Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus

Viru Maakohtule on esitatud Rakvere linna avaldus A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur Raigo Pärs. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 30.04.2021 määrusega nimetas kohus A K pärandvara ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Ajutine haldur esitas aruande 13.05.2021. Avaldaja esitas 20.05.2021 seisukoha, milles nõustus ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et A K pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on aruande koostamise seisuga võlgnikul järgnevad arvelduskontod: AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX, A K surmaaja seisuga ja 30.04.2021 seisuga oli konto jääk 0.00 eurot; Swedbank AS arvelduskonto nr XXX, A K surmaaja seisuga ning 30.04.2021 seisuga oli konto jääk 0.03 eurot. Pärandvara nimekirja kohaselt omas A K ka kontot AS-is Krediidipank, milline seisuga 07.05.2021 oli miinus 5.75 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid käesoleva aruande koostamise seisuga 0.03 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on A K nimele registreeritud järgnev sõiduk: Volvo 740, reg märk XXX, esmane registreerimine 1985. Sõiduki asukoht, seisund ja olemasolu on teadmata. Ajutine pankrotihaldur hindab sõiduki väärtuseks aruande koostamise ajal 0.00 eurot (pärandvara nimekirja kohaselt on sõiduki väärtuseks hinnatud 500.00 eurot, kuid ilmselt on see eelduslik maksumus lähtudes analoogsete sõidukite müügihinnast ja antud ilma sõidukit nägemata). Pensioniregistri andmetel omab A K kontot nr XXX, mille saldo on 0. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal A K pärandvara väärtuseks on seega 0.03 eurot (kontol olev raha). Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused võivad olla ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku summas 691.39 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 691.00 euro võrra. Võlgnikul ei ole teadaolevalt kohtutäiturite menetluses (s.o aktiivsed ja peatatud menetlused)

olevaid kohustusi (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel) ega pooleliolevaid kohtuvaidlusi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Asjas kogutud materjalidest nähtub seega, võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu on pärandvara suhtes kujunenud välja pankrotiseis. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Menetluses on tuvastatud, et pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine pankrotihaldur peab andma tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on surnud ja sellest johtuvalt ei saa täita oma kohustusi. Pärandvara koosseisus puudub ka vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seega seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult võlgniku surmaaeg 02.02.2012. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd 5 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 550.00 eurot (lisandub käibemaks 110.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema poolt kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud

ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 550.00 eurot (lisandub käibemaks 110.00 eurot). Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 330.00 eurot, millele lisandub käibemaks 66.00 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja lg 51. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pärandvarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 330.00 eurot (lisandub käibemaks 66.00 eurot) riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.