3500 eurot Hageja A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Karin Ploom.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu mittevaralise kahju
26. aprill 2021
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
2.Rahuldada kostja taotlus ning lugeda, et menetluskulude esitamise tähtajaks oli 29.04.2021.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.A. S. esitas E. K. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitati hagejale xxxxxxxxxx kahtlustus altkäemaksu võtmises. Samal päeval pidas prokuratuur pressikonverentsi, kus teavitas kahtlustuse esitamisest. Tartu Maakohtu xxxxxxxxxx otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu xxxxxxxxxx otsusega mõisteti hageja kriminaalasjas õigeks, otsused on jõustunud. Kohus tuvastas, et hageja ei ole altkäemaksu võtnud. Kostja avaldas xxxxxxxxxx hageja abikaasale K. S. Facebooki vestluses hageja kohta järgmised ebakohased väärtushinnangud: • „Eestimaa häbiplekk“; • „See on putsis. Terve elu vihkasin äraostetavaid värdjaid. Loodan, et pimedal tänaval keegi annab talle vastu lõusta selle eest“. Hageja leidis, et kostja soovis sellega tekitada hagejale raskeid hingelisi üleelamisi ning meelestada hageja abikaasat hageja vastu. Kostja väited suurendasid oluliselt hageja üleelamisi. Hagejal tekkis raske depressioon ning ärevus- ja söömishäired. Hageja ei soovinud isegi poodi minekuks kodust väljuda, sest kostja tegevuse tõttu jäi talle mulje, et teised isikud vaatavad teda kui korruptanti. Kostja ähvardused peksmise kohta tekitasid hagejas reaalse hirmu, et need võivad üks hetk ootamatult tõeks osutuda. Hageja soovis asja kohtu väliselt lahendada, kuid kostja ei nõustunud kompromissiga ning väitis, et hageja on „kloun“ ja „kerjus“. Kostja on avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole toime pannud ühtegi häbiväärset tegu ega olnud mitte kuidagi äraostetav. Kostja väited on täielikult põhjendamatud. Kostja on eksinud käibekohustuse vastu mitte rikkuda hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel või hageja ebakohase sildistamise kaudu. Kostja ei olnud hageja abikaasaga Facebookis kordagi varem rääkinud ning tegemist ei saa olla kontekstist välja rebitud lausetega. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist ning VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel viivist. Kui hageja isiklikke õiguseid on rikutud ning hageja nõuab selle eest hüvitist, siis tuleb hüvitis igal juhul välja mõista. Hageja hinnangul on õiglane mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot. VÕS § 1046 kuulub kohaldamisele, kuna kostja (esimene isik) avaldas hageja (teise isiku) kohta andmeid hageja abikaasale (kolmandale isikule). Kostja on järelikult andmeid avaldanud kolmandale isikule.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli tegemist eraviisilise vestlusega hageja abikaasa ja kostja vahel, mis ei olnud kolmandatele isikutele nähtav ega muul viisil kättesaadav. Suhtlusportaalis Facebook privaatsõnumi saatmist hageja abikaasale ei saa lugeda väärtushinnangu avaldamiseks kolmandatele isikutele, s.o VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Selle sätte kohaldamiseks peab tegemist olema mingil viisil andmete kättesaadavaks tegemisega laiemale isikute ringile (üldsusele). Lisaks on äärmiselt ebausutav, et kõnealusel kirjal oli hageja jaoks hageja kirjeldatud mõju. Kostjale etteheidetava vestluse tõttu ei saanud halveneda hageja maine, kuivõrd maine on üldiselt levinud hinnang kellegi kohta. Maine halvenemist ei saa kaasa tuua väärtushinnangu
2/5
