PlusPlus Capital AS hagi M. I. vastu võlgnevuse 2 254,81 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
2 408,28 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83601, Tallinn)
Hageja esindaja:
Carlo Kask (volikirja alusel, e-post: xxx)
Kostja:
M. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, e-post: xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Maksim Fedotov (Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi M. I. vastu osaliselt.
1(8)
2.Välja mõista M. I.lt PlusPlus Capital AS kasuks 2 219 (kaks tuhat kakssada üheksateist) eurot ja 81 senti (sh põhivõlgnevus 1 918,45 eurot, intress 211,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 89,98 eurot).
5.Välja mõista M. I.lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis alates 18.03.2021. a kuni põhinõude (1 918,45 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
6.Välja mõista M. I.lt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 490 (nelisada üheksakümmend) eurot.
6.1.Välja mõista M. I.lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (490 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.PlusPlus Capital AS esitas 25.01.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. I. vastu 2 406,69 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise ning menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus tegi 28.01.2021. a võlgnikule maksettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.03.2021. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue M. I. suhtes üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS ja M. I. 15.08.2019. a arvelduskrediidilepingu nr xxxxx, mille alusel Esto AS võimaldas kostjale 2 000 eurot intressimääraga 41,9% aastas, arvelduslimiidi kasutamiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuiselt 15-ks kuupäevaks. Kostja rikkus alates 15.05.2020. a lepingu tingimuste p IV.1 jättes tagasimaksed tasumata. Seoses kostja poolse lepingu rikkumisega teavitas Esto AS kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja kuulutas krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.08.2020. a.
3.Esto AS loovutas 06.10.2020. a nõude PlusPlus Capital AS-ile. Kostja võlg hageja ees on 2 254,81 eurot, millest põhivõlg moodustab 1 918,45 eurot, intress 211,38 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivised 89,98 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 2 254,81 eurot ning alates 18.03.2021. a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 1 918,45 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub 2(8)
hageja jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 670 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 420 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Hageja esitas kohtule kostja vastusele seisukoha, milles märgib, et hageja ei nõustu kostja poolt võlgnevuse arvutustega. Kostjale väljastati kokku krediiti 2 160 eurot, millest kostja tagastas 241,55 eurot, tagastamata põhisumma moodustab 1 918,45 eurot. Intressi kujunemise kohta selgitab hageja, et väljavõtte tasu kostjale ei väljastata vaid on arvestuslik. Intressi arvestusest nähtub, mille eest intressi on arvestatud. Hagiavaldusele lisatud lisast nähtub, et tulp "Principial", millelt on võimalik tuvastada põhisumma, millelt intressi arvestatakse. Intressi % on määr mille alusel intressi arvestatakse ning viimane tulp "Intrerest accured" on vastava perioodi ja summa ning määra alusel kujunenud intressi summa, milleks kokku moodustab 877,07 (57,40 + 69,62 + 39,57 + 53,81 + 2,11 + 61,82 + 96,33 + 496,41). Kostja on tasunud intressi summas kokku 520,33 eurot. Seega kujuneb tasumata intressiks 356,74 eurot (877,07 520,33). Arvestades asjaolu, et Esto AS loovutamise