lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10682/56

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-10682/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-10682

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Kohtujurist

Maarja Kadakas

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10682 INVEMEN OÜ hagi C. M. A. vastu nõude tunnustamiseks C. M. A. (pankrotis) pankrotimenetluses Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine

Tsiviilasi

Menetlustoiming Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

3500 eurot Hageja: INVEMEN OÜ (registrikood 14456755, asukoht Tartu mnt 25-33, 10117 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post: [email protected]); Kostja: C. M. A. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: E. C. (e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Mõista välja kostjalt C. M. A.lt hageja INVEMEN OÜ kasuks menetluskulud summas 1432,50 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskulult alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.
Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud 1 (4)

2-19-10682

1.INVEMEN OÜ esitas 16.07.2019 Harju Maakohtusse hagi C. M. A. vastu nõude tunnustamiseks C. M. A. (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada INVEMEN OÜ nõuet C. M. A. pankrotimenetluses summas 145 056,86 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Kohus võttis hagiavalduse 21.08.2019 määrusega menetlusse.
2.Hageja esitas 20.05.2021 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on kostja pankrotimenetluses võlausaldajad nõustunud kostja pakutud kompromissiga, mille kohus on kinnitanud määrusega 11.02.2021. a. Kompromissimääruses on kajastatud hageja nõue, summas 145 056,86 eurot s.t. suuruses, milles selle oli esitanud nõudeavalduses ja käesolevas asjas hagis hageja. Kostja kohustus rahuldama nõuded 10% ulatuses vastavalt kompromissimääruses märgitud tähtaegadele ja summadele. Hageja kinnitab kohtule, et kostja on kompromissis sätestatud summad hagejale tasunud. Sellega on kostja täitnud hageja nõude kostja pankrotimenetluses vastavalt kompromissis kajastatule. Seega loobub hageja hagist põhjusel, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
3.20.05.2021 edastas kohus hageja 20.05.2021 avalduse kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja esitas 25.05.2021 oma seisukoha, milles ta ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamisele, kuid leidis, et menetluskulude jätmine kostja kanda on alusetu ning hageja menetluskulud on põhjendamatult kõrged. Kostja on seisukohal, et hagist loobumise alusel menetluse lõpetamine on hageja otsus ja menetluslikult võimalik, aga puudub igasugune alus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on seisukohal, et tegemist on kompromissiga, mistõttu peaks kehtima reegel, et menetluskulud jäävad mõlema poole endi kanda. Lisaks märgib kostja, et viimane ei ole tunnistanud kompromissiga hageja nõudeid hagis märgitud mahus. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
5.Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.
6.TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 ütleb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 2 (4)

2-19-10682

8.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostja kanda jätmiseks on põhjendatud. Käesoleva hagi nõudeks oli tunnustada hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 145 056,86 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Vastuväite hageja nõudele esitas oma pankrotimenetluses kostja. Tsiviilasjas nr 2-18-14920 on kohus kinnitanud võlgniku pankotimenetluses võlgniku poolt esitatud ja võlausaldajate poolt heaks kiidetud kompromissotsuse. Määrusest nähtuvalt on võlgnik kompromissettepanekus tunustatud hageja nõuet summas 145 056,86 eurot, mis on sama summa, mis käesolevas hagis esitatud nõudesumma. Kohtu hinnangul on kostja seega hageja nõuet enda pankrotimenetluses tunnustanud, mistõttu tuleb lugeda, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10.Hageja esitas 20.05.2021 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 2 347,50 eurot, millest õigusabikulud summas 1 912,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv summas 300 eurot. Lisaks taotleb hageja viivist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna üksnes pool tasutud riigilõivust ehk 150 eurot.
12.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik järgmises ulatuses:  16.07.2019 Hagiavalduse koostamine nõude tunnustamise nõudes: 2,5 tundi;  24.03.2020 Kostja kajaga ja vastusega tutvumine. Seisukoha ja vastuväidete koostamine: 1,5 tundi;  11.05.2020 Kostja seisukohaga tutvumine. Hageja arvamuse koostamine ja esitamine Harju Maakohtule: 2 tundi;  07.12.2020 Kostja taotluse läbitöötamine. Telko kliendiga, edasise tegevuskava arutamine. Vastuväidete koostamine taotlusele: 1,5 tundi;  17.05.2021 Nõupidamine kliendi esindajaga, arutelu seoses menetluse lõpetamise küsimustega ja M. A. seisukohtadega pankrotiasjas: 1 tund;  20.05.2021 Suhtlus kliendi esindajaga, avalduse koostamine kohtule koos menetluskulude nimekirjaga vastavalt kliendi juhistele: 1 tund Kokku: 9,5 tundi

3 (4)

2-19-10682

13.Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Vandeadvokaat Tarmo Friedenthalil on tunnitasuks 135 eurot. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse käesoleva kohtuasja sisu ja keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on tunnitasumäär põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulude suurus kokku 1282,50 eurot (9,5x135).
14.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
15.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1432,50 eurot (sh riigilõiv 150 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulud 1282,50 eurot).
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik Lahendi põhjendusi täiendatud TRK lahendiga.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja