Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Eesti Haigekassa esitas 01.02.2021 hagi Hxxxx Lxxxxxxxx vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis hagi 04.02.2021.a määrusega menetlusse. 22.04.2021.a määrusega määras kohus asja menetlemise kirjalikku menetlusse ning andis pooltele lõplike seisukohtade ja taotluste esitamiseks tähtaja. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 15.07.2018 tervisekahjustusi Exxxx Kxxxxxx. Nimetatud teo toime panemise eest on kostja on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29.11.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8994. Kannatanu vajas tervishoiuteenuseid, mida talle osutati. Aset leidsid kindlustusjuhtumid ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi. Eesti Haigekassa on raviteenuste arved nende esitajatele (haiglad) tasunud summas 8692,38 eurot. Hagejal on tagasinõudeõigus kostja suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kannatanu ravikindlustushüvitist. Hageja esitas kostjale nõudeavaldused 10.02.2020 ja 29.09.2020. Kostja ei ole nõudesummat tasunud. 19.04.2021 vastuses märkis hageja, et kostjaga polnud võimalik kompromissile jõuda. Hageja jäi hagis esitatu juurde. Kirjalikus menetluses hageja enda lõppseisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited 04.02.2021 e-kirjas leidis kostja, et tema ei pea üksinda seda summat maksma, sest olemas olid kaasosalised Kxxxxx Lxxxxx ja Ixxxx Axxxx. Kirjalikus menetluses kostja enda lõppseisukohti ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud Hageja poolt esitatud regressinõue (hüvitise nõue) baseerub ja on otseselt seotud hagis märgitud kriminaalasja (Tartu Maakohtu 29.11.2018.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-8994, tl 48) aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Riigikohus on kahju hüvitamise eelduste osas mh märkinud, et kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus (k.a põhjusliku seose olemasolu) tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses, kuna nimetatud küsimuste lahendamine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist. Küll aga saab lugeda mitmed kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluses siduvalt tuvastatuks (3-2-1-72-09 p 14, viide 3-2-1-41-05 p 29-30). Selleks, et hagejal oleks alus regressinõudeks kostja vastu, peab kohus analüüsima seda, kas Exxxx Kxxxxx oli kahju hüvitamise nõue kostja vastu. VÕS § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks isikule kahju tekitamine (st tegu, teo tagajärjel tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel), kahju tekitaja teo õigusvastasus ja kahju tekitaja süü.

See, et kostja ning Kxxxxx Lxxxxx ja Ixxxx Axxxx tekitasid Exxxx Kxxxxxx oma teoga raskeid kehavigastusi (faktiline asjaolu) on tuvastatud kriminaalmenetluses ning on siduv käesolevas tsiviilmenetluses, mistõttu loeb kohus esimese kahju hüvitamise eelduse (tegu) täidetuks. Hagiavaldusele lisatud SA Viljandi Haigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arvetest nähtuvalt (tl 10-17) osutasid nimetatud haiglad Exxxx Kxxxxxx raviteenuseid järgmiselt: - SA Viljandi Haigla arve seeria VX nr 1550846 alusel summas 224,44 eurot; - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arve seeria RH nr 6464695 alusel summas 7606,18 eurot; - SA Viljandi Haigla arve seeria VX nr 1557987 alusel summas 834 eurot; - SA Viljandi Haigla arve seeria VX nr 1559586 alusel summas 13,88 eurot; - SA Viljandi Haigla arve seeria VX nr 1561991 alusel summas 13,88 eurot; Exxxx Kxxxxx tekkisid kulud ravi ja ravimite näol kokku summas 8692,38 eurot. