Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-15286
Tsiviilasi
A. S. hagi E. K. hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Karin Ploom.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu mittevaralise kahju
26. aprill 2021
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2/5
avaldamine eravestluses. Lisaks nähtub hageja esitatud tõendist, et hageja maine ei langenud ka tema abikaasa silmis. Tõendamata on hageja väited, et suhtlusportaalis kirjutatu on esitatud hageja kohta ning et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Kostja ei nimeta kordagi hagejat. Ei saa väita, et negatiivne väärtushinnang on ilmselgelt meelevaldne või tugineb ebaõigetele faktidele, kuna kostja väidetav väärtushinnang tugines avalikkusele esitatud informatsioonile kriminaalmenetluse algatamise kohta. Kostja kasutatud väljendid ei ole ebatsensuursed. Tekst oli avaldatud sotsiaalvõrgustikus, kus isikute kõnepruuk on vaba ja nö igapäevasem. Asjakohane ei ole kahjuhüvitise välja mõistmine rahas ning õiglaseks hüvitiseks saab pidada kahju hüvitamist vabandamise teel.
3/5
Kohus loeb hageja esitatud Facebooki Messengeri väljavõttega tõendatuks, et kostja kirjutatud arvamusavaldus käis hageja kohta. Kostja on kirja postitanud xxxxxxxxxx, s.o pärast prokuratuuri pressikonverentsi. Kuivõrd kiri on saadetud hageja abikaasale K. S. , ei ole kahtlust, et kostja on kirjaga silmas pidanud hagejat. Kohus leiab, et oma sisult on viited sellele, et hageja on „Eestimaa häbiplekk“ ning „äraostetav värdjas“ väärtushinnangud, millega hagejat halvustatakse.
Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendites analüüsinud ka seda, kui palju on erakirjavahetuses sõnavabaduse kaitsealas. EIÕK on pidanud võimalikuks näiteks maine kahjustamist olukorras, kus neli organisatsiooni esitasid kahjustavaid väiteid piiratud arvule riigiametnikele eraviisilises kirjavahetuses, kuivõrd see tõi kaasa potentsiaalselt kahjulikku mõju kaebaja kui avaliku teenistuja karjääriväljavaadetele (Euroopa Inimõiguste Kohtu 03.07.2017 otsus nr 17224/11: Medžlis Islamske Zajednice Brčko jt vs Bosnia ja Hertsegoviina). Eesti ega Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendistest ei nähtu praktikat, kus kohus oleks sekkunud kahe eraisiku kirjavahetusse. EIÕK on selgitanud, et demokraatlikku ühiskonda iseloomustab pluralism, sallivus ja avar mõtteviis. Sõnavabaduse piiramine on lubatav vaid veenvate argumentide olemasolu korral (Euroopa Inimõiguste Kohtu 05.03.2012 otsus nr 34472/07: Gasior vs Poola). Maakohus asub seisukohale, et VÕS § 1046 eesmärgiks ei saa olla Põhiseaduse § 45 sätestatud sõnavabaduse piiramine nii, et see ulatuks ka kahe eraisiku vaheliste vestluste või kirjavahetuse piiramiseni. Kahe isiku vaheline suhtlus ei saa tavapäraselt kaasa tuua sellist kolmanda isiku maine kahjustamist, mis õigustaks sekkumist isiku põhiõigustesse. Ei ole mõeldav, et kahe eraisiku privaatne vestlus (s.h kõikvõimalike emotsioonide välja elamine) mööduks nii, et kõik inimesed pidevalt oma väljendeid ja sõnavara kontrolliks. Samuti ei ole maakohtu arvates mõeldav, et privaatselt ühele isikule väljendatud emotsioon toob alati 4/5
kaasa kellegi teise kahju hüvitamise nõude. Kohus möönab, et VÕS § 1046 kaitse all võib olla olukord, kus teave avaldatakse erasuhtluses näiteks puudutatud isiku tööandjale. Tööandja silmis maine kahjustamine võib kaasa tuua potentsiaalselt kahjuliku mõju. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Hageja on ise kinnitanud, et tema maine abikaasa silmis ei muutunud. Kuna kohus leiab, et kostja ei ole toime pannud õigusvastast tegu, ei ole vaja analüüsida ülejäänud kahju hüvitamise eelduseid. Kohus jätab eeltoodu alusel hagi rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.