Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-9904
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3178,19 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, lepinguline esindaja Marie Tsine; Kostja R. S., isikukood XXX.
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
viivist
Hagiavalduse järgi sõlmisid kostja ja Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) 06.06.2023 krediidikontolepingu, millega võimaldati kostjale krediidilimiiti 2500 eurot. 06.10.2023 suurendasid pooled laenulimiiti 3300 euroni. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 45,93%. 2
Kostjale on lepingu alusel välja makstud 06.10.2023 1100 eurot, 10.06.2023 693 eurot, 07.06.2023 1807 eurot. Kokku seega 3600 eurot. Kostjat on teavitatud nõude loovutamisest hagejale 02.08.2024. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt kättetoimetamisportaali kaudu 24.07.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud. Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 403 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole krediidiandja tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Pelgalt
3
taotluses esitatud andmetest ja avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, et kontrollida kostja krediidivõimet. Kuigi hageja viitab, et krediidiandja on küsinud kostja kontoväljavõtte, ei ole hageja hagiavalduses toonud esile, millised andmed on sellelt tuvastatud ning kuidas on neid konkreetseid andmeid krediidianalüüsis arvestatud. Üldine väide pangakonto väljavõtte küsimise ja analüüsimise kohta ei võimalda kohtul sisuliselt kontrollida, kas krediidiandja on kogunud piisavalt infot kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ning jõudnud neid analüüsides põhjendatult veendumusele, et kostja oli võimeline pakutud krediidi koos kõrvalkuludega kokkulepitud tingimustel tagastama. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on 03.07.2025 esitanud nõude ümberarvestuse, mille järgi on kostja saanud 3600 eurot. Kokku on kostja tagastanud 2222,73 eurot. Tagastamata on seega 1377,27 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, et nõude ümberarvestuse korral on leping kehtivalt üles öeldud ega millisest kuupäevast alates on kostja kohustuse täitmisega viivituses. Arvestades hagiavalduses toodut, on võimalik lugeda leping üles öelduks hagi esitamisega. Seega on hageja nõue küll muutunud sissenõutavaks, kuid rahuldamata tuleb jätta enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Kohus jätab rahuldamata ka hageja nõude intressi 17,18 eurot väljamõistmiseks, kuna arvestusest ei ole aru saada, millise perioodi eest ja milliselt summalt hageja intressi nõuab. Samuti on nõue põhjendamata. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1377,27 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt kohustuse täitmise viivitamise eest välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 25.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (48%), tuleb menetluskulud jätta 48% ulatuses kostja kanda ja 52% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 420 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 420 eurot, millest 48% ehk 201,60 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.