N. K. hagi R. K., E. K. vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5 937,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. K. (isikukood xxxx), elukoht xxxx Hageja esindaja (RÕA korras): vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, e-post: [email protected] Kostja I: R. K. (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx Kostja II: E. K. (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx
Asja läbivaatamine
Istung 10.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi E. K. vastu rahuldamata.
2.Rahuldada hagi R. K. vastu osaliselt.
3.Välja mõista R. K.ilt N. K.i kasuks põhinõudena 4 104,33 eurot.
4.Välja mõista R. K.ilt N. K.i kasuks käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 165,08 eurot.
5.Välja mõista R. K.ilt N. K.i kasuks viivis põhinõudelt (4 104,33 eurot) alates käesoleva otsuse tegemisest (30.03.2021) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Jätta hageja menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 77% R. K. kanda ja 23% N. K. kanda.
7.Jätta kostja II menetluskulud hageja kanda.
8.N. K. riigi õigusabi kulud jätta 171,53 euro ulatuses Eesti Vabariigi kanda.
9.Välja mõista R. K.ilt Eesti Vabariigi kasuks 901,52 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb R. K.il Eesti Vabariigile tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates vastavalt kohtuotsusele lisatud maksekorraldusele.
10.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude 901,52 euro tasumisega viivitamise korral tuleb R. K.il tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
11.Määrata R. K.ile rahaliselt hüvitatava menetluskulu suuruseks 0 eurot.
12.Rahuldada E. K. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
13.Välja mõista N. K.ilt E. K. kasuks menetluskulu 2 100 eurot.
14.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb N. K.il tasuda E. K. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2 100 eurolt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.N. K. esitas kohtule hagi, milles palus mõista R. K.ilt ja E. K. solidaarselt N. K.i kasuks välja põhivõlgnevus 5 284,42 eurot; seadusjärgse viivis (VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras) põhivõlgnevuselt alates 01.01.2019 kuni 18.07.2019 summas 230,49 eurot ja edasiulatuv viivis alates 19.07.2019 0,022% päevas (ehk 8,00% aastas) / ehk 1,16 eurot päevas VÕS §113 lg 1 ja TsMS §367 alusel kuni põhinõude 5 284,42 eurot täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördusid kostjad 2017. aastal hageja poole ning palusid, et hageja annaks neile solidaarselt laenu. Kostjad soovisid saadud laenu omakorda laenata kostjate ühiste firmade K OÜ ja K OÜ tarbeks ning firma asjaajamiseks vajaliku sõiduauto soetamiseks.
3.Laenulepingu sõlmimise osas toimusid läbirääkimised kostjate ja hageja vahel 2017. aasta oktoobri lõpus. Kostjad olid tutvunud AS I laenutingimustega, kust kostjad soovitasid hagejal laenu võtta (et seda laenu omakorda kostjatele anda).
4.01.11.2017 sõlmisid hageja ja kostjad suulise laenulepingu, millega hageja kohustus andma kostjale I ja kostjale II solidaarselt laenu. Kostjatele laenu andmiseks pidi hageja võtma
omakorda laenu AS-st I ja tasuma seda vastavalt graafikule. Kostjad lubasid, et tasuvad hagejale saadud laenu igakuiselt ca 500 – 1000 eurot, et hageja saaks omakorda laenu kiiresti tagasi maksta AS-le I. Pooled leppisid läbirääkimiste käigus kokku, et kostjad tagastavad saadud laenu hiljemalt 31.12.2018. Samuti leppisid pooled kokku, et kostjad hüvitavad hagejale AS I intressid ja kõik muud AS-ga I sõlmitavast laenulepingust tulenevad kulud.
5.01.11.2017 sõlmis hageja AS-ga I laenulepingu nr xxxx, mille alusel laenas 4 225 eurot. Koos intressidega kohustus hageja tasuma AS-le I kokku 6 402,42 eurot.
6.Hageja võttis pangast laenatud raha välja Tallinnas asuva Kristiine keskuse SEB Panga automaadist, kus koheselt andis kogu raha üle kostjale I. Kostja II oli oma poes tööl sellel päeval. Peale raha saamist läks kostja I koheselt kostja II juurde, andis talle osa rahast kostja II ettevõtte kulude katteks (OÜ-le K kivide ostmiseks) ja ülejäänud raha eest ostis kostja I koheselt kaubiku ettevõtte kaupade vedamise otstarbel.
7.Kostjad on tasunud hagejale hagiavalduse esitamise seisuga 1 118 eurot, kuigi sõlmitud laenulepingu kohaselt pidid kostjad tasuma kogu laenu hagejale hiljemalt 31.12.2018. Seisuga 18.07.2019 võlgnevad kostjad hagejale kokku 5 284,42 eurot. Täiendavalt nõuab hageja viivise seadusjärgses määras, kuivõrd pooled viivises eraldi kokku ei leppinud. Kostja vastus
8.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.
