Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Välja mõista Port Invest OÜ-lt (pankrotis) riigi tuludesse menetluskuluna riigilõiv 3400 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole.
7.Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude osas otsuses sätestatud tähtajal, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele
(TsMS § 179 lg 6). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
8.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt selgus OÜ Befinna (pankrotis) pankrotimenetluses, et XX.XX.XXXX on OÜ Befinna ja OÜ Port Invest sõlminud müügilepingu, mille esemeks on hageja ettevõtte osa müük kostjale koos kõigi varade, võlgade, kohustuste ja lepingutega. Müügilepingu punkti 4.2 kohaselt on lepingupooled kokku leppinud, et kui OÜ Befinna keeldub ettevõtte osa müümisest, rakendatakse lepppetrahvi summas 900 000 eurot. OÜ Befinna ei täitnud müügilepingut, mistõttu kostja esitas hagi Riia Vahekohtusse. Riia Vahekohus tegi XX.XX.XXXX otsuse, mille kohaselt vastutavad OÜ Befinna, P.P. (hageja pikaaegne juhatuse liige ja osanik), R.K. ja O.R.L. OÜ Port Invest ees müügilepingust tuleneva leppetrahvi, 900 000 euro eest. Nimetatud vahekohtu otsus on Riigikohtu poolt XX.XX.XXXX tsiviilasjas nr XXXX tehtud määrusega tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud.
2.Seega OÜ Befinna on sõlminud lepingu, mille osaks on lepingu rikkumise korral leppetrahvi summas 900 000 eurot tasumise kohustus lepingu teisele poolele. Hageja leiab, et sellise lepingu sõlmimine koos kokkuleppega leppetrahvi tasumiseks kahjustab OÜ Befinna võlausaldajaid tarbetu kohustuse võtmise tagajärjel teiste pankrotivõlausaldajate jaotiste märkimisväärse vähenemise läbi, sest tekitatud on äärmiselt suur ja alusetu nõue OÜ Befinna pankrotimenetluses. OÜ Befinna seaduslikule esindajale pidi lepingu sõlmimise ajal olema teada, et ta ei asu lepingut kindlasti täitma ning rakendub leppetrahv summas 900 000 eurot. Viidatud teadlikkus seisneb eelkõige asjaolus, et OÜ Befinna ei kasutanud võimalust müüa sisuliselt püsivalt maksejõuetu äriühingu ettevõtte osa 1 200 000 euro eest. Ei ole eluliselt usutav, et niivõrd suurtes võlgades olev äriühing ei võõrandaks oma ettevõtte osa, misläbi tekiks äriühingul võimalus likvideerida täielikult ettevõtte võlad, vältides äriühingu pankrotti ning jääda isegi kasumisse. Sellise võimaluse kasutamata jätmine on selgelt vastuolus ka ettevõtluse peamise mõttega, milleks on kasumi teenimine.
3.OÜ Befinna sõlmis müügilepingu ajal, mil oli püsivalt maksejõuetu. Püsiv maksejõuetus kujunes juba XXX märtsikuus, kuid kõige hilisemalt XXX septembriks. 900 000 euro suuruse kohustuse võtmine ajal, mil OÜ-l Befinna oli tegelikult kohustus esitada pankrotiavaldus kohtusse, viitab selgelt võlausaldajate huvide teadlikule kahjustamisele. Müügilepingu poolte vastastikuste kohustuste väärtus on täielikult tasakaalust väljas - kui OÜ Befinna rikub lepingut, rakendub koheselt leppetrahv summas 900 000 eurot, mis on 3⁄4 tehingu väärtusest, aga lepingu täitmisel oleks kostjal olnud õigus tasuda ostuhind üheksa aasta jooksul ilma igasugust intressi maksmata, kuigi kostja oli asutatud vaid päev enne
müügilepingu sõlmimist. Järelikult on OÜ Befinna võtnud endale teadlikult põhjendamatu kohustuse mistahes mõistlikku vastusooritust saamata. Mõistlik ja heas usus käituv isik ei sõlmiks sellise leppetrahvikokkuleppega müügilepingut, mis võib isiku vastu tekitada 900 000 euro suuruse nõude. Leppetrahvikohustuse võtmise tegelikuks eesmärgiks on OÜ Befinna võlausaldajate huvide kahjustamine ja enda teadlikult maksejõuetuks muutmine, mida kinnitab ka asjaolu, et OÜ Befinna nimel alla kirjutanud juhatuse liige on OÜ Befinna kohustusi käendanud ka isiklikult ja tema vastu on esitatud sama nõue.
