Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Kostjal ei olnud vastuväiteid asjas menetluse lõpetamisele. Kohus peab võimalikuks hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Kostja taotleb enda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja välja mõistmist hagejalt. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja hagist loobumise avalduse pärast seda, kui ka kordusekspertiisiga ei tuvastatud kostja allkirja võlatunnistusel, mistõttu hagejal ei ole tema nõuet põhistavat tõendit. Sellisel juhul näeb seadus ette kõikide menetluskulude jätmise hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabi kulu on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kohus vähendab 4.11.2020 istungiks ettevalmistamise ja kordusekspertiisi taotlusega seotud ajakulu kokku 0,25 h võrra. Õigusabi tunnitasu määr 144 eurot on vastavuses kohtupraktikaga. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.