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja ning Kxxxxx Lxxxxxx ja Ixxxx Axxxxx teo tagajärjel Exxxx Kxxxxxx tekkinud kahju hõlmab eelkõige kulutusi vigastuste ravimisel (sh operatsioon). Hageja on raviteenuseid osutanud haiglatele hüvitanud arvete alusel kokku 8692,38 eurot. Kahju suuruseks võib seega lugeda 8692,38 eurot. Exxxx Kxxxxxe tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja ning Kxxxxx Lxxxxxx ja IxxxxxAxxxxx teoga ja teo tagajärjel Exxxx Kxxxxxx tekitatud raskete kehavigastuste tagajärjel tekkinud kahjuga. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Eeltoodult on tuvastatud, et kostja ning Kxxxxx Lxxxxx ja IxxxxxAxxxx tekitasid Exxxx Kxxxxxx raskeid tervisekahjustusi, millega tekkis Exxxx Kxxxxx kahju ravikulude näol. Seega on kahju tekitamine kostja ning Kxxxxx Lxxxxxx ja IxxxxxAxxxxx poolt õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi, mistõttu kostja vastutab kahju tekitamise eest. Kostja ei ole eitanud tegu ega selle tagajärjel tekkinud kahju. Kostja ainus vastuväide oli see, et tema ei peaks kahju üksinda maksma, kui asjas olid kaasosalisteks Kxxxxx Lxxxxxxja IxxxxxAxxxxx Kohus selgitab, et kahju hüvitamisel on kostja, Kxxxxx Lxxxxx ja Ixxxx Axxxx VÕS § 65 lg-st 1 lähtuvalt solidaarvõlgnikud, sest nad peavad täitma sama sisuga kohustuse, mida hageja võib nõuda vaid korra. Solidaarnõue ei ole osadeks jagatav- antud juhul ei saa täpselt määratleda, millise osa kannatanu tervisekahjust keegi tekitas ja seega ei saa osadeks jagada ka tervisekahju kõrvaldamisest tulenevat kahju hüvitise summat. Solidaarvõlgnikeks olemine tähendab seda, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seetõttu on hagejal õigus esitada nõue ka ainult ühe kahju tekitanud isiku, antud

juhul kostja vastu, mida hageja on käesolevalt ka teinud. Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 1 ja 2 alusel peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades ning kui üks solidaarvõlgnik on solidaarkohustuse võlausaldaja ees täitnud, siis läheb talle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu üle (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eeltoodu tähendab seda, et kui kostja täidab hageja ees nõude täies ulatuses, saab ta esitada tagasinõude Kxxxxx Lxxxxxxxx ja Ixxxx Axxxxxxxxneile vastavas ulatuses. Nimetatu on aga kostja ja Kxxxxx Lxxxxxxxning Ixxxx Axxxxx omavaheline õigussuhe. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 kohaselt on ravikindlushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on mitterahaline ravikindlustushüvitis on haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav: haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis); ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis). Arvetest nähtuvalt on tõendatud, et kannatanu oli ravikindlustatud isikuks ning talle võimaldati ravikindlushüvitisena tervishoiuteenust ja vajalikke ravimeid. Kannatanu sai ravikindlustushüvitisi kindlustusjuhtumi tõttu, mille põhjustasid ja mille eest vastutavad solidaarvõlgnikega kostja, Kxxxxx Lxxxxx ja IxxxxxAxxxx. RaKS § 26 lõike 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et Exxxx Kxxxxoli õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist temale kostja ja Kxxxxx Lxxxxxx ning xxxxx Axxxxx poolt tekitatud raske tervisekahjustuse tõttu. Exxxx Kxxx sai hageja poolt täielikult rahastatud mitterahalist hüvitist, mille nõudeõigus on RaKS § 26 lg 1 alusel üle läinud hagejale. Hagejal oli õiguslik alus käesoleva nõude esitamiseks kostja kui solidaarvõlgniku vastu. Seega on kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal on regressi korras õigus nõuda kostjalt Exxxx Kxxxx eest tasutud ravikindlustushüvitisi kogusummas 8692,38 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja oli hagiavalduse esitamisel tasutavast riigilõivust TsMS § 145 lg 1 alusel vabastatud ning hageja esindajaks oli töötaja. Seega ei ole hagejal tekkinud menetluskulusid riigilõivu või õigusabikulude näol. Seetõttu ei määra kohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.