokumentideks olid kostjate esindaja S. A.i koostatud tööjoonised, projekti põhidokumentatsioon, väljatoodud vigade loetelu ning isegi kostjate vastus hagiavaldusele.
26.Ekspert tuvastas, et milliste jooniste koostamist kostjad lubasid pakkumuses. Ekspert tuvastas, et joonised ei taganud talade kandevõimet. Kandevõime ei olnud tagatud ei montaažiolukorras ega lõppolukorras. Kostjate koostatud projektides olid talade kandevõimed valesti arvutatud ning montaaži ajal tekkisid lubamatud nihked ja läbipaindumised. Kuna talade puhul omab tähtsust koostoimes toestamise samm ning armatuuri paiknemine talas (kui armatuur on paigaldatud valesti, siis talal sisuliselt puudub kandevõime), on selge, et ehitaja ei saanud seda viga ise tuvastada ning tegemist on kostjate poolt tehtud töö puudusega.
27.Kostjate kasutatud sarrusvardad ei ole piisava tõmbekandevõimega. Sidemevarrastega ankurdatavate sarruste puhul on soovitatav vähemalt 160kN suurune tõmbekandevõime. Kostjate kasutatud lahendustes oli see ühel juhul vaid 137 kN. Eksperdi hinnangul võis selline lahendus olla sobilik vaid siis, kui konstruktsioon oleks madala kasutusastmega. Parkimismaja, kus liiguvad igapäevaselt mitu tonni kaaluvad sõidukid, ei ole madala kasutusastmega. Ekspert leidis, et õõnespaneelide ühenduskohad ei olnud korrektselt projekteeritud ega taganud vajalikku vastupidavust. Projektdokumentatsioonis puudusid ajutiste tugede kirjeldused. Sõlmede osas esines vigu.
28.Ekspertarvamusest nähtub, et kostja koostatud projektdokumentatsioon oli sedavõrd vigane, et selle alusel ehitamisel tekkivad ehituslikud probleemid olid vältimatud. Kostja ainus vastuväide on, et tema vastutus oli PTÜ 2007 alusel piiratud. Ekspertarvamus tõendab, et kostjad ei täitnud lepingut.
29.23.11.2020 seisukohtades kordas hageja, et vajalike tööjooniste saamiseks sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu. Lepingu kohaselt pidi kostja I koostama tööjoonised hageja toodetud betoonelementide paigaldamiseks. Lepingueelsed läbirääkimised hõlmasid peale põhjalike suuliste läbirääkimiste ka kirjavahetust. Hoonet asuti Rootsis tööjooniste alusel ehitama. Ehitustöid korraldasid Evocon Construction AB ja TotalProjekt i Mälardalen AB. Tööde teostamise käigus ilmnesid koostatud tööjoonistes olulised vead, mille olemasolu kostja I juhatuse liige S. A. tunnistas.
30.Vead ehitusel ja hoonel tulenesid valdavalt puudulikest tööjoonistest. Hoone tellija tegi hagejale hulgaliselt etteheiteid selle kohta, et tööjoonistel sisalduvate vigade tõttu on vaja hoone ehitamisel teha ulatuslikult muudatusi. Hageja on koostanud vigade koonddokumendi, milles nähtuvad kõik vead. Hoone ehitajal tekkinud küsimuste koonddokumendist on näha, et ta on andnud ehitajatele juhiseid selle kohta, kuidas tema vigast tööjoonist tuleks tõlgendada ja parandada. Samuti seisnes S. A.i rikkumine selles, et ta viivitas hoone ehitajate küsimustele vastamisega, tekitades sellega objektil tööseisaku. Vead leidsid lõpliku kinnituse
7.augustil 2019 hageja ja hoone tellija vahelises ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise aktis ja ehitaja esitatud nõudest. Akti järgi tekkis hagejale kahju (saamata jäi oodatud tulu) kogusummas 193 157,66 eurot.
31.Hagejale ei ole teada ettevõtte täpne ülemineku moment. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II. Kehtiva õiguse järgi loetakse, et ka kohustused on üle läinud ning et sellisel juhul on kostjad hageja ees solidaarvõlgnikud. Kuna tööde teostamise ajal oli ettevõte kostja I kontrolli all, tuleb kahju tekitajaks lugeda kostja I. Hiljem, kui ettevõte läks üle kostjale II, muutus ka see äriühing hageja ees võlgnikuks.
32.Hageja kordas ekspertarvamusele tuginedes tehtud järeldusi. Hageja leidis, et ekspert tuvastas samad puudused, mida hageja kostjale ette heitis. PTÜ 2007 tüüptingimuste punkti
3.1.1.järgi tuli töövõtjal teha töö arvestades kavandatava ehitise tulevasest eesmärgist ja kasutusest lähtuvalt. Kostjad teadsid, et projekteerivad garaažihoonet, milles hakkab liikuma tonnide kaupa sõidukeid. Hoolas töövõtja oleks sellest järeldanud, et tööjoonised tuleb teha selliselt, et hoone kandevõime oleks absoluutselt maksimaalne võimalik. Kostjad tegid selle asemel töö lohakalt ja vigadega, tuues sellega kaasa olukorra, kus nende vigade kõrvaldamata jätmisel oleks hoone olnud mitte ainult puudustega, vaid lausa ohtlik.
33.Hageja teavitas kostjat puudustest ja kirjeldas puudusi. Kostja esindaja S. A. ei suutnud üle nädala aja vastata kiireloomistele küsimustele ja etteheidetele. Esimene selline juhtum leidis aset 2019. aasta maikuus. Kostjatele ette heidetud puudusi oli väga palju. Sama kordus 2019. aasta juuni lõpus / juulis. Kostjad ei kõrvaldanud puudusi. Ehitusobjektil olid seetõttu pidevad tööseisakud ning kostjate t töö oli vaja ringi teha. Kostjad pärast 1. juulit 2019 enam hagejaga ei suhelnud, mistõttu pidi hageja ise tööd ringi tegema ning loobuma kostjatega koostööst. Kuna kostjad ei olnud valmis enam hagejaga suhtlema, sai hageja sellest järeldada, et kostjad keelduvad kohustuste edasisest täitmisest.
34.Hageja kahju nõue on saamata jäänud tulu nõue. Ainuüksi katuse talade remondile ning vajaminevale materjalile kulus hagejal üle 30 000 euro. Talade parandusele kulus ligi 81 000 eurot. Hagiavalduse lisas 13 toodud tabelis on kõik kirjeldatud tööd, mille taha on märgitud 43 mm OÜ, tehtud seoses kostjate tööde puudustega. Tabel alumises paremas nurgas on näha, mis on kostjate puuduste kõrvaldamise ning tekkinud kahju kogusumma. Kostjad ei ole vastuväiteid kahju suurusele tõendanud. Selles olukorras ei saa kohus leida, et hageja ei ole piisavalt kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid kirjeldanud ja tõendanud.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 7984,46 eurot ja viivise. Hageja lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta on 6 134,46 eurot ja riigilõiv on 1850 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
36.Kostjate menetluskuludele vaidles hageja vastu. Määruskaebuse koostamisele sai kostjate esindajal aega kuluda 5-6 tundi. Hagile vastuse koostamiseks kõige enam 5 tundi. Viimase menetlusdokumendi koostamisele võis aega kuluda kõige enam 4 tundi.
KOSTJATE VASTUVÄITED
37.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja I ei ole lepingut rikkunud. Kostja I nõustus, et ta esitas hagejale 25.09.2018 hinnapakkumuse nr 43-18006T-0. Kostjad nõustusid, et kostja I sõlmis hagejaga projekteerimise töövõtulepingu hinnapakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel.
38.Lepingu tingimuste kohaselt pidi kostja I koostama Rootsis asuva Rinkebyterrasseni objekti betoon- ja teraskonstruktsioonide töö- ja monteerimisjoonised. Tasu suuruseks oli kokkulepitud 24 000 eurot ilma käibemaksuta ja lepingule kohaldati pakkumuses mittefikseeritud tingimuste osas PTÜ 2007 tüüptingimusi. Töö lõpptähtaega pooled kokku ei leppinud, kuid pakkumuse tingimuste kohaselt oli projekti eeldatavaks kestuseks 3 kuud.