tabelist nähtus, et esialgne võlausaldaja oli hagejale loovutanud intressid summas 211,38 eurot, siis hageja esitas ka vastava intressi nõude. Hageja soovib märkida, et ei soovi intressi nõuet suurendada vastavalt selgitustele ning palub kostjalt välja mõista intress kostjale kasulikumal viisil, s.o 145,36 euro võrra soodsamalt ja hagiavalduses esitatud summas 211,38 eurot. Kostja on tasunud 15.09.2019. a summa 140 eurot, sama nähtub hagiavaluse lisast 1.2 ning mille katteks on arvestatud 140 eurot (73,50 + 22,96 + 43,54). Kostja on tasunud 15.10.2019. a summa 112 eurot, lisast on näha mille katteks on arvestatud 112 eurot (70,37 + 41,63). Kostja on tasunud 22.11.2019. a summa 112 eurot, lisast nähtub mille katteks on arvestatud (1 + 71,06 + 39,94). Kostja on tasunud 16.12.2019. a summa 62 eurot, mille katteks on arvestatud 62 eurot (21,57 + 40,43). Kostja on tasunud 12.01.2020. a summa 23 eurot, sama nähtub hagiavalduse lisast 1.2 ning mille katteks on arvestatud 23 eurot. Kostja on tasunud 23.05.2020. a summa 101,48 eurot, sama nähtub hagiavalduse lisast 1.2 ning mille katteks on arvestatud 101,48 eurot (10,00 + 91,48). Kostja on tasunud 25.07.2020. a summa 103 eurot, sama nähtub hagiavalduse lisast 1.2 ning mille katteks on arvestatud 103 eurot (10,00 + 93). Kostja on tasunud 21.03.2020. a summa 116 eurot, sama nähtub hagiavalduse lisast 1.2 ning mille katteks on arvestatud 116 eurot (4 + 79 + 33). Kostja on tasunud 12.01.2020. a summa 100 eurot, sama nähtub hagiavalduse lisast 1.2 ning mille katteks on arvestatud 100 eurot (9,10 + 70,89 + 20,01). Kostjale on 17.12.2019. a kantud 160 eurot. Seega kostja väide, et kostja on tasunud ESTO arvele summa 1029,48 eurot on tõendamata TsMS § 230 lg 1 alusel.
6.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et ta ei eita, et ta sõlmis Esto AS-iga lepingu. Kostja märgib, et talle jäävad arusaamatuks hageja poolt nõutud summad. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 1 918,45 eurot, intressi 211,38 eurot ja viiviseid 89,98 eurot. Kostja on seisukohal, et hagile lisatud lisadest ei ole jälgitavad summad mida hageja avaldab ehk kohtule esitaud dokumendid ei tõesta neid nõudeid, mida hageja hagis avaldas. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik mõista millisest nõudest käib jutt. Hageja väidab, et kostjale väljastati laen 2 000 eurot, kohtule esitatud väljavõttest tuleneb, et 22.08.2019. a kandis Esto AS kellelegi üle 2 000 eurot. Vastavalt samale dokumendile kandis Esto AS veel raha üle 22.08.2019. a summas 73,50 eurot, 17.12.2019. a summas 160 eurot ja 17.12.2019. a summas 9,10 eurot. Arvetele esitatud selgitused on erinevad „põhiosa“ ja „väljavõttetasu“. Kuid väljavõttest tuleneb, et need summas olid kostjale väljamaksmiseks. Kostja leiab, et asjas olevatest dokumentidest ei saa selgelt määratleda, millise summa ja millal sai kostja Esto ASilt. Intresside arvestamiselt ei ole võimalik samuti kindlaks määrata millise täpse summa sai kostja laenu. Kostjale jääb arusaamatuks millisest summast Esto AS lähtub intresside arvestamisel. Dokumenditest nähtub, et lepingu lõpetamise hetkel moodustas intresside summa 358,93 eurot kuid hageja nõue on intresside osas 211,38 eurot. Kohtule esitatud dokumendid ei 3(8)
tõesta neid nõudeid mida hageja avaldas hagiavalduses. Kostja kandis Esto AS arvele laenu kustutamiseks 1 029,48 eurot, kuid hageja poolt esitatud nõuetes ei kajastu neid maksed. Kostjale jäävad haginõuded arusaamatuks, hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid oma nõuetele. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud nõuded rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja ei välista hagi täpsustamisel kompromissi sõlmimisega.