avaldamine eravestluses. Lisaks nähtub hageja esitatud tõendist, et hageja maine ei langenud ka tema abikaasa silmis. Tõendamata on hageja väited, et suhtlusportaalis kirjutatu on esitatud hageja kohta ning et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Kostja ei nimeta kordagi hagejat. Ei saa väita, et negatiivne väärtushinnang on ilmselgelt meelevaldne või tugineb ebaõigetele faktidele, kuna kostja väidetav väärtushinnang tugines avalikkusele esitatud informatsioonile kriminaalmenetluse algatamise kohta. Kostja kasutatud väljendid ei ole ebatsensuursed. Tekst oli avaldatud sotsiaalvõrgustikus, kus isikute kõnepruuk on vaba ja nö igapäevasem. Asjakohane ei ole kahjuhüvitise välja mõistmine rahas ning õiglaseks hüvitiseks saab pidada kahju hüvitamist vabandamise teel.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • hagejale esitati xxxxxxxxxx kahtlustus altkäemaksu võtmises. Samal päeval pidas prokuratuur pressikonverentsi, kus teavitas kahtlustuse esitamisest; • kostja kirjutas xxxxxxxxxx hageja abikaasale K. S. Facebooki vestluses järgmised laused: o Kas on abi vaja kuivikuid korjata? Eestimaa häbiplekk; o See on putsis. Terve elu vihkasin äraostetavaid värdjaid. Loodan, et pimedal tänaval keegi annab talle vastu lõusta selle eest (tl 7); • Tartu Maakohtu xxxxxxxxxx otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu xxxxxxxxxx otsusega mõisteti hageja kriminaalasjas õigeks, otsused on jõustunud. Kohus tuvastas, et hageja ei ole altkäemaksu võtnud. Hageja nõuab kostjalt hüvitise väljamõistmist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid.
4.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega peab kohus lepinguvälise (õigusvastase) kahju välja mõistmiseks tuvastama järgmiste eelduste olemasolu: • kostja õigusvastane tegu; • hagejale tekkinud kahjulik tagajärg; • teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos; • kostja süü.
5.Põhiseaduse § 45 sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab täpsustavalt isiklike õiguste kahjustamise kohta, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja leiab, et tema au on teotatud ebakohase väärtushinnanguga.
3/5
Kohus loeb hageja esitatud Facebooki Messengeri väljavõttega tõendatuks, et kostja kirjutatud arvamusavaldus käis hageja kohta. Kostja on kirja postitanud xxxxxxxxxx, s.o pärast prokuratuuri pressikonverentsi. Kuivõrd kiri on saadetud hageja abikaasale K. S. , ei ole kahtlust, et kostja on kirjaga silmas pidanud hagejat. Kohus leiab, et oma sisult on viited sellele, et hageja on „Eestimaa häbiplekk“ ning „äraostetav värdjas“ väärtushinnangud, millega hagejat halvustatakse.
6.Õigusteooria kohaselt tähendab au teotamine isiku maine kahjustamist. Au teotamine sisaldab teotavate andmete või hinnangu avaldamist kui au teotamise teotunnust (T. Tampuu, M. Käerdi. VÕS § 1046 kommentaarid, p 3.2. – Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2020, lk 777-784). Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavaks tegemist (Riigikohtu 25.09.2013 otsuse nr 3-2-1-80-13 p 40). Eesti kohtupraktikas on avaldamisena käsitletud väärtushinnangute edasi andmist laiemale isikute ringile. Isegi kui väärtushinnang esitati ainult ühele isikule, on tegemist olnud ajakirjanikuga ning väärtushinnangu või faktiväite esitamise eesmärgiks on ikkagi selle levitamine (näiteks Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-2-1-166-12). Väärtushinnangu avaldamist juriidilisele isikule ei saa samastada avaldamisega ühele isikule, kuna juriidilise isikuga (eriti meediaväljaandega) on tavapäraselt seotud laiem isikute ring. Õigusalases kirjanduses on avaldamisena käsitletud Facebooki „seinale“ postitamist, kus postitust saavad lugeda tulenevalt postitaja seatud piirangutest vähemalt kõik need, kes on märgitud postitaja sõpradeks (M. Pild. Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine au teotamisel sotsiaalmeedias Facebooki näide. – Juridica 2016, nr 5, lk 303-312). Samas erineb „seinale“ postitamine kirja saatmisest Facebooki Messengeri kaudu, kuna Messengeri kaudu kirja saatmine tähendab antud juhul kirja saatmist ühele konkreetsele isikule. Messengeris on võimalik saata kiri ka isikute grupile, kuid kostja saatis esitatud tõendist nähtuvalt kirja ainult