9.Kostja I ei vaidle asjaolu üle, et on sõlminud hagejaga laenulepingu. Kostja I vaidleb vastu väitele, et laenulepingu pooleks oli ka kostja II. Laenu võttis ainult kostja I.
10.Kostja I vaidleb vastu sellele, kuidas pidi toimuma laenu tagastamine (kui suurte osamaksetena ja millise tähtaja jooksul). Kostja I väiteil pidi ta maksma laenu tagasi vastavalt I AS-ga sõlmitud lepingule - 131,47 eurot kuus ja laenu lõpptähtajaks on 15.11.2021.
11.Kostja II väidab, et tema ei ole hagejaga sõlminud laenulepingut ja talle ei ole üle antud ka hageja laenatud raha. Kohtu põhjendused Nõue kostja I vastu
12.Kohus kvalifitseeris enda selgituskirjas asja materjalide põhjal poolte vahelise õigussuhte laenulepingust (VÕS § 396 lg 1) tuleneva õigussuhtena ja jääb selle kvalifikatsiooni juurde.
13.Hageja ja kostja I ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid suulise laenulepingu (hagi tlk 2 pöördel, kostja I vastus – tlk 59). Seda kinnitab ka asjas kohtud tõend – hageja vande all antud ütlused (tlk 117).
14.Hageja ja kostja I vaidlevad selle üle, millal ja milliste osamaksetena laenu tagastamises nad kokku leppisid ja millal muutus iga makse sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
15.Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kostjad hüvitavad hagejale AS I määratud intressid ja kõik muud AS-ga I sõlmitavast laenulepingust tulenevad kulud. Samuti väidab hageja, et pooled leppisid kokku, et kostjad tagastavad saadud laenu hiljemalt 31.12.2018, tasudes seda igakuiselt ca 500 – 1 000 euro suuruseid makseid. Kostja I vaidleb sellele vastu. Kostja I väiteil pidi ta maksma laenu tagasi vastavalt AS-ga I sõlmitud lepingule - 131,47 eurot kuus ja laenu lõpptähtaeg on 15.11.2021.
16.Hageja endis asjas toimunud istungil vande all selgitusi, mille kohaselt: „Pangalaen oli 4 aastaks, aga kostjad lubasid, et maksavad mulle 500 kuni 1000 eurot kuus tagasi. Kuupäeva me paika ei pannud, mis ajaks peab laen mulle tagasi makstud olema. I-i leping sai neile koopiana saadetud ja nad teadsid laenu maksegraafikut ja laenu tagastamise lõpptähtaega. Olin nõus saama kasvõi iga kuu seda kuumakset, mida I minult nõudis, aga ka seda ma ei saanud.“ (tlk 117) Eeltooduga on tõendatud, et kostja I pidi tasuma hagejale sama suuri makseid nagu hageja tasus AS-le I, võimalusel rohkem. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-lt I saadud laenu maksegraafiku (tlk 7 pöördel). Sellest nähtuvalt pidi hageja tasuma AS-le I igakuiselt 131,47 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et sama summa pidi kostja I tasuma igakuiselt hagejale. Hagi rahuldamise ajaks on sissenõutavaks muutunud 1 makse summas 95 eurot ja 39 makset summas 131,47 eurot, st 95 + 39 * 131,47 = 5 222,33 eurot. Hageja väidab, et sellest 1 118 eurot on tagasi makstud. Kostja I ei ole sellele väitele vastu vaielnud ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on tagastanud suurema summa. Seega on põhiosa võlgnevuseks hagi lahendamise ajal 5 222,33 – 1 118 = 4 104,33 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab selles ulatuses hagi põhinõudes kostja I vastu.
17.Lisaks põhinõudele taotleb hageja viivise väljamõistmist. Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt RKTKo 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Hageja palub alates 01.01.2019 (tema hinnangul kogu põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni põhinõude täitmiseni arvestada viivist seadusjärgses määras kogu võlgnevuse summalt. Kuivõrd kohus leidis, et laenu tuli tagastada vastavalt AS I maksegraafikule (tlk 7 pöördel), arvestab kohus viivist iga makse osas eraldi, vastavalt selle sissenõutavak muutumisele (iga kuu 15. kuupäev) alates 01.09.2019 (vastavalt hageja esitatud nõude alguskuupäevale). Kohus mõistab välja viivise seadusjärgses määras (8% aastas) järgnevalt. Põhivõlg 131,47 131,47 131,47 131,47 131,47
Algus 01.09.2019 01.10.2019 01.11.2019 01.12.2019 01.01.2020
Lõpp 30.03.2021 30.03.2021 30.03.2021 30.03.2021 30.03.2021
18.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 165,83 eurot.
