Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1/6

2-20-124199 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et kohus menetleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OK Incure OÜ esitas 25.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S S võlgnevuse 337.16 eurot saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus ja hageja seisukohad OK Incure OÜ (hageja) esitas 19.08.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse S S (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I D E OÜ (C ) ja kostja laenulepingu nr 4426685, millega laenuandja andis kostjale krediiti limiidiga 2 250 eurot, mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kostja kasutas raha, kuid jättis omapoolseid kohustusi rikkudes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles ja loovutas nõude 27.09.2019 hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 207.76 eurot, viivise põhinõudelt alates ülesütlemisest 27.09.2019 kuni hagi esitamiseni 19.08.2020 viivisemääraga 0,13%, summas 88.32 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus hagile 14.09.2020 vastuses kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja sai 27.09.2019 hagejalt nõudekirja nr 850503, milles teatati, et I D E OÜ loovutas OK Incure OÜ-le nõudeõiguse kostja suhtes ja kohustas kostjat kuni 04.10.2019 tasuma hagejale 303.10 eurot. Vastuseks kostja nõudele esitas hageja 13.06.2019 laenulepingu nr 4426685, mis ei ole poolte poolt allkirjastatud, ning 27.12.2017 maksekorralduse nr 41129, mis ei puuduta eelnimetatud laenulepingut. Hageja vastus kostjale ja hageja täiendavad selgitused 21.09.2020 seisukohas hageja jääb oma nõude juurde ja selgitab, et võlgnik on oma tahteavaldust väljendanud, kuna kostja pidi üldtingimuste p 5 tulenevalt limiidi saamise kasutamiseks esitama selleks väljamaksetaotluse iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja lubatud viisil. Kostjal oli võimalus kasutada I D AS (endine I D E OÜ) poolt krediidilimiiti kokku 2 250 euro ulatuses. Kostjale on tehtud väljamakse summas 300 eurot, mida tõendab maksekorraldus. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 265,20 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 92,24 eurot ja intressi katteks 172,96 eurot, seega moodustus põhiosa jääk nõude loovutamise seisuga 207,76 eurot. 28.12.2020 vastuses kohtunõudele hageja täpsustab, et lepingu nr 4426685 alusel ei ole väljamakseid kostjale tehtud, tegemist on limiidi suurendamise lepinguga, kostja ei ole antud lepingust tulenevat krediiti kasutusele võtnud. Krediit 300 eurot on kostjale väljastatud esialgse krediidikonto lepingu nr 3309328 alusel. Taotluse tegemisel tuvastas kostja end 27.12.2017 Narva 2/6