39.Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes kostja I rikkumine. Hageja on välja toonud mitmeid erinevaid tehnilisi asjaolusid, mis hageja arvates kujutavad endast puudusi, kuid jääb ebaselgeks, milles seisneb iga väidetava puuduse osas kostja 1 lepingu rikkumine.
40.Ebaõige on hageja väide, et enne pakkumise tegemist anti kostjale 1 üle kogu tööjooniste koostamiseks vajalik informatsioon. Kostjale 1 saadeti üksnes ftp.teca.ee serveri ligipääs, mis sisaldas eelmise projekteerija poolt koostatud esialgset lõpetamata projekti, mille alusel sai koostada hinnapakkumist. Lähteandmete saamiseks esitas samas kirjavahetuses hageja töötaja V. G. kostjale I vundamendi rajaja kontaktandmed ja palus temalt küsida täiendavaid lähteandmeid. 03.10.2018 koosolekul selgus, et tegu oli hoopis projekti arhitektiga. 03.10.2018 koosolekul tehti S. A.ile ligipääs projektipanka iBinder, mis oli põhiline andmete vahetuse koht. Algandmeid tööde teostamiseks pidevalt täiendati ning viimased lähteandmed esitati 12.02.2019 koos lifti lähteülesandega.
41.Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et kostja I on vigu tunnistanud. Tegemist oli jooksva ehitusaegsesuhtlemise ja vastutava projekteerija konsultatsiooniga, milline teenus on märgitud pakkumuse neljandal real. Suhtlus ei tõenda projekteerimisvigade esinemist. Kirjavahetuses ehitajaga süüdistas hageja S. A.it hilinemise tõttu tekkivas toodete tarne viivituses, kuid viivitus oli põhjustatud hageja enda tegevusest, kes ei suutnud lugeda projektdokumentatsiooni. S. A. viitas vastuses dokumendile K-TB-01 - Projekteringsförutsättningar.pdf, mis oli väljastatud 5 kuud varem ja sisaldas hageja soovitud infot. Kostjale 1 ei ole võimalik ette heita viivitusi ka seetõttu, et kostja 1 töö osas ei ole lepitud kokku töö lõpptähtaega.
42.Hageja esitatud tõendid ei tõenda puuduste olemasolu. Hagi lisas 12 on loetletud ehitamisel tekkinud jooksvad probleemid, mida tuli hinnata vastutava inseneri poolt hoone kandevõime seisukohalt. Selles samas dokumendis sisaldub vastutava inseneri ehk kostja I koostatud tegevusplaan vigade kõrvaldamiseks. Dokumendi nimetuseks on ”Rinkeby garaaži ehituse küsimused”. Seega käsitleb dokument tavalisi ehituse käigus üleskerkivaid probleeme. Dokumendis on esitatud tegevusplaan üleskerkinud küsimuste lahendamiseks ning antud vastutava inseneri hinnang Rootsi kliendile konstruktsiooni kandevõime osas.
43.Ebaõige on hageja väide, et kostja vea tõttu ei olnud võimalik valuankrute paigaldamine. Kostja I koostatud projektis oli esitatud lahendus ja nõuded kasutatavale tehnoloogiale. Joonisel
on toodud valuankru tüüp ning olulised andmed paigaldamiseks. Valuankru paigaldamise eeskirjad on toodud valuankru tootja juhendis, kus on selgelt välja toodud augu puurimise tehnoloogia. Ehitaja valis omavoliliselt projektis oleva ankruga mittesobiva tehnoloogia ja kasutas puurimisel teemantpuuri, mis ei vastanud projektlahendusele ning põhjustas valuankru tüübi muutmise vajaduse ning sellega seotud lisakulud. Antud asjaolu on kostja 1 ehitajale selgitanud. Ehitaja manipuleeris informatsiooniga ning esitas H. esindajale küsimuse ”mis ankru peab paigaldama teemantpuuritud augule”. Korrektne oleks olnud küsida, kas kostja I ettenähtud toode sobis projektis ettenähtud puurimistehnoloogiaga. Seda küsimust ehitaja H. ei küsinud. Tegu ei olnud projekteerija veaga.
44.Hageja viidatud fotol on kujutatud välisseina, mis toetub talale. Ehitamisel oli kandetala paigaldatud 4 cm projekteeritust allapoole, mis põhjustas seintes olevate ankruvarraste positsiooni muutmise kõrgemale vahelae suhtes. Ankruvardad seintes olid ette nähtud avarii horisontaaljõu vastuvõtmiseks ning vahelakke üleandmiseks. Seega ei olnud ankruvardad seotud tala põhiarmeerimisega ning neid ei olnud kohustuslik valada betoontala armatuuri alla, nagu projektis oli toodud. Piisas monoliitvöö sisse betoneerimisest. Antud info oli ehitajale esitatud tegevusplaanis.
45.Ebaõiged on hageja väited arvutusvigade esinemise kohta projektis. Ventilatsiooni šahtide algandmed olid puudulikud, need olid jäänud eriosade inseneride poolt projekteerimata, millest S. A. teavitas ehitajat. Katusetala läbipaine avastas projekteerija objekti külastamisel. Olukorda oli pildistatud ja ehitajalt palutud läbipainet muuta vajalike kontrollarvutuste tegemiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks. Fotolt on näha, et monolitiseerimata taladel puuduvad ajutised toed. Katuse talad olid arvutatud IDEA StatiCa programmiga, mis näitas, et tala läbipaine peaks olema normi piires. Selline maksimaalne läbipaine peaks tekkima täiskoormusega, sh siis, kui katusele mõjub lumekoormus, mida montaaži ajal ei olnud. Normide kohane maksimaalne lubatav läbipaine on 27,7 mm, kuid tegelik tala läbipaine oli objektil suurem. Nimetatud tala moodustab komposiitkonstruktsiooni, millest ainult osa raudbetoonkopmposiittalast toodetakse tehases põhiarmeeringuga ja monteeritakse ning teine osa monolitiseeritakse ehitusplatsil. Peale monolitiseerimist 28 päeva möödumisel oleks pidanud raudbetoonkomposiittala saavutama projekteerimistugevuse. Raudbetoonist komposiittala erineb tavalisest raudbetoontalast väljaulatavate rangide osas, mis tuleb monolitiseerida ehitusplatsil.
46.Montaažil rikuti raudbetoonist komposiittala paigaldamise tehnoloogiat ning ajutine toestus oli enne betoneerimistöid tehtud ainult talade otstes. Vale paigaldamistehnoloogia kohta said tehtud koheselt märkused, kuid neid märkusi ei järgitud. Raudbetoonist komposiittala monolitiseeriti ehitaja poolt ilma täpsustavaid küsimusi esitamata. Eelnevalt tegi S. A. selge soovituse küsimuste korral kõigepealt küsida projekteerija arvamust. Tekitatud olukorra analüüsimisel tehti ka teine arvutus, arvestades monolitiseerimata komposiittalaga ning õõnespaneelide omakaaluga, mille kohaselt tuli läbipainde suuruseks uz,lt = 39,2mm, mis vastas ehitusplatsil olnud tegelikule olukorrale. Antud arvutus oli esitatud hagejale, kuid on jäetud hagis välja toomata. Seega tala suurt läbipainet ei tekitanud projekteerimisviga, vaid ebaõige montaaž (ajutiste tugede mittekasutamine enne kohapeal toimuvat monolitiseerimist), mille eest kostja I kui projekteerija ei vastuta.
47.Ebaõiged on hagis esitatud väited kostja 1 viivituste osas küsimuste vastamisel. Pooled ei olnud kokku leppinud, mis tähtaja jooksul peab kostja I hagejale vastama. Kostja I tegutses alati koheselt. Hagi lisas 11_1 nimetatud küsimus oli esitatud projekteerijale neljapäeval 27.06.2019 kell 14:36. Kostja I vastas küsimusele esmaspäeval 01.07.2019 kell 9:55 ehk kahe tööpäeva jooksul. Kostjat I tööseisakust varasemalt ei teavitatud. 08.05.2019 teavitas ehitaja tööseisakust.
Lahendus esitati ehitajale 9.05.2019. Ehitaja esitas tegevusplaan Rootsi kliendile edasi alles 22.05.2019. Kostjatele ei ole teada viivituse põhjust, kuid viivitust ei saa omistada kostjatele.