7.Lõppseisukohas märgib kostja, et talle jäävad täiesti arusaamatuks summad, mida hageja nõuab. Kostja leiab, et hageja võlasumma ei kajasta kostja reaalset võlasummat. Kostja kandis lepingu kehtivuse ajal Esto AS arvele summa 869,48 eurot. Hageja poolt esitatud nõuded ei kajasta neid makseid, mida kostja tegi. Hageja arvestuste kohaselt on kostja tasunud põhiosa 241,55 eurot ja intressi 520,33 eurot, kokku 761,88 eurot. Samal ajal hageja kinnitab, et sai kostjalt 869,48 eurot, arvestamata on summa 107,60 eurot. Hageja esindaja selgitas, et 869,48 eurost arvestati põhisummaks 241,55 eurot, intresside katteks 520,33 eurot, väljavõttetasuks 82,60 eurot ja meeldetuletustasuks 25 eurot. Järelikult on hageja kandnud enda kulude katteks mitte laenu ja intresside kustutamiseks. Kostja ei nõustu hageja poolt avaldatud nõuetega. Hageja tunnistas asja läbivaatamisel fakti, et käsutas kostja poolt laekunud vahendeid võla kustutamiseks oma äranägemisel. Kostja palub jätta hageja poolt tema vastu avaldatud nõuded rahuldamata. Alternatiivselt avaldab kostja, et kui hageja täpsustab ja selgitab oma poolt avaldatud haginõudeid võivad pooled saavutada kompromissi. Kostja on valmis kustutama allesjäänud laenusumma 1 810,85 eurot (2 160 - 241,55 - 107,60). Arvestades kostja materiaalselt olukorda on kostja suuteline võlgnevuse kustutama 24 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 76 eurot kuus. Kostja on käesoleval ajal töötu ja tema sissetulekuks on töötu abiraha 244,92 eurot. Pooled keelduvad nõuetest nende poolt kantud kohtukulude osas.
8.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
9.Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
4(8)
13.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning hageja nõue tuleneb Esto AS ja kostja vahel sõlmitud 15.08.2019. a arvelduskrediidilepingust nr xxxxx ja nõude loovutusest. Nõude aluseks on kostja poolt tasumata lepingust tulenevad kohustused.
14.Esto AS loovutas 06.10.2020. a nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile.
15.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
17.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
18.Kostja tunnistas oma võlgnevust summas 1 810,85 eurot. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas hageja on kostja vastu võlgnevuse kujundanud. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud.
19.Kostja esitas laenu maksmise kohta pangakonto väljavõtted. Konto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud võlgnevuse 2019 - 2020 aastal kokku 869,48 eurot.
20.Hageja on märkinud, et kostja on tasunud põhivõlgnevust 241,55 eurot, intressi 520,33 eurot, väljavõttetasu 82,60 eurot ja meeldetuletustasu 25 eurot, kokku 869,48 eurot.
21.Kostja väitis, et talle jäävad arusaamatuks hageja poolsed esitatud summad. Kostja leiab, et hageja võlasumma ei kajasta kostja reaalset võlasummat. Kostja kandis lepingu kehtivuse ajal Esto AS arvele summa 869,48 eurot. Hageja poolt esitatud nõuded ei kajasta neid väljamakseid, mida kostja tegi sõlmitud laenulepingule. Hageja arvestuste kohaselt on kostja tasunud põhiosa 241,55 eurot ja intressi 520,33 eurot, kokku 761,88 eurot. Samal ajal hageja kinnitab, et sai kostjalt 869,48 eurot, arvestamata on summa 107,60 eurot.
22.Kostja leiab, et võlgnevuse summa moodustab 1 810,85 eurot (2160-241,55-107,60), mille ta on nõus kustutama 24 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 76 eurot kuus.
23.Kohus juhib kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et 24 x 76 = 1 824 eurot ehk siis 13,15 eurot rohkem kui kostja tunnistatud võlgnevuse summa. Kohtule jäävad kostja esindaja poolne arvutuste käik ja seisukohad arusaamatuks.
24.Kostja poolt esitatud maksekorraldustest nähtub kostja poolne maksete teostamine nii kostja pangakontolt kui ka J. T. kontolt. Maksekorraldustest nähtub, et kostja on maksnud Esto AS-ile arvelduskrediidi katteks 869,48 eurot.