4.Müügileping on hageja hinnangul eeltoodud põhjustel juba iseenesest näilik ja seeläbi ka tühine. Müügilepingu poolte tahteavaldused ei ole suunatud OÜ Befinna osa omandamisele, vaid eesmärgiks on õigusnäivuse loomine. Selliselt on müügilepingu pooltel võimalik luua erinevaid ja suuremahulisi näilikke nõuded omaenda pankrotimenetlustes (P.P. on samuti pankrotis alates XX.XX.XXXX ), millega menetlusi kontrollida ja saada jaotise alusel võimalikke väljamakseid. Järelikult on võlausaldajate huvid kahjustunud, sest OÜ Befinna on müügilepingu sõlmimisel oma võlausaldajatele nimetatud negatiivseid tagajärgi ilmselgelt soovinud.
5.K.K, kes kostja nimel müügilepingu sõlmis, oli varasemalt pikalt OÜ Befinna XXX. Hageja on seisukohal, et äriühingu XXX on äriühinguga lähedaselt seotud majandusliku kasu kaudu juba seetõttu, et XXX makstakse äriühingu poolt tehtud töö eest palka. Kostja juhatuse liige K.K. oli OÜ Befinna töötaja, kellele oli omistatud tavapärasest kõrgem õigus OÜ Befinna esindamiseks. Näiteks oli ta mitmetel OÜ Befinna tööpakkumistel märgitud OÜ Befinna kontaktisikuks. Samuti on K.K. esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse OÜ Befinna tegevusloa taotluse. Nii tööpakkumistel kui ka tegevusloa taotlusel märgitud K.K. telefoninumbrid kattuvad OÜ Befinna äriregistris kajastatud kontaktnumbriga. Kuna juhatuse liikme teadlikkus omistatakse äriühingule ja ka vastupidi, siis on kostjat võimalik lugeda OÜ Befinna lähikondseks. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et OÜ Befinna kahjustas müügilepinguga teadlikult võlausaldajate huve.
6.Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tunnistada XX.XX.XXXX sõlmitud müügileping kehtetuks ning tuvastada OÜ-l Befinna kohustuse puudumine kostja ees. Kostja seisukoht
7.14.12.2020. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja OÜ Port Invest pankrot ja määrati pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Kostja OÜ Port Invest (pankrotis) seaduslik esindaja pankrotihaldur Tiia Kalaus teatas 29.04.2021. a kohtule, et poolte läbirääkimised kompromissi saavutamiseks ei ole õnnestunud ja kostja võtab hagi õigeks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
8.Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, kuivõrd kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus lähtub asja lahendamisel pankrotiseaduse §-dest 109 lg 1, 110 lg 1 p 2, 110 lg 3 ja 117 lg 3. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet põhjendavad dokumentaalsed tõendid. Kostja tõendeid esitanud ei ole.
10.Kostja on õigeks võtnud hageja poolt hagiavalduses toodud asjaolud, mistõttu tuleb OÜ Befinna ja OÜ Port Invest vahel XX.XX.XXXX sõlmitud müügileping kehtetuks tunnistada. Kehtetust müügilepingust ei tulene OÜ-l Befinna (pankrotis) kohustusi Port Invest (pankrotis) ees. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
11.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 10.04.2019. a määrusega vabastatud täielikult, so 3400 euro ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest. TsMS § 190 lõike 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
13.Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 3400 eurot. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 179 lg-st 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Makse tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesolevale määrusele on lisatud makseinfo koondfail nõude tasumiseks vajalike andmetega.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguliseks esindajaks, kelle kulud tuleb hüvitada, võib muuhulgas olla advokaat. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud lepingulise esindaja kulu näol summas 3930 eurot (käibemaksuta).
15.Kohus edastas menetluskulude nimekirja seisukoha esitamiseks kostjale. Kostja ei ole vastuväiteid menetluskulude suurusele esitanud.
Kuna TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ning hindab hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust omal algatusel. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu käesolevas menetluses olnud põhjendatud ja vajalik vaid osaliselt. Kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 27.11.2019. a määrus tsiviilasjas nr XXX p 22) ei peeta põhjendatud ja vajalikuks kliendiga suhtlemisele (nõupidamistele) kulutatud aega, kui esitatud materjalidest ei nähtu, et selle tulemusel oleks koostatud kohtule mingeid põhjalikke menetlusdokumente. Lisaks on kohtu arvates mõnevõrra ülepaisutatud dokumentide koostamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg, kuivõrd esitatud dokumendid ei ole eriliselt mahukad. Suur osa ajast on menetluse jooksul kulunud pooltevaheliste kompromissläbirääkimiste pidamisele, mille tulemusena ei ole kohtule sisulisi menetlusdokumente esitatud. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, nende vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu 25 tunni ulatuses.
16.Lisaks ajakulule tuleb hinnata ka esindaja tunnihinda. Hageja esindaja tunnitasu on kohtule 13.05.2021. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olnud 120 eurot ilma käibemaksuta ning sellises suuruses tunnitasu on kohtupraktikas peetud mõistlikluks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 3000 (25 x 120) eurot.
17.Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
18.Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Toetudes TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.