48.Kostjad leidsid, et tõendamata on kahju suurus ning põhjuslik seos kahju ja kostjale I ette heidetava rikkumise vahel. Hageja on esitanud kahju tõendamiseks Evocon Construction AB ja Totalprojekt Märaldalen AB vahelise kahju hüvitamise kokkuleppe, millega need isikud on kokku leppinud projekteerimisest, tarnetest ja paigaldusest tingitud kulude ja venimisest tingitud leppetrahvi tasumises summas 1 110 000 Rootsi krooni. Seega sisaldab kokkulepe ka tarnetest ja paigaldusest tingitud lisakulusid, mis ei saa seonduda projekteerimisega ehk kostja I tööga. Aruandes on välja toodud kulud katuse soojustamisele ebatasasuste tõttu, katusetalade tihenduskihiga katmiseke jms, mis seonduvad puuduliku ehitustööga, mitte projekteerimisvigadega. Kostja I ei vastuta selliste lisakulude eest.
49.Kostja I ei saa vastutada kolmanda isiku leppetrahvide eest, kuivõrd on tõendamata, et hageja ja kostja I oleks kokku leppinud töö lõpptähtajas. Samuti andis hageja kostjale projekteerimiseks vajalikud lähteandmed suure hilinemisega. Tõendamata on, et hageja on kulud kandnud. Hageja on esitanud ainult ühepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mis ei tõenda kahju tekkimist. Aktis sisalduvad ka kahjud seoses objekti hilinemisega (81 072,73 eurot) ja lisatöödega (112 084 eurot).
50.Kostja I vastutus on PTÜ 2007 alusel välistatud või piiratud. Poolte vahel sõlmitud lepingu osaks olid PTÜ 2007 üldtingimused. PTÜ 2007 p 3.2.5 kohaselt on ei saa tellija töövõtjalt saamata jäänud tulu nõuda. Nimetatud punkti kohaselt saab tellija nõuda töövõtjalt üksnes otsese varalise kahju hüvitamist. PTÜ 2007 p 3.2.1 kohaselt on kostja I kui töövõtja vastutus piiratud lepingu maksumusega, milleks oli 24 000 eurot. Seega isegi juhul, kui kostja I oleks lepingut rikkunud ja hagejale tekkinud kahju, ei saa hageja nõuda kostjatelt enam kui 24 000 euro hüvitamist. Seda ületavas osas peaks olema kostjate vastutus igal juhul välistatud.
51.Kostjad vaidlesid vastu hageja väidetele ettevõtte ülemineku kohta. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et toimunud on kostjale I varasemalt kuulunud ettevõtte asjade ja õiguste (sh käibevara) kogumi üleandmine kostjale II. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised kostja I asjad ja õigused on kostjale II üle läinud ja millised tõendid või asjaolud seda kinnitavad. Vale on hageja väide, et S. A. on kostja II ainuosanik. Kostja II ainuosanik on I. A.. Seega on kostjatel erinevad juhatuse liikmed ja erinevad osanikud. Majandustegevust ei ole ühest kostjast teise üle viidud. Kostja I on jätkanud majandustegevust ega ole oma tegevust ega projekteerimisettevõtet kellelegi üle andnud või majandustegevust lõpetanud. Ettevõtte üleminekut ei tõenda asjaolu, et S. A. teeb aegajalt kostjale II tööd ja saab selle eest tasu. Ühe eraisiku kahes äriühingus töötamine ei ole midagi seadusevastast.
52.Ebaõige on hageja väide, et kostjate tegevusalad kattuvad. Kostja I põhiliseks tegevusalaks on ehitusprojektide (eel, põhi- ja tööprojektid) koostamine ja kostja II tegevusalaks tootejooniste koostamine. Oluline on rõhutada tootejoonise ja ehitusprojekti erinevust. Tootejoonised ei ole ehitusprojekti osaks. Tootejoonised on standardi EVS 932:2017 kohaselt vajalikud tehases ehituselementide tootmiseks ning nende koostamine järgneb pärast ehitusprojekti valmimist. Kuna hagejaga sõlmitud töövõtulepingu esemeks olid suures osas tootejoonised, tellis kostja I kostjalt II alltöövõtu korras tootejooniste koostamise. Alltöövõtu korras teiselt peatöövõtjalt teenuse tellimine ei kujuta endast aga ettevõtte üleminekut peatöövõtjalt alltöövõtjale.
53.Hageja väited materiaalse ja immateriaalse vara ülemineku kohta on tõendamata. Hageja ei ole hinnanud, mis tähis on SDF ja kuidas see seondub materiaalse ja immateriaalse vara
üleminekuga. Kostja I ei ole vara üle andnud. Kliendisuhe ei ole samuti üle läinud. Asjaolust, et hagejaga on kogu projekti vältel suhelnud S. A., ei saa järeldada, et projekteerimisettevõte kui majandusüksus on kostjalt I üle läinud kostjale II. Kostja I oli hagejaga sõlmitud töövõtulepingu pooleks ja S. A. oli ja on kostja I juhatuse liikmeks. On igati loogiline, et kostja I seaduslik esindaja S. A. suhtles hagejaga kogu projekti vältel. Hageja pole isegi mitte väitnud, et kostja I tarnija- ja kliendisuhted on kostjale II üle läinud.
54.Kostja I majandustegevus ei ole lõppenud. Kostja I on omanud majandustegevust ja sellega seotud müügikäivet kogu 2019. aasta jooksul, mida tõendab vastav kostja I käibe väljatrükk portaalist teatmik.ee. Kostja I kolmanda kvartali käive oli 2019. aastal 1600 eurot ja neljanda kvartali käive 9640 eurot. Seevastu kostjal II ei ole müügikäivet 2019. aasta kolmandas kvartalis olnud, mida kinnitab vastav väljavõte.
55.Kuivõrd kostja I oli loovutanud oma lepingust tuleneva rahalise nõude hageja vastu kostjale II, esitas hagejale teenuse eest arve kostja II. Nõude loovutamine ei seondu ettevõtte üleminekuga, vaid kahe isiku vahelise võlaõigusliku tehinguga. Nõude loovutamisest ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Kuna hageja ei ole tõendanud ettevõtte üleminekut, ei vastuta kostjad solidaarvõlgnikena. Tellija ei saa esitada töövõtulepingust tulenevalt nõudeid alltöövõtja vastu.
56.23.12.2020 seisukohtades vaidlesid kostjad vastu hageja uutele väidetele. Ei kostjad ega kohus ei pea arvama, miks iga konkreetne hageja poolt väljatoodud asjaolu kujutab endast lepingu rikkumist. Seega on hagis esitatud puudused nõuetekohaselt välja toomata ja tõendamata. Kuna leping sõlmiti pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmise teel, sisalduvad kostja hinnapakkumises lepingu tingimused. Pakkumuses on välja toodud, et kostja I peab koostama Rootsis asuva Rinkebyterrasseni objekti betoon- ja teraskonstruktsioonide töö- ja monteerimisjoonised. Töö- ja monteerimisjoonised peavad pakkumuse kohaselt vastama Rootsi standarditele. Hageja ei ole välja toonud, millistele töövõtulepingu tingimustele, sh Rootsi standardi nõudele töö ei vasta.
57.Hageja tugineb keskmisele kvaliteedile ja kõrgemale võimalikule kvaliteedile, kuid ei neid nõudeid välja toonud ega põhjendanud, milles seisnes kvaliteedist kõrvalekalle. Hageja hinnangul on kostja I lepingut rikkunud, kuivõrd ta ei projekteerinud betoon- ja teraskonstruktsioone maksimaalse võimaliku kandevõimega (tugevusega). Selline seisukoht on vale. Projekteerija ei saa ega tohi projekteerida hoone konstruktsioone maksimaalse võimaliku kandevõimega ehk teha tugevusarvutused maksimaalselt suure varuga, sest see muudaks ehitise tellija jaoks ebamõistlikult kalliks. Olukorda, kus projekteerija teeb projektilahenduse igaks juhuks maksimaalselt suure varuga, nimetatakse erialases kirjanduses „üledimensioneerimiseks“. „Üledimensioneerimine“ muudab konstruktsiooni tellija jaoks tarbetult kalliks.
58.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on töö kostjalt I vastu võtnud ja töö eest tasunud. Viimase osamakse tasumine toimus 23.04.2019. Töö eest tasumine tõendab töö vastuvõtmist. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja pidi tõendama töös puuduste esinemist.
