Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-10682
Kohtuasi
INVEMEN OÜ hagi X vastu nõude tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja INVEMEN OÜ (registrikood 14456755), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus muutmata, täiendades osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulud X kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud jäävad poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.INVEMEN OÜ (hageja) esitas 16. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, paludes tunnustada hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 145 056,86 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.
2.Harju Maakohus kuulutas 6. veebruaril 2019 välja X pankroti. Hageja esitas nõuetekohase nõudeavalduse kostja haldurile. Kostja pankrotiasjas toimunud nõuete kaitsmise koosolekul
17.juunil 2019 esitas kostja hageja nõudele vastuväite.
3.Hageja esitas 20. mail 2021 maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt nõustusid kostja pankrotimenetluses võlausaldajad kostja pakutud kompromissiga, mille kohus kinnitas 11. veebruari 2021 määrusega. Kompromissimääruses on kajastatud hageja nõue samas ulatuses, milles hageja esitas nõudeavalduses ja hagis. Hageja kinnitas kohtule, et kostja on kompromissis sätestatud summad hagejale tasunud. Sellega on kostja peale hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja määrata kulud rahaliselt kindlaks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kokku summas 2212,50 eurot, millest 300 eurot moodustab riigilõiv ning 1912,50 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud.
4.Kostja ei esitanud menetluse lõpetamisele vastuväiteid, kuid leidis, et puudub alus jätta menetluskulud kostja kanda. Tegemist on kompromissiga, mistõttu peaks kehtima reegel, et menetluskulud jäävad mõlema poole endi kanda. Lisaks märkis kostja, et kostja ei ole tunnistanud kompromissiga hageja nõudeid hagis märgitud mahus. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus võttis 27. mai 2021 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1432,50 eurot ning menetluskuludelt edasiulatuva viivise. Tsiviilasjas nr 2-18-14920 on kohus kinnitanud võlgniku pankotimenetluses kompromissotsuse. Määrusest nähtuvalt on võlgnik kompromissettepanekus hageja nõuet tunnustanud. Järelikult on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna pool tasutud riigilõivust ehk 150 eurot, kuna hagejal on õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik kokku 9 tundi 30 minutit: − 16. juuli 2019 hagiavalduse koostamine 2 tundi 30 minutit; − 24. märts 2020 kostja kaja ja vastusega tutvumine. Seisukoha ja vastuväidete koostamine 1 tund 30 minutit; − 11. mai 2020 kostja seisukohaga tutvumine. Hageja arvamuse koostamine ja esitamine kohtule 2 tundi; − 7. detsember 2020 kostja taotluse läbitöötamine. Telko kliendiga, edasise tegevuskava arutamine. Vastuväidete koostamine taotlusele 1 tund 30 minutit; − 17. mai 2021 nõupidamine kliendi esindajaga, arutelu seoses menetluse lõpetamise küsimustega ja X seisukohtadega pankrotiasjas 1 tund; − 20. mai 2021 Suhtlus kliendi esindajaga, avalduse koostamine kohtule koos menetluskulude nimekirjaga vastavalt kliendi juhistele 1 tund.
Kohtuasja sisu ja keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvesse võttes on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulude suurus kokku on 1282,50 eurot (9,5 tundi x 135 eurot). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Kostja esitas määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu 27. mai 2021 määruse tühistamist osas, milles menetluskulud jäeti kostja kanda ning teha uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või vähendada hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Kostja pankrotimenetlus lõpetati kompromissiga, mis ei tähenda, et kostja tunnistas hageja nõudeid kostja vastu. Kui lähtuda põhimõttest, et vaidlus lõpetati kompromissiga, siis tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu määratud lepingulise esindaja kulud on arvestades nõude keerukust ja mahtu põhjendamatult kõrged. Hagi koostamisele sai kuluda 2 tundi, kostja kaja ja seisukohaga tutvumisele 30 minutit, 17. mail 2021 menetluse lõpetamise arutelule 10 minutit ja 20. mai 2021 avalduse koostamisele 12 minutit. Põhjendamatu on kostja vastuse läbitöötamine kliendiga 7. detsembril 2020, kuna asjaolud olid esindajale teada.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
10.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2-3). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.
