nende Hageja: Dailyrent OÜ (registrikood 14612787, asukoht Keemia tn 4-17, Tallinn 10616) Hageja seaduslik esindaja M P (e-post xxx) Kostja: F V (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista F Velt välja Dailyrent OÜ kasuks 1 332,57 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta Dailyrent OÜ menetluskulud F Ve kanda.
2.Rahuldada Dailyrent OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista F Velt välja Dailyrent OÜ kasuks menetluskulud summas 280 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse 1
2-22-138676 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Dailyrent OÜ esitas 11.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 397,57 euro saamiseks. Kohus tegi 18.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.11.2022 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 28.11.2022 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 14.12.2022.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled eluruumi asukohaga xxx. Kostjal tekkis võlg kommunaalkulude ja üüritasu eest. Kostja väljakolimise hetkeks oli samuti kõrvaldamata tekkinud kahju hageja varale, nimelt purustatud aken. Hagiavalduse lisaks olevast kalkulatsioonist nähtuvalt võlgneb kostja hagejale perioodi 11.05.202202.09.2022 eest üüri kokku summas 890,32 eurot, kõrvalkulude eest 423,25 eurot, lõhutud akna kulu 259 eurot. Hageja esitas menetluse kestel kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostja poolt tasutud tagatisrahaga summas 240 eurot kostja võlgnevuse osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 332,57 eurot, kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb hagile vastu põhjustel, kuivõrd leiab, et Dailyrent OÜ-l puudub temaga sõlmitud leping. Kostja ei ole antud ettevõttega sõlminud mitteeluruumi üürilepingut. Dailyrent OÜ sõlmis kostjaga eluruumi lepingu ruumile, mis kostja teadmata osutuks mitteeluruumiks. Ühtlasi tulid ajapikku välja põhjused miks tegemist ei ole eluruumiga. (elektriprobleemid, puuduv suitsuandur, kõik kostub läbi, mis tekitas probleeme naabritega jne.)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Käesoleva asja hind on 1 332,57 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt 2
2-22-138676 vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Sama paragrahvi lõike 11 järgi peab eluruumi üürilepingu korral üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
6.Üürilepingu p 3.1 järgi kohustus üürnik tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas 240 eurot. Üürilepingu p 3.5 kohaselt leppisid pooled kokku, et üürnik tasub arve xxx poolt saadetud arve täis ulatuses (sh haldustasu, remonditasu, kindlustus, prügivedu, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon).
7.Kostja põhiväide on see, et ta ei ole sõlminud hagejaga sõlminud mitteeluruumi üürilepingut. Hageja sõlmis kostjaga eluruumi lepingu ruumile, mis kostja teadmata osutuks mitteeluruumiks. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud pooltevahelist üürilepingut poolte poolt allkirjastatult põhjusel, et hageja väitel on allkirjastatud leping hävinud (dtl 47-51). Kostja ei eita iseenesest hagejaga üürilepingu sõlmimist. Samuti ei ole kostja seadnud kahtluse alla hageja poolt esitatud lepingu sisu. Kohtule esitatud pangaväljavõttelt nähtub, et kostja on mingi aja tasunud hagejale nii üüri summas 240 eurot kui ka kõrvalkulusid (dtl 40, 120). Kostja ei ole esile toonud ega tuginenud sellele, et hageja oleks asja materjalide juures olevat üürilepingut muutnud ning lisanud sinna kohustusi, milles pooled kokku ei leppinud. Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel hageja poolt esitatud üürilepingust. Kostja ei ole kahtluse alla seadnud üürilepingu kui sellise sõlmimist, vaid on leidnud, et eluruum ei vastanud eluruumi tingimustele.