59.Hageja 14.10.2020 asjatundja arvamus on esitatud hilinenult ning vastuolus kohtu juhistega. Kohus andis hagejale täiendava tähtaja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 24.04.2020. Sellel kuupäeval esitas hageja küll napisõnalise seisukoha ja märkis, et kostjate
rikkumist tõendab seisukohale lisatud asjatundja arvamus, kuid arvamust kohtule ei esitatud. Asjatundja arvamuse esitas hageja alles 14.10.2020 ehk viis kuud hiljem. Hageja on tõendi esitanud hilinemisega, sest taotles ka enne seda tähtaja pikendamist. Hageja on menetlust venitanud.
60.Asjatundja arvamuses on kontrollitud kolme tala kandevõimet B-12103, B-12104 ja B11102. Hageja ei ole seostanud, kuidas ja millises osas seonduvad need kolm tala nõudega. Ei hagi lisast 12 ega ka 13, millele hageja nõue tugineb, ei ole aru saada, milliseid väidetavaid puudusi arvamus tõendab. Hagis ei ole puudusi nõuetekohaselt välja toodud.
61.Asjatundja arvamuses ei ole välja toodud ühtegi kontrollitavat järeldust, mille pinnalt saaks kostjale I ette heita lepingu rikkumist. Arvamuse lk 17 märgitud, et pealiskaudne kontroll tala kandevõimes kahtlusi ei tekita. Arvamuses on läbivalt kasutatud väljendeid nagu „pealiskaudne kontroll /.../ detailne kontroll ei mahu ajaliselt käesolevasse analüüsi“ (lk 17), „kandeskeem montaažiolukorras ei näi usaldusväärne“ (lk 21), „plaatelementide vuukidesse on ankurdatud erialakirjanduses soovitatust jämedamaid vardaid“ (lk 21), „vajadusel tugevdada kandekonstruktsioone“ (lk 21) jms. See näitab, et hageja asjatundja ei ole ise konstruktsioone läbi arvutanud, vaid eeldab täiendavate arvutuste teostamist. Kostja I vastutuse aluseks ei saa olla asjatundja arvamus, mis on oletuslik ning mida tuleks asjatundja enda hinnangul hiljem veel üle arvutada.
62.Asjatundja arvamuses analüüsitakse peamiselt hoone talade montaažiaegse läbipaindega seonduvat. Talade suurt läbipainet montaaži ajal ei tekitanud projekteerimisviga, vaid ebaõige montaaž. Vale paigaldamistehnoloogia kohta tegi kostja koheselt märkused, kuid hageja neid ei arvestanud. Kostja I kui projekteerija talade montaažiaegse läbipainega seotud puuduste eest ei vastuta ning esitatud tõend tuleb jätta tähelepanuta. Kostja I projekteeritud konstruktsioonide kandevõime on olnud pärast elementide paigalduse järgset monolitiseerimist tagatud ja sellega pole probleeme olnud.
63.Asjatundja ei ole arvestanud, et projekteeritava hoone näol oli tegemist elamurajoonis asuva garaažiga. Tegemist ei olnud hoonega, kus inimesed püsivalt sees viibiksid või koguneksid. Sellisele hoonele kehtivad madalamad nõuded ning kostja I valis õigesti tööjooniste koostamisel töökindluse klassi 1 (vastavalt Rootsi standardile EKS10, millele ehitusprojektis viidatud on). Seejuures vastab klassile 1 aga vähendustegur 0,83, mida peab kasutama tala kandevõime määramisel. Kuna asjatundja kõnealuse vähendusteguriga arvestanud ei ole, on asjatundja järeldused ebaõiged, tuginedes rangematele nõuetele, mis ei kuulu kohaldamisele.
64.Samuti ei ole selge, millise koormuse kombinatsiooniga on asjatundja läbipaine määramisel arvestanud. Koormuse koormuskombinatsioon mõjutab oluliselt arvutusliku läbipaine suurust. Näiteks raudbetoonkonstruktsiooni läbipaine määramisel võetakse lumekoormus vastavalt Rootsi standardile EKS10 vähendusteguriga 0,7 lühiajalise läbipaine määramisel ja vähendusteguriga 0,2 pikaajalise läbipaine määramisel. Asjatundja arvamusest ei selgu, et ta oleks tuginenud Rootsi standarditele ja arvestanud selliste vähendusteguritega. Seega ei ole teada, millise koormuse kombinatsiooniga asjatundja läbipaineid arvutas, mistõttu ei ole selles asjatundja arvamuses toodud järeldused kontrollitavad. Kontrollimatu arvamus ei saa olla usaldusväärseks tõendiks.
65.Hageja ei ole kostjat I puudustest teavitanud ega andnud mõistlikku tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hagi lisa 12 ei tõenda kostja I töös puuduste esinemist. Selles on loetletud ehitamisel tekkinud jooksvad probleemid, mida tuli hinnata vastutava inseneri (konstruktori)
poolt hoone kandevõime seisukohalt. Samas dokumendis sisaldub vastutava inseneri koostatud tegevusplaan vigade kõrvaldamiseks. Dokumendi nimetuseks on ”Rinkeby garaaži ehituse küsimused”. Seega käsitleb dokument tavalisi ehituse käigus üleskerkivaid probleeme. Dokumendis on esitatud tegevusplaan üleskerkinud küsimuste lahendamiseks ning antud vastutava inseneri hinnang Rootsi kliendile konstruktsiooni kandevõime osas. Hageja palvel on dokument allkirjastatud vastutava inseneri poolt.
66.Isegi, kui nõustuda hageja väitega, et hagi lisa 12 on puudustest teavitamine, ei ole hageja kostjat I puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud ning neid piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja I esitas hagejale tehtud töö eest viimase arve 08.04.2019. Hageja tasus arve kahes osas, millest 11 920 eurot tasus 23.04.2019 ning mille maksekorralduse selgitusse märkis „N TJV19LA-3 - lõpp“ (vt hagi lisa 9_3). Kostjate hinnangul järeldub eelnevast, et tööd on hagejale üle antud aprilli alguses. PTÜ 2007 üldtingimuste p-ga 4.9 on pooled kokku leppinud, et kostjat I tuleb puudustest teavitada seitsme (7) tööpäeva jooksul alates tööde üleandmisest. Hageja oleks pidanud puudustest teavitama kõige hiljem aprilli keskpaigas 2019. Hageja teavitas kostjat aga väidetavatest puudustest kõige varem alles 08.05.2019, osadest puudustest isegi 22.05.2019. Seega ei ole hageja teavitanud väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul ning on kaotanud õiguse sellistele puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3, PTÜ p 4.9).
67.Lisas 12 toodut ei saa pidada puuduste piisavaks kirjelduseks. Hagi lisas 12 ei ole ühtegi viidet sellele, milliseid lepingutingimusi ja/või norme oleks kostja I väidetava projekteerimisvigadega rikkunud. Seega ei ole hageja puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud ning on kaotanud õiguse sellistele puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Kirjavahetuses ei ole ka antud tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks.
68.Kostjad leidsid endiselt, et kahju suurus on tõendamata. PTÜ 2007 punkti 3.4 kohaselt tuli tekkinud kahjust teisele poolele teatada kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kahjust teadasaamist. Hageja sai talle tekkinud kahjust teada kõige hiljem siis, kui hoone tellija soovis teha tasaarvestuse. Üleandmise-vastuvõtmise akt on hoone tellija poolt hagejale esitatud 07.08.2019, mis tähendab, et hiljemalt kahe kuu jooksul alates sellest kuupäevast ehk hiljemalt 07.09.2019 oleks hageja pidanud kostjat I teavitama tekkinud kahjust kirjalikult. Kuna hageja ei teavitanud selle aja jooksul kirjalikult tekkinud kahjust, ei saa ta kahju hüvitamist nõuda. Kostjad taotlesid kahju vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel.