19.Kohus mõistab edasiulatuva seadusjärgse viivise välja protsendina põhinõudest. Nõue kostja II vastu
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks kostjale I oli laenulepingu pooleks laenajana ka kostja II. Kohus kuulas selle asjaolu osas vande all üle nii hageja kui kostja II. Kostja II kinnitas vande all antud ütlustes enda teadmist, et kostja I küsis laenu, kuid väitis, et kostja II ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut ega seda raha saanud. Ta kinnitas, et laenu otstarbeks oli kaubiku ostmine K OÜ-le ja asjaolu, et võib olla andnud K OÜ juhatuse liikmena kinnituse, et äriühing maksab laenu tagasi. Nii kaua, kuni tema oli juhatuse liige, tegi äriühing makseid. Kostja II andis vande all ütlusi, mille kohaselt tema ei ole isiklikult kinnitanud enda kohustust laenu tagasi maksta eraisikuna ega ka laenu käendanud, selliseid kokkuleppeid tema ja hageja vahel sõlmitud ei ole (tlk 120, 121).
21.Hageja kinnitas vande all antud ütlustes, et kostja II raha saamisel kohal ei olnud, ta pidi olema tööl. Raha andis hageja kostja I kätte sularahas. Kostja I pidi minema sellega kostja II juurde. Hageja kinnitas, et lepingueelseid läbirääkimisi pidas ta hagejaga I, kes oli kinnitanud, et võtab laenu koos kostjaga II. Hageja selgitas vande all antud ütlustes, et kostjaga I laenulepingu sõlmimise vajadusest rääkimist ta ei mäleta (tlk 117).
22.Ülalviidatule tuginedes leiab kohus, et asjas ei leidnud tõendamist, et kostja II oleks sõlminud hagejaga laenulepingu. Kohus jätab hagi nii põhinõude kui viivisenõude osas kostja II vastu rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt kostja I suhtes ja jättis täielikult rahuldamata kostja II suhtes, tuleb neid menetluskulude jaotuses eristada.
24.Kostja I menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja I suhtes 4 104,33 (põhinõue) + 165,83 (sissenõutavaks muutunud viivised) + 328,35 (aastased viivised põhinõudelt) = 4 598,51 eurot. Kohus jätab hageja menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 4 598,51 / 5 937,66 (hagi hind) = 77 % ulatuses kostja I ja 100% - 77% = 23% ulatuses hageja kanda.
25.Kostja II menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja II menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt RKTKm 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
28.Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tsiviilasjas 2-18-19139). Kohus määras 30.03.2021.a määrusega kindlaks hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 745,8 ulatuses (sh käibemaks), samuti määras kohus hageja esindaja tasu tasumise riigi eelarve vahenditest. Lisaks on hageja saanud 29.10.2019.a määrusega menetlusabi ning ta vabastati täielikult riigilõivu 425 euro tasumisest.
29.TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetu menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
30.Kohus jätab hageja kuludest 77% kostja I kanda, mistõttu tuleb hageja riigi õigusabi esindaja kulu kostjalt I riigituludesse välja mõista 574,27 euro ulatuses (745,8 x 77% = 574,27).
Hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 425 eurost tuleb kostjal I tasuda riigituludesse 77%, s.o 327,25 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal I riigituludesse tasuda 901,52 eurot (574,27 + 327,25).
31.Kohus jätab hageja menetluskuludest 23% ulatuses hageja kanda. Kuivõrd hagejale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, jätab kohus riigi õigusabi kulud 23% ulatuses, s.o 171,53 eurot ning menetlusabi summa (riigilõivu tasumisest vabastamine), riigi kanda.
32.Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kostja I ja hageja on kohustatud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tasuma menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
34.TsMS § 179 lg 4 järgi riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
35.Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kostja II menetluskulud
36.Kostja II on 11.03.2021.a esitanud kohtule tervikliku menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole kostja II menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II teinud toiminguid 12,5 tunni ulatuses, lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 168 eurot. Kohus, hinnanud kostja II tehtud toiminguid ja nende sisu, peab kostja II poolt tehtud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja II menetluskulud ei ole ülepaisutatud. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikaga kooskõlas. Kostja II on kinnitanud, et kõik menetlustoiminguid on tehtud käesolevas menetluses. Kuivõrd kohus jätab kostja II menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejal kostjale II hüvitada menetluskulud 2 100 eurot (12,5 x 168 = 2 100; sh käibemaks).
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja II vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja I menetluskulud
38.Kostja I ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus määrab kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
39.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.03.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.