K. S. .
Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendites analüüsinud ka seda, kui palju on erakirjavahetuses sõnavabaduse kaitsealas. EIÕK on pidanud võimalikuks näiteks maine kahjustamist olukorras, kus neli organisatsiooni esitasid kahjustavaid väiteid piiratud arvule riigiametnikele eraviisilises kirjavahetuses, kuivõrd see tõi kaasa potentsiaalselt kahjulikku mõju kaebaja kui avaliku teenistuja karjääriväljavaadetele (Euroopa Inimõiguste Kohtu 03.07.2017 otsus nr 17224/11: Medžlis Islamske Zajednice Brčko jt vs Bosnia ja Hertsegoviina). Eesti ega Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendistest ei nähtu praktikat, kus kohus oleks sekkunud kahe eraisiku kirjavahetusse. EIÕK on selgitanud, et demokraatlikku ühiskonda iseloomustab pluralism, sallivus ja avar mõtteviis. Sõnavabaduse piiramine on lubatav vaid veenvate argumentide olemasolu korral (Euroopa Inimõiguste Kohtu 05.03.2012 otsus nr 34472/07: Gasior vs Poola). Maakohus asub seisukohale, et VÕS § 1046 eesmärgiks ei saa olla Põhiseaduse § 45 sätestatud sõnavabaduse piiramine nii, et see ulatuks ka kahe eraisiku vaheliste vestluste või kirjavahetuse piiramiseni. Kahe isiku vaheline suhtlus ei saa tavapäraselt kaasa tuua sellist kolmanda isiku maine kahjustamist, mis õigustaks sekkumist isiku põhiõigustesse. Ei ole mõeldav, et kahe eraisiku privaatne vestlus (s.h kõikvõimalike emotsioonide välja elamine) mööduks nii, et kõik inimesed pidevalt oma väljendeid ja sõnavara kontrolliks. Samuti ei ole maakohtu arvates mõeldav, et privaatselt ühele isikule väljendatud emotsioon toob alati 4/5
kaasa kellegi teise kahju hüvitamise nõude. Kohus möönab, et VÕS § 1046 kaitse all võib olla olukord, kus teave avaldatakse erasuhtluses näiteks puudutatud isiku tööandjale. Tööandja silmis maine kahjustamine võib kaasa tuua potentsiaalselt kahjuliku mõju. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Hageja on ise kinnitanud, et tema maine abikaasa silmis ei muutunud. Kuna kohus leiab, et kostja ei ole toime pannud õigusvastast tegu, ei ole vaja analüüsida ülejäänud kahju hüvitamise eelduseid. Kohus jätab eeltoodu alusel hagi rahuldamata.
7.Menetluskulud Kohus andis kohtuistungil pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 28.04.2021. Kostja esitas 29.04.2021 tähtaja ennistamise taotluse ja menetluskulude nimekirja ning lisas 05.05.2021 arstitõendi. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on põhistanud tähtaja järgimata jätmist ning ühe päevane viivitus ei põhjustanud menetluse pikenemist, tuleb kostja taotlus rahuldada. Tegemist on kohtu määratud tähtajaga, kohus pikendab seda TsMS § 64 lg 1 alusel kuni 29.04.2021 ning loeb menetluskulude nimekirja tähtaegselt esitatuks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte lõike 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt kohtupraktika puudumisest ning sellest, et hageja on proovinud vaidlust lahendada enne kohtusse pöördumist (tl 8-9), oleks ebaõiglane jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus on tuvastanud, et kostja on saatnud hageja abikaasale hageja kohta sõnumeid. Lisaks on kohus asunud seisukohale, et kostja esitatud väärtushinnangud on oma sisult hagejat halvustavad. Kostja pidi hageja 17.10.2020 kirjaga seoses arvestama, et hageja võib pöörduda kohtusse ning tal oli võimalus lahendada olukord vabandusega. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.