69.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjatele osutati õigusabi tunnitasuga 165 eurot. Hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamisele kulus 8 h 40 min. Lisaks tasusid kostjad riigilõivu 50 eurot. Hagi analüüsile ja vastuse koostamisele kulus 7 h 25 min. Määruskaebuse vastuse osas seisukoha koostamisele kulus 2 tundi. Hageja korduva tähtaja pikendamise taotlusele vastamiseks kulus 15 min. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1 h 40 min. 23.12.2020 seisukoha koostamisele kulus 6 h. Kokku on õigusabi osutamisele kulunud ilma käibemaksuta 4340 eurot, millest poole ehk 2170 eurot paluvad kostjad välja mõista 43mm OÜ kasuks ja teise poole ehk 2170 eurot X OÜ kasuks. Samuti palusid kostjad hagejalt välja mõista viivise.
KOHTU PÕHJENDUSED
70.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
71.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja 43mm OÜ sõlmisid pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel töövõtulepingu tööjooniste koostamiseks betoonelementide paigaldamiseks Rootsis asuvale garaažihoonele; 2) lepingu hinnaks oli 24 000 eurot ilma käibemaksuta; 3) kostja 43mm OÜ teostas tööd ja hageja võttis tööd vastu; 4) hageja on tasunud kõik tööde eest esitatud arved.
72.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt saamata jäänud kahjuna 178 957,66 eurot, sest kostja 43mm OÜ koostatud joonistes esinesid vead ning kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II.
73.05.02.2020 esitas hageja kohtule üldsõnalise taotluse jätta vastu võtmata kõik kostjate esitatud tõendid. Põhistusi hageja taotluses ei esitanud. Kohus leiab, et hageja põhistusteta taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostjad on selgitanud, miks nad on tõendeid esitanud. Üksnes tulenevalt sellest, et need on hageja hinnangul tema väidete ümberlükkamiseks ebapiisavad, ei saa kohus jätta tõendid vastu võtmata.
74.Hageja leidis, et koostatud tööjoonised olid vigadega, mida kostja I juhatuse liige tunnistas. Kaudsemalt viitas hageja sellele, et valuankrute paigaldamisel ei arvestatud joonistes tehniliste lahendustega, ühel välisseinal oli projekteerimisviga ning esinesid mitmed arvutusvead. Lisaks viivitas projekteerija ehitajate küsimustele vastamisega, mille tõttu tekkis objektil tööseisak. Vigu kinnitati tellijaga allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis. Vigade tõttu jäi hagejal omal tellijalt kostja tõttu saamata 178 957,66 eurot. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, sest kostja I ettevõte on kostjale II üle läinud. Neil on sama tegevusala, mõlemas ettevõttes tegutseb S. A. ja kostja I majandustegevus hakkab kustuma. Kostjate vastuväited kahju nõudele on tõendamata ja sellises olukorras ei pea hageja nõuet täiendavalt tõendama.
75.Kostjad ei nõustunud, et kostja I on vigu tunnistanud. Tegu oli jooksvate projekteerimise alaste konsultatsioonidega. Lepingus puudusid kokkulepped vahe- või lõpptähtaegade osas, mistõttu on alusetud hageja väited viivitamise kohta. Valuankru paigaldamise probleemid olid tingitud sellest, et ehitaja valis tootja juhendiga vastuolus oleva tehnoloogia. Samuti paigaldati üks kandetala projekteerituga võrreldes madalamale, mis tõi kaasa muutused. Montaažil rikuti komposiittala paigaldamise tehnoloogiat. Puuduste olemasolu on tõendamata ning hageja ei ole nendest kostjat nõuetekohaselt teavitanud. Hageja väidetud kahju on tõendamata ning poolte vahelise lepingu alusel ei saa projekteerijalt nõudma saamata jäänud tulu ega kahju lepingu hinda ületavas osas. Hageja väited ettevõtte ülemineku kohta on tõendamata.
76.Kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest see on täielikult põhistamata ja tõendamata. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja I täitis hageja ees oma lepingulised kohustused ja hageja võttis tööd vastu. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Töö vastuvõtmise tulemusena läks hagejale üle tõendamise koormus ehk hagejal lasus kohustus tõendada teostatud töödes puuduste olemasolu.
77.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele
peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Eeltoodust lähtudes oleks hagejal tulnud puudustele tuginemisel välja tuua, millistele kokku lepitud nõuetele tööd ei vastanud.
78.VÕS § 642 lg 1 näeb ette, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega võivad iseenesest puudused ilmneda ka hiljem, kuid kuna tööd olid vastu võetud, tuli puuduste olemasolu tõendada hagejal.
79.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Seega tuli hagejal välja tuua ja tõendada, millal ta töövõtjat puudustest teavitas ja kuidas neid kirjeldas.
80.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tuleneb, et puuduste ilmnemisel peab tellija esmalt nõudma töövõtja kulul puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist saab nõuda alles siis, kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda. Saamata jäänud tulu nõudmise õigust tellijale puuduste olemasolu korral seadus otseselt ette ei näe.
81.VÕS § 128 lg 4 näeb ette, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Olukorras, kus hageja nõudis kostjalt saamata jäänud tuli, tuli tal tõendada eeldusi, mida ta ise oli teinud tulu teenimiseks. Samuti tuli tal tõendada põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel.
82.VÕS § 127 lõikest 3 tuleneb, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et juhul, kui pooled on lepingus selgelt välistanud kahjuna saamata jäänud tulu nõude esitamise, ei saa seesugune kahju olla lepingut rikkunud poolele ettenähtav.
83.VÕS § 180 lg 1 näeb ette, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. VÕS § 180 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Hageja on väitnud, et kostjad vastutavad solidaarselt, sest kostja I ettevõte läks üle kostjale II. Hageja loetles tulenevalt Riigikohtu lahenditest erinevaid kriteeriume, mida tuli ettevõtte ülemineku tuvastamisel arvestada, kuid jättis tähelepanuta, et kohus ei saa lugeda ettevõtte üle
läinuks üksnes kriteeriumite loetelu alusel. Vastavate asjaolude esinemist tuli hagejal tõendada.
84.Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada tema nõude aluseks olevaid asjaolusid juba enne hagiavalduse menetlusse võtmist (toimiku 1. kd, lk 74). 21.10.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 59-60) selgitas kohus hagejale, et ei saa hageja asemel tõenditest otsida, millistele puudustele töös hageja soovib tugineda. Kohus osundas, et ka tõenditest ei ole võimalik mõista selgelt, millised puudused esinesid. Kohus selgitas, et arvestada tuleb kokku lepitud kvaliteedi nõudeid. Kohus selgitas VÕS § 646 lg 1, lg 5 ja lg 6 ning kahju nõude esitamise eeldusi. Kohus selgitas, et kahju suuruse kujunemist ei ole hagiavalduses isegi üldsõnaliselt põhjendatud ja kohtule esitatud tabel ei ole mõistetav. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust põhistada, miks ei olnud kahju osas kokku lepitud tüüptingimused kohalduvad. Kohus selgitas vajadust tõendada väiteid ettevõtte ülemineku kohta. Vaatamata kohtu selgitustele jättis hageja kõik nõude aluseks olevad asjaolud tõendamata ning üksnes kordas varasemaid väiteid.
85.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et S. A.il on väljastatud ehitusinseneri IV kutsetunnistus (toimiku 1. kd, lk 8). Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et antud isik tegi tööd mõlemale kostjale ning oli sisuliselt vaidlusaluse töö teostajaks.
86.19.09.2018 saatis hageja kostjale 43mm OÜ-le e-kirja, milles oli viide Interneti linkidele. Ekirja kohaselt pidi lingilt olema kättesaadav garaaži joonis. Kostja vastas, et aktsepteerib e-kirja. 25.09.2021 teatas kostja esindaja S. A., et esitatud dokumentatsioon sisaldas üksnes infot projekti teise osa kohta. Millist teavet täpselt hageja kostjale enne pakkumuse koostamist saatis, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. 27.09.2018 küsis hageja kostjalt, et pakkumise kohaselt on projekti tegemise aeg kolm kuud. Hageja soovis teada, kas kiiremini ei saaks. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas või mida kostja sellele vastas.