2-20-124199 postkontoris ja rääkis laenuandja klienditeenindajaga ka telefoni teel. Pärast krediidikonto avamist tegi laenuandja kostjale väljamakse summas 300 eurot, summa kanti üle kostja arvelduskontole nr XXX. Kostja seisukoht hageja selgitustele 04.02.2021 seisukohas kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et nõude loovutamise lepingu alusel on tal õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr 3309328 tulenevate kohustuste täitmist. Hageja selgitusi ei saa käsitleda taotlusena hagiavalduse muutmiseks. Kui hageja esitab vastava taotluse, siis kostja ei anna selleks nõusolekut, kuna kostja ei sõlminud lepingut nr 3309328 ja raha antud lepingu järgi 27.12.2017 ei saanud. Kostjal oli kohustus vaid 14.08.2017 sõlmitud lepingu nr SR3166412 järgi (leping kostja ja P G OÜ vahel), mille alusel summa 1 840,28 eurot oli tasutud graafiku järgi täies mahus. Kui hageja esitab kohtule muudetud hagi ja kohus nõustub hagi muutmisega, palub kostja kohaldada aegumist nõude osas, mis puudutab 300 euro väljamõistmist laenulepingu nr 3309328 järgi, mille kostja väidetavalt sai 27.12.2017. Kohtuistung 06.04.2021 kohtuistungil hageja selgitas, et nõue on esitatud lepingu nr 4426685 alusel, tegemist oli limiidi suurendamise lepinguga, telefoni teel pakutud limiidi suurendamiseks kliendile, kes on õigeaegselt tasunud oma arveid. Kui laenuandja koostab kliendi soovil uue limiidi suurendamise lepingu, siis ei saa eelnevad kokkulepped asjas puutumust omada. Kostjal ei ole kohustust limiiti kasutada. Krediidikonto avamiseks esitab klient elektrooniliselt taotluse ja esmakordselt registreerib end veebilehel, loob isikliku identifitseerimise tunnuse, mis koosneb kasutaja tunnusest ja kliendi poolt loodud paroolist, klient kinnitab isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigust internetipanga kaudu. Kostja identifitseeris end Narva postkontoris, kuna tal ei olnud võimalust interneti teel kinnitada. Hageja selgitas, et seda saab nimetada refinantseerimiseks, leping öeldakse üles viimase sõlmitud lepingu alusel. Hageja esindaja osutab aegumise vastuväite osas TsÜS § 147 lg-tele 1, 2, seega on õigus nõuda kohustuste täitmist. Kostja ei ole 300 eurot saanud. Kostja küll maksis pangale, kuid teise, s.o 14.08.2017 sõlmitud lepingu alusel. Poolte lõplikud seisukohad Kostja leiab 06.05.2021 seisukohas, et lepinguid nr 4426685 ja nr 3309328 ei peaks arvestama tõendina selle kohta, et kostja sõlmis need võlausaldajaga I D E OÜ, kuna neid lepinguid ei ole kostja isiklikult allkirjastanud, lepingutele ei ole lisatud digitaalallkirja kinnitamise lehti ega muid tõendeid selle kohta, et I D E OÜ on saanud kostjalt laenutaotluse. Puuduvad tõendid, mille põhjal võib järeldada, et laenuleping nr 4426685 on lepingu nr 3309328 tingimuste muutmise kohta, s.o et need lepingud on kuidagi omavahel seotud. Kostja sai alles 20.11.2019 hagejalt teada, et tema arvelduskontole laekus summa 300 eurot ning alles 07.04.2021, et ajavahemikus 05.02.2018 05.06.2019 tehti kostja arvelduskontolt väljamakseid summas 15,60 eurot I D E OÜ-le. Kostja ei saanud ka I D E OÜ laenulepingu nr 4426685 06.09.2019 ülesütlemisavaldust, kostja sai selle alles kohtumenetluses. Kostja ei mõista kohtule esitatud hageja arvutusi tema võlgnevuse kohta. Hageja jäi esitatud nõude juurde ja palus kostjapoolsed vastuväited nende põhjendamatuse tõttu jätta arvestamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3/6

2-20-124199 Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud seisukohtade ning tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on kostja vastu lepingust tulenev nõue. Kostja ei tunnista nõuet põhjusel, et ta ei ole nõude aluseks olevat 19.06.2019 lepingut nr 4426685 ega ka 27.12.2017 lepingut nr 3309328 allkirjastanud, hageja nõude aluseks oleval lepingul puudub seos 27.12.2017 maksekorraldusega nr 41129 summas 300 eurot väljamaksmise kohta, kostja ei ole ka 300 eurot saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Esitatud tõendite põhjal on haginõude aluseks oleva lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes (täpsemalt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga VÕS § 52 lg 1 mõistes). VÕS § 404 lg 1 1. lause kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 tulenevalt, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole 27.12.2017 krediidikonto lepingu nr 3309328 ja 13.06.2019 krediidikonto lepingu nr 4426685 puhul nende sõlmituks lugemiseks nõutav kirjalik vorm, s.o et leping oleks tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 78 lg 1). Kohus tuvastas I D AS-i (varasema nimetusega ka I D E OÜ) 27.12.2017 kontoväljavõtte (dtl 76) ja I D E OÜ 27.12.2017 maksekorralduse (dtl 57) põhjal, et 27.12.2017 on S S lepingutes märgitud arvelduskontole XXX makstud 300 eurot. Hageja esitatud I D AS-i kontoväljavõttest perioodi 05.02.2018-05.06.2019 kohta (dtl 135) ja laekumiste arvestusest (dtl 74) nähtub, et kostja on tasunud igakuise maksena alates 05.02.2018 15.60 eurot, viimane makse 05.06.2019. Kohus leiab, et maksete andmete (aeg, suurus, saajad) põhjal puudub alus kahelda, et tegemist on 27.12.2017 krediidikonto alusel tehtud krediidi väljamakse ja kostja poolsete tagasimaksetega. Kohus, nõustudes hagejaga, leiab, et kuivõrd kostja võttis 27.12.2017 krediidikonto lepinguga antud krediidilimiidi kasutusele, siis on kostja seeläbi avaldanud oma tahet leping sõlmida, kuna krediidikonto personaalsete tingimustele kohalduvate C krediidikonto üldtingimuste p 5.1 kohaselt saab klient kasutada limiiti, esitades selleks väljamaksetaotluse iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja poolt lubatud viisil. Samuti on kostja kinnitanud lepinguliste kohustuste võtmist krediiti tagastama asudes. 4/6

