(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 28.05.2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-10820
Kohtuasi
ZZ hagi CC, YY vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2021.a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ZZ 03.05.2021.a apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine loobumise vastuvõtmine
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): ZZ (isikukood XXXXXXXXXXX), elukoht XXX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post:XXX)
ja
apellatsioonkaebusest
Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post:XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja ZZ (edaspidi hageja) ja kostja II YY (edaspidi kostja II) vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.3.YY on ZZ poolt apellatsioonkaebusest loobumisega nõus ja seoses apellatsioonimenetlusega menetluskulude hüvitamist ei nõua.
1.4.ZZ kohustub erinevalt Harju Maakohtu 30.03.2021.a otsuse p 13 ja 14 YY-le tasuma menetluskulude katteks 1300 eurot. Tasumine toimub ositi, esimese osa summas 433 eurot tasutakse 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava
2-19-10820
kohtumääruse jõustumisest, peale seda järgmise 30 päeva jooksul 433 eurot ning peale seda ülejärgmise 30 päeva jooksul allesjäänud 434 eurot. Ülejäänud osas menetluskuludest YY loobub.
1.5.Juhul, kui ZZ viivitab kasvõi ühe osamakse täies ulatuses maksmisega rohkem kui 10 (kümme) päeva, muutub kogu võlgnevus täies ulatuses koheselt sissenõutavaks.
1.7.ZZ tasub kompromisslepingu p 1.4 maksed YY pangakontole IBAN:
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
1.8.Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tühistada Harju Maakohtu 30.03.2021.a otsus osas, milles maakohus mõistis ZZ-lt YY kasuks välja menetluskulu 2100 eurot (resolutsiooni punkt 13) ning määras, et käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb ZZ-l tasuda YY hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2100 eurolt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 14). Jätta Harju Maakohtu 30.03.2021.a otsus muus osas muutmata. Võtta vastu ZZ loobumine apellatsioonkaebusest Harju Maakohtu 30.03.2021.a otsuse peale ja lõpetada tsiviilasja nr 2-19-10820 menetlus. Jätta kompromissi sõlmimisega seotud hageja ja kostja II menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja ja kostja I menetluskulud hageja kanda, kuid rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostjal I ei ole kulusid tekkinud. Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus kinnitas hageja ja kostja II vahelise kompromissi, Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe (1) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus võttis vastu apellatsioonkaebusest loobumise, Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.ZZ (hageja) esitas 18.07.2019.a Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista CC-lt (kostja I) ja YY-lt (kostja II) solidaarselt ZZ kasuks välja põhivõlgnevus 5284,42 eurot; seadusjärgse viivis (VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras) põhivõlgnevuselt alates 01.01.2019.a kuni 18.07.2019.a summas 230,49 eurot ja edasiulatuv viivis alates 19.07.2019.a 0,022% päevas (ehk 8,00% aastas) / ehk 1,16 eurot päevas VÕS §113 lg 1 ja TsMS §367 alusel kuni põhinõude 5284,42 eurot täieliku tasumiseni.
2-19-10820
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 01.11.2017.a suulise laenulepingu, millega hageja kohustus andma kostjale I ja kostjale II solidaarselt laenu. Kostjatele laenu andmiseks pidi hageja võtma laenu AS-st Inbank. Pooled leppisid kokku, et kostjad tagastavad saadud laenu hiljemalt 31.12.2018.a ning hüvitavad hagejale AS Inbank intressid ja kõik muud kulud. 01.11.2017.a sõlmis hageja AS-ga Inbank laenulepingu nr L89001267494, mille alusel laenas 4225 eurot ning kohustus koos intressidega tasuma AS-le Inbank kokku 6402,42 eurot. Hageja andis kogu raha üle kostjale I. Kostjad on tasunud hagejale hagiavalduse esitamise seisuga 1118 eurot. Seisuga 18.07.2019.a võlgnevad kostjad hagejale kokku 5284,42 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I ei vaidle asjaolu üle, et on sõlminud hagejaga laenulepingu. Laenu võttis ainult kostja I ja pidi maksma laenu tagasi vastavalt Inbank AS-ga sõlmitud lepingule - 131,47 eurot kuus, lõpptähtajaga 15.11.2021.a. Kostja II väitis, et tema ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ja talle ei ole üle antud hageja laenatud raha.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
4.Harju Maakohus jättis hagi YY vastu rahuldamata (resolutsiooni punkt 1); rahuldas hagi CC vastu osaliselt (resolutsiooni punkt 2); mõistis CC-lt ZZ kasuks põhinõudena välja 4104,33 eurot (resolutsiooni punkt 3) ning käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 165,08 eurot (resolutsiooni punkt 4) ja viivise põhinõudelt (4104,33 eurot) alates käesoleva otsuse tegemisest (30.03.2021.a) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (resolutsiooni punkt 5); jättis hageja menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 77% CC kanda ja 23% ZZ kanda (resolutsiooni punkt 6); jättis kostja II menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni punkt 7); jättis ZZ riigi õigusabi kulud 171,53 euro ulatuses Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni punkt 8); mõistis CC-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 901,52 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb CC-l Eesti Vabariigile tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates vastavalt kohtuotsusele lisatud maksekorraldusele (resolutsiooni punkt 9); määras, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude 901,52 euro tasumisega viivitamise korral tuleb CC-l tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses (resolutsiooni punkt 10); määras CC-le rahaliselt hüvitatava menetluskulu suuruseks 0 eurot (resolutsiooni punkt 11); rahuldas YY avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 12); mõistis ZZ-lt YY kasuks menetluskulu 2100 eurot (resolutsiooni punkt 13); määras, et käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb ZZ-l tasuda YY hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2100 eurolt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 14).