87.Kostja 43mm OÜ koostas hagejale pakkumuse (toimiku 1. kd, lk 13, tõlge lk 14), milles märgitu kohaselt põhines see 19.09.2018 meilis saadetud teabel. Kostja esitas pakkumuse Rootsis projekti „Rynkebyterrassen Garage“ jaoks monteeritava betoon- ja teraskonstruktsiooni projekteerimise kohta. Pakkumise sisuks oli Rootsi standarditele vastava monteeritava betoon- ja teraskonstruktsiooni projekteerimine monteerimis- ja tööjoonistega. Pakkumuse kohaselt pidi kostja tegema detailsed koostejoonised, detailsed tööjoonised, detailsed arvutuse, samuti tagama vastutava projekteerija konsultatsioonid. Eeltoodust nähtuvalt leppisid pooled kvaliteedi nõudena kokku Rootsi standardid. Pakkumuse maksumus oli 24 000 eurot ilma käibemaksuta. Projekti eeldatavaks kestvuseks oli märgitud kolm kuud. Samas ei nähtu pakkumusest, et pooled oleksid kokku leppinud töö lõpptähtajas või selles, kui kiiresti tuli projekteerijal küsimustele või pöördumistele vastata.
88.Muude tingimustena oli pakkumuses märgitud, et kõikide muude tingimuste puhul, mis ei ole pakkumuses kirjas, tuleb järgida projekteerimise töövõtulepingu üldtingimusi PTÜ 2007. Hageja ei vaielnud menetluse kestel vastu sellele, et lepingule need tingimused kohaldusid. Kostjad esitasid kohtule väljavõtte PTÜ 2007 üldtingimustest (toimiku 1. kd, lk 133) ja tingimused tervikuna (toimiku 1. kd, lk 199-206). Üldtingimuste punkti 3.2.1 järgi oli töövõtja lepingulise vastutuse ülempiir lepingus määratud. Töövõtja vastutas kahju eest tõestatud ulatuses, kuid mitte enam kui töövõtjale lepinguga ette nähtud tasu, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud teisti ning järelikult sai kostja I vastutada maksimaalselt 24 000 euro ulatuses. Tüüptingimuste punktis 3.2.5 on aga märgitud, et kulude tasumine ei võta tellijalt õigust nõuda töövõtjalt tekitatud kahjude hüvitamist, välja arvatud saamata jäänud tulu. Eeltoodust tulenevalt võis projekteerija lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu nõuda kahjuna lepingu hinnale vastavas ulatuses vaid tegelikke kulusid ega saanud nõuda saamata jäänud tulu.
89.Kohus leiab, et ainuüksi eelviidatud lepingu tingimuste tõttu ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Hageja ei saanud nõuda kostjalt saamata jäänud tulu ega üldse kahju, mis ületas lepingu hinda 24 000 eurot. Kohus selgitas seda hagejale, kuid hageja jättis kohtu selgitused tähelepanuta. Seda, kuidas täpselt kujunes hagejale tekkinud kahju suurus, hageja ei põhjendanud. Kostjad vaidlesid kahju nõudele vastu. Alusetu on hageja arusaam, et kostjad oleksid pidanud vastuväiteid kahju nõudele tõendama. Olukorras, kus hageja nõue on täielikult tõendamata ja nõude suuruse kujunemine ebaselge, oli kostjatel õigus piirduda vaid vastuväidete esitamisega.
90.Kahju osas esitas hageja kohtule vaid kaks tõendit, kuid neist ei ole võimalik järeldada, kuidas on kujunenud hagiavalduses märgitud kahju 178 957,66 eurot. 10.07.2019 on hageja, Totalprojekt i Mälaren AB ja Evocon Construction AB allkirjastanud dokumendi (toimiku 1. kd, lk 33-34, tõlge lk 35-36), milles märgitu kohaselt ilmnes projekti käigus vigu ja puudusi projekteerimises, tarnetes ja paigalduses. Sellega seotud lisakontrollide, katuse ebatasasuste kõrvaldamiseks võetud abinõude ning peale valatud talade kulud kokku olid 262 000 krooni. Tähtaja ületamise kuluna oli kokku lepitud 848 000 krooni. Kogukulu oli 1 110 000 krooni, mis dokumendi kohaselt tasaarvestati Evocon Construction AB tasumata arvetega.
91.Projekteerimisega seotud lisakuluks on dokumendis märgitud 143 000 krooni, kuid millega seoses täpselt kulusid kanti, tõendist järeldada ei saa, sest selles ei ole märgitud, milleks olid vajalikud tööjõukulud, materjalikulud ja masinad. Alltöövõtjaid on dokumendi järgi kasutatud konstrueerija kontrollimiskuludeks, kasutamise soojustamisele ja katuse talade tihenduskihiga katmiseks. Mistahes seoseid kostja koostatud joonistega tõendist teha ei saa. Ühtlasi ei ole tõendist võimalik järeldada, milleks täpselt oli kulude tegemine vajalik. Rootsi krooni kurssi arvestades saab 143 000 krooni vastata ligikaudu 14 085,50 eurole, mis on oluliselt väiksem hageja nõudest kostjate vastu.
92.Teise tõendina esitas hageja 07.03.2019 koostatud alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku 1. kd, lk 64-65), mille on allkirjastanud hageja ja Evocon Construction AB. Aktis märgitu kohaselt oli nendevahelise lepingu hinnaks 608 717,17 eurot. Esitatud oli arveid 556 369,53 euro eest ning tasutud 263 268,37 euro eest. Aktis on märgitud lisatöödeks seoses projekteerimisveaga 112 084,93 eurot ja viidatud lisatud tabelile. Kohtule ei ole teada, millist tabelit on silmas peetud, sest seda ei ole aktile lisatud. Kuidas on kujunenud summa 112 084,93 eurot, tõendist järeldada ei saa. Summa on maha arvatud alltöövõtjale tasumisele kuuluvast tasust. Lisaks ei ole kohtule mõistetav, kuidas sai märtsis 2019 olla projekteerimisveaga seotud lisatööde maksumuseks 112 084,93 eurot, kui 2019. aasta juulis tellijaga allkirjastatud aktis on märgitud oluliselt väiksem summa.
93.Kokkuvõttes ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et talle tekkinud kahju suuruseks saamata jäänud tuluna oli 178 957,66 eurot. Hagiavalduses ega täiendavates menetlusdokumentides ei põhistanud hageja vaatamata kohtu selgitustele, kuidas on nõude suurus kujunenud. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule enda koostatud tabeli (toimiku 1. kd, lk 63), mida kohus ei saa hinnata tõendina, vaid seletusena. Samas ei saa kohtu hinnangul hagi aluseks olevad asjaolud, sealhulgas nõude suuruse kujunemine, nähtuda mõnest hagiavaldusele lisatud tabelist, vaid see oleks pidanud olema selgelt välja toodud hagiavalduses endas.
94.Tabelist ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas on nõue kujunenud. Tabeli alumises servas on omistatud kostja 43mm OÜ tekitatud kahju suuruseks 178 057,66 eurot, mitte hagis
märgitud 178 957,66 eurot. Kuidas on tabelis märgitud summa kujunenud ja mille alusel on arvud sinna kantud, ei ole võimalik mõista. Tabeli reas 25 on hageja märkinud, et kuna S. A. ei suutnud õigel ajal esitada katuse lahendust ning vastuseid, pöördus hageja DMT inseneri poole. Kulu suuruseks on loetud 2475 eurot. Milliseid vastuseid ja millal hageja ei saanud, ei ole hageja välja toonud. Leping ei näinud vastamiseks ette tähtaega. Muude tabelis toodud tööde vajalikkust ja tekkinud kulude suurust ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Kokkuvõttes on hageja kahju nõue jäänud täielikult tõendamata, mis ei võimaldaks nõuet rahuldada isegi siis, kui nõude esitamine sellises summas oleks lepingu alusel võimalik.
95.Ühtlasi leiab kohus, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada põhjusel, et hageja ei ole selgelt välja toonud, millised puudused kostja töödes esinesid, millal neist teavitati ja nõuti nende kõrvaldamist ning millal kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Hageja väited puuduste osas on üldsõnalised. Hagiavalduses endas ei ole puudusi konkreetselt loetletud, vaid on viidatud hagiavalduse lisale 12 ning on puudusi markeeritud vaid viiteliselt koos väljenditega „näiteks“. Hageja ei ole ühegi puuduse esinemist sidunud ühegi lepingus kokku lepitud Rootsi standardist tuleneva nõudega. Olukorras, kus hageja ei ole selgelt puudusi hagiavalduses loetlenud, ei saa kohus hageja asemel asuda tõenditest otsima, milles puudused seisnesid.