11.Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire rikkunud. Maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Hageja on pöördunud kohtusse põhjendatult, kuivõrd kostja esitas kostja pankrotimenetluses hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja on hageja nõuet kostja pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-18-14920 kompromissettepanekus tunnustanud. Peale hagi esitamist käesolevas asjas on kostja pankrotimenetlus tsiviilasjas 2-18-14920 lõpetatud kompromissi kinnitamisega, mille kohaselt kuulub hageja nõue 145 056,86 eurot rahuldamisele 14 505,59 euro osas. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses palunud nõude tunnustamist samas ulatuses, nagu on hageja nõue märgitud kompromissiotsuses. Järelikult on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagi eesmärgi saavutanud ning seega on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Ekslik on kostja väide, et kuivõrd pankrotimenetlus lõpetati kompromissiga, siis tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna praeguse asja menetlus on lõpetatud hageja hagist loobumise avalduse alusel, siis pankrotimenetluse lõpetamise viis teises tsiviilasjas ei oma praeguses asjas tähtsust. Hagist loobumise korral menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 168 lg-d 4-5, mida on maakohus ka kohaldanud.
12.Kostja vaidlustab määruskaebusega hageja menetluskulude suurust. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
13.Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 9 tundi 30 minutit) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Maakohus on kostja poolt taotletud lepingulise esindaja kulu juba vähendanud 4 tunni ja 40 minuti võrra, määrates rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Samas tuleb täiendada maakohtu põhjendusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Ühtlasi vastab kolleegium määruskaebuse väidetele.
13.1.Määruskaebuse kohaselt on hagiavalduse koostamiseks põhjendatud 2 tundi. Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu maakohtu määratud ajakuluga. Kolleegium leiab, et maakohtu põhjendatuks loetud 2 tundi ja 30 minutit 16. juulil 2019 hagiavalduse koostamisele on mõistlik, arvestades asja keerukust, avalduse mahtu ja sisu ning lisatud tõendeid.
13.2.Kostja kaja ja seisukohaga tutvumisele sai kostja hinnangul kuluda 30 minutit. Kolleegium nõustub kostjaga, et kaja ja seisukohaga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 30 minutit, kuid juhib kostja tähelepanu, et maakohus on 24. märtsi 2020 kulu juures arvestanud ka seisukoha ja vastuväidete esitamise ajakulu, mis on koos tutvumisele kulunud ajaga põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.
13.3.Kostja seisukohaga tutvumine ning selle vastuseks arvamuse koostamine 11. mail 2020 on põhjendatud maakohtu märgitud määras 2 tundi, arvestades hageja esitatud dokumendi mahtu ja sisu.
13.4.Määruskaebuse kohaselt ei olnud kostja vastuse läbitöötamine 7. detsembril 2020 kliendiga põhjendatud ning tegemist ei ole põhjendatud kuluga. Ringkonnakohus leiab, et
7.detsembril 2020 märgitud kostja taotluse läbitöötamine, suhtlus kliendiga ja vastuväidete koostamine on toimingute mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ning vajalik kulu 1 tunni ja 30 minuti ulatuses, nagu on märkinud maakohus.
13.5.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et TsMS § 175 lg 1 mõttes ei saa põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks pidada 17. mai 2021 1 tunni pikkust nõupidamist kliendi esindajaga, arutelu seoses menetluse lõpetamise küsimustega ja X seisukohtadega pankrotiasjas. Kuivõrd praeguses tsiviilasjas on hagist loobumine esitatud seetõttu, et kostja pankrotiasjas sõlmiti kompromiss, on nõupidamine kliendi esindajaga vajalik ja põhjendatud kulu, et otsustada menetluse lõpetamise üle.
13.6.Samuti on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu 20. mail 2021 suhtlus kliendiga ning hagist loobumise avalduse koostamine koos menetluskulude nimekirjaga 1 tunni ulatuses. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vt Riigikohtu 27. mai 2020 määruse tsiviilasjas nr 2-18-7550 p 16).
14.Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul
menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Asjaolu, et kostja maakohtu määratud menetluskuludega ei nõustu, ei muuda maakohtu määrust muus osas ebaõigeks.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega seoses lepingulise esindaja tunnitasuga ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, kuivõrd TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Menetluskulude puudumise tõttu jätab ringkonnakohus need kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.