APELLATSIOONKAEBUS
5.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus ja mõista vastustajatelt CC ja YY solidaarselt välja apellant ZZ kasuks põhivõlgnevus 5284,42 eurot; seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1) põhivõlgnevuselt alates 01.01.2019.a kuni 18.07.2019.a summas 230,49 eurot; samuti viivisevõlgnevus alates 19.07.2019.a 0,022% päevas (ehk 8,00% aastas)/ehk 1,16 eurot päevas VÕS § 113 lg1 ja TsMS § 367 alusel kuni põhinõude 5284,42 eurot täieliku tasumiseni; jätta menetluskulud vastustajate kanda ja märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike
2-19-10820 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks esitas hageja ringkonnakohtule taotluse menetlusabi saamiseks.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse 07.05.2021.a määrusega käiguta ning kohustas apellanti esitama selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning teatis enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta 7 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse esitajale.
7.Hageja esitas 17.05.2021.a ringkonnakohtule taotluse kohtu poolt määratud tähtaja pikendamiseks kuni 25.05.2021.a seoses poolte vaheliste kompromissläbirääkimistega, mille kohus rahuldas 18.05.2021.a määrusega.
8.19.05.2021.a esitasid hageja ja kostja II ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu ning selle kinnitamise korral tsiviilasjas menetluse hageja ja kostja II vahel vastavas osas lõpetada; kompromissi sõlmimisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja esitas 19.05.2021.a ringkonnakohtule ka taotluse, milles palub vastu võtta apellatsioonkaebusest loobumine, kinnitada kompromiss ja jätta maakohtu otsus kostja I suhtes jõusse. Ringkonnakohtule kostja II poolt 21.05.2021.a antud selgituste kohaselt leppisid pooled kokku maakohtu otsusega välja mõistetud raha tasumises erinevalt otsusest ehk sõlmisid kokkuleppe otsuse täitmise kohta. Hageja 24.05.2021.a selgituste kohaselt soovivad kompromissi pooled maakohtu otsuse tühistamist ainult selle resolutsiooni punktidega 13 ja 14 seonduvalt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu osaliselt tühistada (st resolutsiooni punktide 13 ja 14 osas), apellandi apellatsioonkaebusest loobumine vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
10.TsMS § 644 lg-te 1–2 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Apellatsioonkaebusest loobumise avaldus esitatakse ringkonnakohtule. Kui avaldust ei esitata kohtuistungil suuliselt, tuleb loobumise avaldus esitada kirjalikult.
11.Apellatsioonkaebusest loobumine on võimalik ka enne seda, kui ringkonnakohus on võtnud apellatsioonkaebuse oma menetlusse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-13, p 13).
12.TsMS § 4511 kohaselt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud.
2-19-10820
13.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
14.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
15.Arvestades, et apellant on kostjaga II sõlminud kompromissi ega soovi enam apellatsioonkaebuse menetlemist kummagi kostja osas ning taotleb tsiviilasjas menetluse lõpetamist, tuleb jätta apellatsioonkaebus TsMS § 4511 ja § 638 lg 1 alusel menetlusse võtmata.
16.Hageja ja kostja II on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus hageja ja kostja II vahel. Hageja ja kostja II on kinnitanud, et nad on vastavalt TsMS §-le 430 ning §le 432 kompromissi õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, teadlikud. Hageja ja kostja II on kinnitanud, et teavad et 30.03.2021.a Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni p.-s 7 on otsustatud jätta kostja II menetluskulud hageja kanda, p.-s 13 välja mõista ZZ-lt YY kasuks menetluskulu 2100 eurot ning p.-s 14 käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb ZZ-l tasuda YY hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2100 eurolt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse p.7, p.13 ja p.14 osas soovivad hageja ja kostja II sõlmida kompromissi. Hageja ja kostja II leppisid kokku, et hageja tasub kostjale II menetluskulude katteks 2100 eurot asemel summa 1300 eurot vastavalt ülaltoodud kompromissi tingimustele.
17.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud ja andnud täpsustavad selgitused seonduvalt kokkuleppe sõlmimisega. Samuti puuduvad ringkonnakohtu hinnangul asjaolud, mis takistaksid apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmist ja apellatsioonimenetluse lõpetamist.
18.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 644 lg-le 3 loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumisel ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta. TsMS § 432 ja § 457 lg 1 alusel, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.
19.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega jäävad kompromissi sõlmimisega seotud hageja ja kostja II menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
2-19-10820
20.TsMS § 644 lg 3 teise lause kohaselt kannab apellant apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Eelnevast tulenevalt ei anna seadus ringkonnakohtule kaalutlusõigust, kelle kanda jätta lõpetatud apellatsioonimenetluses tekkinud poolte menetluskulud. Hageja ja kostja I apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda. Arvestades, et ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ega ole seda menetlusse võtnud, ei ole kaebust kostjale I edastatud ega tema seisukohta selle kohta küsitud. Sellest tulenevalt ei ole kostjal I apellatsioonkaebusega seoses menetluskulusid tekkinud ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu tuleb jätta kostja I menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
21.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja II lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust osas, milles ringkonnakohus kinnitas hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissi, võimalik vaidlustada ühe (1) päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. TsMS § 644 lg 7 ja § 661 lg 2 kohaselt võib apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.