96.Kohus kordab uuesti, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on tasunud kõik tööde eest esitatud arved (toimiku 1. kd, lk 29, 1. kd, lk 30, 1. kd, lk 31-32, 1. kd, lk 207, 2. kd, lk 74) ning tööd olid vastu võetud. Seega oli hagejal kohustus tõendada puuduste olemasolu, kuid seda hageja teinud ei ole.
97.Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule joonise (toimiku 1. kd, lk 15, tõlge lk 16), mida ta on nimetanud „hoone asukohaks“. Millist vaidlusalust asjaolu tõend tõendab ja kuidas on puuduste tõendamisel asjakohane, ei ole hageja selgitanud. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest (toimiku 1. kd, lk 17-24, tõlked lk 25-28) nähtub, et pooled suhtlesid seoses tööde tegemisega. Mistahes järeldusi puuduste olemasolu kohta tõenditest teha ei saa.
98.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest juunis ja juulis 2019 (toimiku 1. kd, lk 37-38, tõlge lk 39-42) nähtub, et hageja soovis teha projektis märgitu asemel muudatust ja soovis teada selle sobivust. Hageja soovis kostjalt saada vastust viivitamatult. Kostja vastas paari päeva pärast ning teatas, et ta ei olnud märganud ukseava muutust, mis talle antud dokumentatsioonis ei olnud märgitud. Kostja koostas parandamiseks joonised, kuid märkis, et vajalik on arhitekti kooskõlastus, sest tema projektis märgitud kujul ei ole ust paigaldada võimalik. Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et e-kiri tõendab kostja viivitusi tööde tegemisel, sest hageja on nõustunud, et kostja tööd said sisuliselt valmis ja üle antud juba mitu kuud varem. Samuti vastas kostja kiiresti, paari päeva jooksul. Lepingus ei olnud ette nähtud tähtaega, mille jooksul pidi kostja ehitaja küsimustele vastama. Ka kostjate esitatud e-kirjade vahetusest (toimiku 1. kd, lk 155 pöördel, tõlge lk 156, lk 156 pöördel – 157, tõlge lk 158-159, lk 159 pöördel – 161, tõlge lk 161 pöördel - 163) nähtub, et pooled arutasid ja lahendasid erinevaid projekteerimisega seotud küsimusi.
99.22.05.2019 on EvoCon Construction AB esindaja koostanud mitmetele isikutele, sealhulgas hagejale e-kirja, milles on märkinud, et on koostanud projekteerijale saadetavad küsimused ja vastused. Kostja vastas sellele 27.05.2019 ja selgitas, et palus teavet tala paine mõõtmiste kohta juba 09.05.2019. Kostja soovis koosolekul kõik küsimused üle vaadata. 30.05.2019 saatis kostja uued joonised. Kohus ei nõustu ka siin hageja väitega, et kostja oleks viivitanud hagejale vastamisega. Tähtaega vastamiseks leping ette ei näinud.
100.Hageja esitas kohtule dokumendi, mida ta on nimetanud „vigade loeteluks“ (toimiku 1. kd, lk 43-52, tõlge lk 53-62), kuid mis tegelikult on pealkirjastatud kui Rinkeby Garaaži konstruktsiooni küsimused. Kes ja millal on dokumendi koostanud, tõendist järeldada ei saa. Dokumendist võib järeldada, et tegu oli S. A.ile erinevatel kuupäevadel esitatud küsimustega, millistele viimane on vastanud. Tõendist nähtub, et küsitud on erinevaid küsimusi, sealhulgas selliseid, kas või milliseid teisi lahendusi võiks kasutada projekteeritu asemel. Mõnele küsimusele on kostja vastanud, et tuleb teha uued arvutused. Seega ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et tegu on kõiki puudusi kajastava koonddokumendiga.
101.Kostjad esitasid tõenditena väljavõtte sellest andmebaasist, mis kostjale joonistega kättesaadavaks tehti (toimiku 1. kd, lk 146-147). Viimane joonis saadeti kostjale 12.02.2019 ekirjaga (toimiku 1. kd, lk 147 pöördel – lk 151, tõlge lk 151 pöördel - 155). Seega võib järeldada, et kostjale ei edastatud koheselt kogu teavet, mis oli vajalik töö teostamiseks.
102.04.04.2019 saatis S. A. e-kirja, milles viitas katuse õõnespaneeli koormustele lähtuvalt dokumendist K-TB-01 – Projekteringsförutsättningar.pdf (toimiku 1. kd, lk 163 pöördel – 164, tõlge lk 164 pöördel – 165). Kostjad esitasid väljavõtte andmebaasist (toimiku 1. kd, lk 166), millest nähtub, et A.i viidatud dokument oli loodud viis kuud varem ehk 19.10.2018. Seega võib nõustuda kostjate väitega, et mõned ehitaja küsimused ei pruukinud olla asjakohased, sest vajalik teave oli varasemalt olemas.
103.Kostjad esitasid kohtule sõlme AD101 joonise (toimiku 1. kd, lk 166 pöördel – 167) ja Hilti valuankru tootja juhised (toimiku 1. kd, lk 167 pöördel – 168). Milliseid järeldusi täpselt saab esitatud tõenditest teha, kostjad ei selgitanud. Küll aga nähtub e-kirjade vahetusest aprillis 2019 (toimiku 1. kd, lk 168 pöördel – 171, tõlge lk 171 pöördel – 174), et tootja kinnituse kohaselt võis teemantpuurimisel kasutada ainult HIT RE 500 keemiat. S. A. selgitas, et HILTI HITHY170 kasutamisel tuli kasutada tavalist puuri, mis on toodud paigaldusjuhendis ning teemantpuurimise asendust ei ole kooskõlastatud. S. A. märkis, et Evoconil oli võimalik tutvuda dokumentatsiooniga ja teha vastavad muudatused. Seega võib nõustuda kostjate väitega, et valuankruga seotud probleemid olid tingitud vale ehitustehnoloogia kasutamisest. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
104.Kostjad esitasid kohtule välisseina joonise (toimiku 1. kd, lk 174), kuid ei põhistanud, mis täpselt joonisest nähtub. Kohus leiab, et välisseina joonistega seotud puuduste olemasolu oleks tulnud tõendada hagejal, kuid seda hageja ei teinud. Hageja ei ole samas selgelt välja toonud ega tõendanud, milles välisseinaga seotud puudus seisnes.
105.10.04.2019 saatis S. A. hagejale ja E OÜ-le e-kirja (toimiku 1. kd, lk 175-176, tõlge lk 176 pöördel-177), milles selgitas, et arhitektuursetel joonistel ei olnud näidatud ventilatsiooniava ja lifti lähteandmetes oli märgitud vaid ventilatsiooniava võimalik asukoht. Kuna puudus ventilatsiooniava lisamise taotlus, ei olnud joonisel ava märgitud. Seega võib nõustuda kostjate väitega, et ventilatsiooniavaga seonduv ei ole töö puudus.
106.Kostjad esitasid kohtule väljavõtte katusetala läbipaine arvutuste kohta IdeaStatiCa programmist (toimiku 1. kd, lk 178) ning joonise (toimiku 1. kd, lk 178 pöördel – 179). Mida täpselt peaks kohus tõenditest järeldama, kostjad ei selgitanud. Kostjad esitasid fotod ehitusplatsilt (toimiku 1. kd, lk 180) ning e-kirjade vahetuse 26.04.2019 (toimiku 1. kd, lk 181, tõlge lk 182), millest nähtuvalt pidas S. A. fotodest nähtuvalt läbipainet lubatust suuremaks ning olukorda halvaks. E-kirjadest 02.04.2019 kuni 04.04.2019 (toimiku 1. kd, lk 183-184, tõlge lk 184 pöördel – 185) nähtub, et S. A. andis ehitajale soovitusi ning rõhutas ehitustöödeks vajaliku
kvalifikatsiooni olemasolu vajalikkust. Samuti selgitas ta, et vajaduse korral tuleb projekteerijaga eelnevalt kooskõlastada ja selgitada välja, kas konstruktsioonil pole ülekoormust. Kostjad esitasid kohtule sama programmiga tehtud teise arvutuse, mis oli kostjate väidete kohaselt tehtud arvestades monolitiseerimata komposiittala ning õõnespaneelide omakaalu (toimiku 1. kd, lk 186-189), mis saadeti 29.05.2019 hagejale (toimiku 1. kd, lk 190-191, tõlge lk 191 pöördel – 192).