8.VÕS § 296 lg 1 järgi ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Käesoleval juhul on kostja vastuväited umbmäärased ja konkretiseerimata. Samuti on kostja väited täiesti tõendamata või põhistamata. Kohus juhib täiendavalt tähelepanu, et VÕS § 297 reguleerib, kuidas saab üürnik oma nõuet tasaarvestada või üüri tasumisest keelduda. Tulenevalt VÕS § st 297 võib elu- või äriruumi üürnik talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest 3
2-22-138676 teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega peab üürnik üürinõude tasaarvestamise või üüritasu maksmisest keeldumise eelduste esinemisel vastava õiguskaitseabinõu rakendamisest üürileandjat eelnevalt teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ei ole piisav, kui üürnik lihtsalt teatab, et ta mingist hetkest alates üüri tasumisest keeldub või jätab oma kohustused lihtsalt täitmata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et üürnik peab teavitamisel ära märkima need asjaolud, mis tema meelest tasaarvestamise või üüri maksmisest keeldumise õiguse annavad. Üürileandja peab teadma, mis üürniku meelest selle õiguse andis (VÕS kommenteeritud väljaanne II, Juura 2019, lk 300). Samas on selgitatud, et üürnik peab üürileandjat üüritasu tasaarvestamise või üüri maksmisest keeldumise kavatsusest teavitama vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. See nõue puudutab iga konkreetset maksetähtpäeva (VÕS kommenteeritud väljaanne II, ibid). Kohtu ette ei ole toodud selliseid üürnikupoolseid avaldusi, mida kohus saaks käsitleda VÕS § 297 kohase kohustuse täitmisest keeldumise või tasaarvestusavaldusena. Seega ei ole kostja etteheited selles osas põhjendatud.
9.Hageja leiab, et kostja on jätnud tasumata üüri ajavahemiku 11.05.2022 kuni 02.09.2022 eest kogusummas 890,32 eurot. Hageja on esitanud ka kontoväljavõtte, mille kohaselt pärast 14.04.2022 ei ole hageja kontole kostja poolt midagi tasutud. Kostja hageja väitele vastu vaielnud ei ole ega ole esile toonud, et tegelikkuses on ta hagejale üüri tasunud. Seega tuleb kostjalt tasumata üüri katteks 890,32 eurot välja mõista. Kohus mõistab kostjalt välja ka kõrvalkulud kogusummas 423,59 eurot perioodi jaanuar 2022 kuni august 2022 eest 423,25 eurot. Kohus kontrollis hageja kõrvalnõuete arvestust ja nõustub sellega.
10.Hageja nõuab kostjalt ka lõhutud akna hüvitamise kulu summas 259 eurot. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kostja 29.06.2022 e-kirja, kus üürnik kinnitab, et aken saab vahetatud ja korteri valdus üürileandjale tagastatud enne 10.07.2022. Samuti esitas hageja xxx 02.09.2022 arve nr 16996, millelt nähtub klaaspaketi vahetuse hind xxx objektil summas 259 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et üüripinnal on tema valduse ajal aken purunenud. VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
11.Kohus leiab, et kostjalt tuleb lõhutud akna hüvitamiseks 256 eurot välja mõista. Lõhutud akent ei saa kuidagi pidada harilikuks kulumiseks VÕS § 334 mõttes. Aken ei saa puruneda muu kui ebakohase või liigse jõu tulemusel. Seega ei saa lugeda, et tegemist oleks asjade hariliku kulumisega ning kostja vastutab VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt lepingulise kohustuse rikkumises.
12.VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Üürilepingust tuleneva kohustuse kaitse-eesmärk oli hageja huvide kaitse ning kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju.
13.Kohus leiab, et kostja poolt kohustuse rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Olukorras, kus kostja ei oleks üürilepingut rikkunud, s.t. üüritud asja 4
2-22-138676 kahjustanud, ei oleks kostja hagejale kahju tekitanud. Järelikult on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos. Seega on kostja kahjustanud üürilepingu eset ning põhjustanud hagejale kahju summas 259 eurot.
14.Kokku võlgneb kostja hagejale seega 1 572,57 eurot. 31.03.2025 menetlusdokumendis tegi hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas temal kostja vastu oleva nõude summas 1572,57 eurot kostjal hageja vastu oleva tagatisraha nõudega summas 240 eurot. Seega on hagejal kostja vastu rahaline nõue summas 1 332,57 eurot.
15.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, võlgnevus summas 1 332,57 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
19.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 280 (60+215) eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid hageja menetluskulusid kohtutoimikust ei nähtu.
20.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.