2-20-124199 Kostja väidet, et tema ainsaks kohustuseks oli P G OÜ-ga sõlmitud lepingust nr SR3166412 tulenev kohustus, ei kinnita kostja enda esitatud kontoväljavõte perioodi 01.06.2019-31.07.2019 kohta (dtl 68), millest on näha, et ta on 05.06.2019 tasunud nii 15.60 eurot I D E OÜ-le kui ka 07.06.2019 lepingu SR3166412 alusel 51.12 eurot P G OÜ-le, seega tegemist on erinevate maksetega (lepingutega). Samas kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu haginõude aluseks olevast 13.06.2019 krediidikonto lepingust nr 4426685 tulenev nõue. Hageja on nõude sissenõutavaks muutumise kohta esitanud 06.09.2019 ülesütlemise teate krediidilepingust nr 4426685 tulenevate nõuete mittenõuetekohase täitmise puhuks. Hageja selgitas, et kostja ei ole nimetatud lepingu alusel krediiti kasutusele võtnud. Krediidikonto lepingute omavahelise seose kohta hageja selgitas 06.04.2021 kohtuistungil, et 13.06.2019 lepingu näol oli tegemist limiidi suurendamise lepinguga, telefoni teel pakutud limiidi suurendamiseks sellisele kliendile, kes on õigeaegselt tasunud oma arveid. Hageja esindaja selgituse järgi saab seda nimetada refinantseeringuks, kus leping öeldakse üles viimase sõlmitud lepingu alusel. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja välja toonud selliseid asjaolusid ja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et 13.06.2019 krediidikonto lepingu näol on tegemist varasema lepingu muutmisega selliselt, et eelmisest lepingust tulenevad krediidisaaja kohustused võetakse üle muudetud lepinguga ja nende täitmine jätkub uutel tingimustel (analoogselt refinantseerimislepingule), s.o millisel alusel tugineb hageja oma nõudes 13.06.2019, mitte 27.12.2017 krediidikonto lepingule. Hagiavaldusele lisatud 13.06.2019 krediidikonto personaalsed tingimused ise sellist krediidivõtja jaoks arusaadavat viidet lepingute omavahelisele seotusele ei sisalda. Krediidikonto tingimusi võrreldes nähtub seejuures, et lisaks krediidikonto limiidile on muutunud on ka teised tingimused (minimaalse kuumakse arvutamise periood, intressimäär aastas, krediidikulukuse määr), seega võib kohtu hinnangul pigem eeldada, et tegemist on uutel tingimustel sõlmitud uue iseseisva lepinguga. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kuna hagejal puudub nõue kostja vastu 13.06.2019 krediidikonto lepingu nr 4426685 (ja selle ülesütlemisega nõude tervikuna sissenõutavaks muutumise) alusel, tuleb hageja nõue jätta tervikuna rahuldamata. Kohus märgib, et isegi krediidiandjal (kehtiva ärinimega) I D AS-il kostja vastu 27.12.2017 krediidikonto lepingust tuleneva nõude olemasolul ei saa hageja nimetatud nõuet kostja vastu käesolevas menetluses esitada (sõltumata sellest, kas tegemist on hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 mõttes), kuivõrd I D E OÜ 06.09.2019 laenulepingu ülesütlemise teate kohaselt on krediidiandja loovutanud hagejale üksnes 13.06.2019 krediidikonto lepingust tulenevad nõuded. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5/6

2-20-124199 Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulu 600 eurot (6 tundi x 100 eurot) ja dokumentide tõlge 14 eurot. Hageja kostja menetluskulude vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMs § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus on seisukohal, et õigusabi tunnitasu summas 100 eurot käibemaksuta jääb juristi õigusteenuse keskmise tunnitasu (s.o 60-100 eurot tunnis) piiridesse ja on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab samas, et kostja esindaja õigusabi ajakulu istungil osalemise eest ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud 4,5 tunni eest. Kostja põhjendatud õigusabikulud on seega summas 450 eurot. Tõlkekulud on asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 p 1 järgi. Kostja on esitanud kohtule 27.09.2019 nõude (dtl 63) ja 28.10.2019 avalduse (dtl 64) tõlked. Kohus leiab, et tõlkekulu 14 eurot on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 464 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.