107.E-kirjadest mais 2019 (toimiku 1. kd, lk 193-195, tõlge lk 195 pöördel – 197, lk 198) nähtub, et talade läbipaine osas pidas Evocon võimalikuks talade praaki ja soovis projekteerijalt saada lahendust. S. A. loetles 06.05.2019 e-kirjas probleemi võimalikud lahendused. 08.05.2019 teatas Evocon esindaja, et betoonist sellel päeval keelduti, kuna klient soovis teha täiendava kontrolli. 09.05.2019 saatis S. A. e-kirja ning pakkus talade tugevdamiseks kaks lahendust. Ta märkis e-kirjas, et palus monteerimismeeskonnal paigutada moodulliinides B-C talade alla ajutised toed maapinnast üles, et vältida ohte. Kokkuvõttes ei saa kostjate esitatud tõenditest järeldada, et tegemist oleks olnud kostja projekteerimisveast tulenenud puudusega. Hageja ei tõendanud väiteid puuduste kohta ega esitanud ühtegi väidet selle kohta, millal ta nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist ning millal või kuidas keeldus kostja puuduste kõrvaldamisest.
108.Kohtu selgituste alusel esitas hageja kohtule üksnes volitatud ehitusinseneri O. L. projektdokumentatsiooni analüüsi (toimiku 2. kd, lk 46-57). Dokumendi koostamise eesmärgiks oli selles märgitu kohaselt kontrollida projektdokumentatsiooni vastavust pakkumusele ja Rootsi nõuetele. Millistele konkreetsetele Rootsi nõuetele vastavust kontrolliti, dokumendist aga järeldada ei saa.
109.Dokumendis on hinnatud erinevaid jooniseid ja jõutud järeldusele, et nelja tala puhul ei olnud tagatud kandevõime või nihkekandevõime. Samuti leiti, et plaanijoonistel on viidatud sõlmetähistele, mida joonistel ei ole, talaelementide geomeetria ei võimaldanud kõikjal varraste kasutamist ning ankurdamisel oli kasutud erialakirjanduses soovitatust jämedamaid vardaid. Edaspidi pidas arvamuse koostaja vajalikuks tõendada talastiku kandevõimet ja tugevdada vajadusel konstruktsioone.
110.Arvamusest ei nähtu, et koostaja oleks ise objektil käinud ja talade kandevõimet reaalsuses kontrollinud. Arvamus sisaldab hulgaliselt erinevate jooniste kirjeldusi ja arvutusi, kuid puuduvad igasugused põhistused, milliste alusel saaks tehtud järeldusi kontrollida. Ühelegi kokku lepitud kvaliteedinõudele või Rootsi standardile arvamuses viidatud ei ole. Arvamuse koostaja on viidanud vaid tarkvarale, mida ta on arvutuste tegemisel kasutanud, kuid mis tarkvaraga on tegemist ja mida täpselt selle abil kontrollida saab, arvamusest ei nähtu. Kohus ei saa seetõttu arvamuse alusel kontrollida, kuidas on see koostatud ja kuidas on koostaja järeldusteni jõudnud. Kohus nõustub kostjate etteheidetega, et enamik arvamuse koostaja järeldusi on oletuslikud.
111.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud töödes puuduste olemasolu. Hageja esitas puuduste kohta tõendina üksnes asjatundja arvamuse, mis ei ole aga põhjendatud ega kontrollitav. Põhjenduste puudumise tõttu ei saa arvamus usaldusväärselt tõendada puuduste olemasolu. Lisaks on hinnangus viidatud puudustele, millistele hageja ise hagiavalduses viidanud ei ole. Arvamuses viidatud puuduste kõrvaldamist kostjalt nõutud ei ole. Seega ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka põhjusel, et ta ei ole tõendanud töödes puuduste esinemist.
112.Hageja väited ettevõtte ülemineku kohta on sarnaselt teiste väidetega jäänud tõendamata. Hageja on teinud esitatud tõendite pinnalt kaugeleulatuvaid ja põhistamata järeldusi. Hageja
esitas kohtule tõendid, milliste kohaselt on kostja 43mm OÜ põhitegevusalaks ehituslik insenertehniline projekteerimine ja nõustamine. S. A. on ettevõtte juhatuse liige ja osanik. Ettevõtte asukohaks on xxx (äriregistri väljavõte, toimiku 1. kd, lk 9). Kostja X OÜ (toimiku 1. kd, lk 10) põhitegevusalaks on samuti insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Ettevõtte aadress on x ning alates 21.05.2019 osanikuks ja juhatuse liikmeks I. A.. Kohus leiab, et kuna mõlemad ettevõtted tegutsesid samaaegselt, ei saa ainuüksi kokkulangevusest tegevusalades ja ettevõttega seotud isikutes järeldada ettevõtte üleminekut.
113.Hageja esitas kohtule väljavõtted andmebaasist teatmik.ee (toimiku 1. kd, lk 66-67, kostjad esitasid samad väljavõtted toimiku 1. kd, lk 130-132) kostjate kohta. Kuigi kostja Tootejooniste Vabrik OÜ käive on 2019. aastal suurenenud, tegutseb jätkuvalt ka kostja 43mm OÜ. Kostja Tootejooniste Vabrik OÜ 2019. aastal tööjõumakse tasunud ei olnud, kostja 43mm OÜ aga oli. Hageja väidetud järeldusi ettevõtte ülemineku kohta esitatud tõendist järeldada ei saa. Ainuüksi erinevusest kahe ettevõtte majandustegevuse mahust ei saa järeldada ettevõtte üleminekut.
114.Samuti esitas hageja kohtule faili metateabe pakkumuse ja arve kohta (toimiku 1. kd, lk 6869), millest nähtub, et mõlemad dokumendid oli koostanud S. A.. Kostjad ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Ainuüksi sellest, et S. A. oli seotud isikuna mõlema kostjaga, ei saa teha järeldusi ettevõtte ülemineku kohta. Hageja esitas ka kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 70), millest nähtuvalt kuulub S. A.ile korter nr x. Kuidas on tõend asjakohane, ei ole hageja selgitanud. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud enda väidetud kriteeriume ettevõtte ülemineku kohta. Kuna kõik hageja väited on jäänud tõendamata, tuleb hageja nõue 178 957,66 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
115.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
116.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjatele osutati õigusabi tunnitasuga 165 eurot. Hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamisele kulus 8 h 40 min. Lisaks tasusid kostjad riigilõivu 50 eurot. Hagi analüüsile ja vastuse koostamisele kulus 7 h 25 min. Määruskaebuse vastuse osas seisukoha koostamisele kulus 2 tundi. Hageja korduva tähtaja pikendamise taotlusele vastamiseks kulus 15 min. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1 h 40 min. 23.12.2020 seisukoha koostamisele kulus 6 h. Kokku on õigusabi osutamisele kulunud ilma käibemaksuta 4340 eurot, millest poole ehk 2170 eurot palusid kostjad välja mõista 43mm OÜ kasuks ja teise poole ehk 2170 eurot Tootejooniste vabrik OÜ kasuks. Samuti palusid kostjad hagejalt välja mõista viivise.
117.Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu. Määruskaebuse koostamisele sai kostjate esindajal aega kuluda 5-6 tundi. Hagile vastuse koostamiseks kõige enam 5 tundi. Viimase menetlusdokumendi koostamisele võis aega kuluda kõige enam 4 tundi. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega. Esmalt peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks kostjate esindaja tunnitasu. Teisalt leiab kohus, et menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega ei saa hinnata üksnes dokumentide mahu järgi, vaid tuleb arvestada ka vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud tõendite hulka ning keerukust. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei loe kohus kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulutatud aega ülemääraseks, vaid põhjendatuks. Kohus osundab, et hageja enda
õigusabi osutamise kulud olid kostjate kuludest märkimisväärselt suuremad, mis samuti näitab, et kostjate kulude maht ei ole üle paisutatud.
118.Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejalt kostja 43mm OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista 2170 eurot ning kostja Tootejooniste vabrik OÜ kasuks 2170 eurot. Kooskõlas kostjate taotlustega tuleb hagejalt mõlema kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2170 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.