25.Hageja poolt esitatud kasutatud krediidi tagastamise tabelist nähtub kostja poolt ja eest tehtud laekumised on summas 869,48 eurot. Tabelist nähtub, mille katteks on kostja poolt laekumised arvestatud.
26.Kohus selgitab kostjale ja kostja esindajale, et väljavõttetasu tuleb kostja ja Esto AS vahel sõlmitud lepingust. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt kaasnevad muud tarbijakrediidilepingust tulenevad tasud. Tasu krediidisumma kandmise eest kliendi pangakontole 3,50 eurot + 3,50% summast. 5(8)
Kostjale anti kasutada krediiti summas 2 000 eurot, millest 3,50% on 70 eurot, millele lisandub 3,50 eurot ehk 73,50 eurot. Analoogne arvestus on 160 euro väljastamisega (5,60+3,50=9,10). Järelikult oli kostja teadlik ja pidi teadma, et nimetatud summa arvestatakse tema poolt teostatud laekumistest.
27.Kostja esitas väite, et asjas olevatest dokumentidest ei saa selgelt määratleda, millise summa ja millal sai kostja Esto AS-ilt. Kohus märgib, et nimetatud väide on kostja esindaja poolt kohatu, sest esitatud maksekorraldustest nähtub täpselt, et kostjale on kantud 22.08.2019. a summa 2 000 eurot ja kostja ise esitas kohtule maksekorralduse nr xxxx, millest nähtub, et Esto AS kandis 17.12.2019. a kostja arveldusarvele summa 160 eurot. Samas kostja tunnistab, et sõlmis lepingu ja sai laenu 2 160 eurot.
28.Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda kohustuste täitmist.
Intress
29.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Esto AS on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks.
30.Arvelduskrediidilepingu järgi kohustus kostja maksma intressimäära aastas 41,90%. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Hageja on arvestanud intresse summas 211,38 eurot.
31.Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingu aluses intressid summas 211,38 eurot.
Viivis
32.VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega 6(8)
viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
33.Hageja arvestab viivist vastavalt seadusega sätestatud määras. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Kostja tunnistas oma põhivõlgnevust hageja ees, samuti pole kostja tõendanud, et ta oleks kohustuse hageja ees täitnud. Kostja teadis, et kohustuse täitmata jätmisel lisandub viivis. Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 89,98 eurot.
34.Põhjendatud on viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 1918,45 eurot VÕS § 113 lg1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingust tuleneva kohustuse täitnud, tuleb hagi rahuldada. Sissenõudmisega seotud kulud
35.Hageja soovib kostjalt kohustuse sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 35 euro väljamõistmist. Vastavalt hageja hinnakirjale on hagejal võla sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
36.Hagi materjalide juurde on esitatud võlanõuded (meeldetuletuskirjad), millest nähtub, et hageja on saatnud 03.11.2020. a, 03.12.2020. a ja 04.01.2021. a meeldetuletuskirjad kostjale aadressile xxx xx-xx, xxx linn. Arusaamatuks jääb hageja poolt nimetatud aadressile võlateadete saatmine, kui kostja on lepingus märkinud oma aadressiks xxx xx-xx, xxx. Kostja ei ole alates 04.08.2019. a antud aadressiga seotud ega oma sinna sissekirjutust. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud.
7(8)
Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
37.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
38.Kostja jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda.
39.Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 670 eurot
40.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Hagiavaldus koosneb ca 10 lausest (asjaolud). Ülejäänud hagiavalduses on välja toodud seaduse paragrahvid ja lepingust tulenevad punktid. Hageja poolt esitatud 22.04.2021 seisukoht koosneb ca 1 lk, 20.05.2021. a esitatud vastuväide kostja menetluskuludele on 1 lk. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõigusliku vaidlusega, loeb kohus hagi koostamise, vastuväite ja seisukoha põhjendatud ajakuluks 2 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 490 eurot.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.