AS Finora Capital hagi O Z vastu põhivõla 22 167,93 euro, intressi 1563 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 4149,83 euro ja alates 16.02.2021 viivise saamiseks VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 29 704,19 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Finora Capital (12324050, Harju maakond, Tallinn, Tartu mnt 10, 10145), esindaja Krista Raudsepp (E-post: [email protected]) Kostja: O Z (xxxx, xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada AS Finora Capital hagi.
2.Välja mõista O Zlt AS Finora Capital kasuks põhivõlg 22 167,93 eurot, intress 1563 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 4149,83 eurot ja alates 16.02.2021 viivis arvestatuna põhivõlalt kuni selle tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 4569,24 eurot.
3.Jätta menetluskulud O Z kanda.
4.Välja mõista O Zlt AS Finora Capital kasuks menetluskuluna 1962,50 eurot.
O Zl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AS-ile Finora Capital viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata O Z taotlus võla ajatamiseks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS Finora Capital (hageja) esitas 16.02.2021 Harju Maakohtusse hagi O Z (kostja) vastu põhivõla 22 167,93 euro, intressi 1563 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 4149,83 euro ja alates 16.02.2021 viivise saamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagi kohaselt laenas hageja xxxx OÜ-le 23.12.2019 laenulepingu nr xxxx alusel 25 000 eurot, mille eesmärgiks lepingu punkti 2.1 kohaselt oli arve nr 5374 osaline tasumine Finora Factoring OÜ-le. Vastavalt maksegraafikule tuli laen koos lisanduvate tasude ja intressiga tagastada perioodil 25.01.2020 – 25.12.2020. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt tasub laenusaaja laenu kasutamise eest hagejale intresse 19% aastas. Vastavalt maksegraafikule on lepingu sõlmimise tasu 100 eurot, mis on lisatud esimesele maksele. Laenulepingu punkti 5.1. järgi laenusaaja tasub hagejale laenu tagasimaksega viivitamisel viivist 0,12% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest.
3.Kuna laenusaaja võlgnevust ei tasunud, edastas hageja 03.07.2020 põhivõlgnikule lepingu ülesütlemise teatise ja kohustas tagastama võlgnevuse hiljemalt 17.07.2020. Hageja teavitas samal päeva ka käendajat/kostjat põhivõlgnikuga laenulepingu ülesütlemisest e-kirja teel. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.07.2020.
4.Hageja sõlmis kostjaga 23.12.2019 käenduslepingu xxxx OÜ 23.12.2019 laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, käenduse maksimumsummaga 32 500 eurot. Hageja esitas 21.12.2020 kostjale e-kirja teel käenduslepingus toodud e-posti aadressile xxxx teatise laenulepingu mittetäitmise kohta ja nõude käendajale käendavate summade tasumiseks. Hageja hoiatas, et kui hiljemalt 04.01.2021 võlgnevus ei ole tasutud, edastatakse nõue inkassomenetlusse. Hageja edastas vastava teate ka 21.12.2020 tähitud kirjaga. Käenduslepingu punkti 7 kohaselt loetakse tähitud kiri kätte saaduks 5 kalendripäeva möödumisel postitamisest, so 27.12.2020 ning käenduskohustus tuli täita 14 kalendripäeva jooksul, so hiljemalt 10.01.2021. Kostja kohustust ei täitnud.
5.Laenulepingu katteks on tasutud kokku 3310,47 eurot (04.02.2020 summa 2410,47 eurot ja 14.02.2020 summa 900 eurot), millest hageja on arvestanud põhiosa katteks 2832,07 eurot, intressi katteks 378,40 eurot ja lepingu tasu katteks 100 eurot. Seega on põhivõlgnevus 22 167,93 eurot (25 000 – 2832,07).
6.Hagejal on õigus nõuda intressi 1563 eurot (alates 25.02.2020 tasumata intressi osamaksed kuni ülesütlemise avalduse koostamiseni 02.07.2020).
7.Hagejal on õigus nõuda viivist alates 18.07.2020. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist kuni 21.12.2020 summas 4149,83 eurot. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist alates 16.02.2021 seadusjärgses määras.
8.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmise menetluse alustamise tasu 50 eurot.
9.Hageja ei nõustu kostja taotlusega rahuldada hagi viisil, et määrata kindlaks kohtulahendi täitmine, võimaldades kostjal tasuda igakuiselt 100 eurot. Hageja ei nõustu kostja taotlusega vähendada viivise nõuet nullini VÕS § 162 alusel. Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamisel määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis nii, et kostja tasub hagejale mitte enam kui 100 eurot kuus. Põhivõlgnik hakkab maksma läbi saneerimise ning nõuete osas on läbirääkimised. Kostja sissetulek on väike ning mh peab ta üleval kahte alaealist last. Kostja hinnangul on põhjendatud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel nõuda viivisenõude vähendamist nullini. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
12.Pooltel ei ole vaidlust, et: • hageja ja xxxx OÜ laenusaajana sõlmisid mikrolaenulepingu nr L00193808 (lepingus kuupäev 20.12.2019, leping on laenusaaja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud 23.12.2019), mille alusel sai xxxx OÜ laenu 25 000 eurot, mille eesmärgiks lepingu punkti 2.1 kohaselt oli arve nr 5374 osaline tasumine Finora Factoring OÜ-le. Samuti puudub vaidlus, et laen tuli koos intressi ja lepingutasuga 100 eurot tagastada maksegraafiku alusel perioodil 25.01.2020 – 25.12.2020. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt tasub laenusaaja laenu kasutamise eest hagejale intresse 19% aastas. Vastavalt maksegraafikule on lepingu sõlmimise tasu 100 eurot, mis on lisatud esimesele maksele (hagi lisa nr 1); • hageja sõlmis kostjaga 23.12.2019 käenduslepingu xxxx OÜ 20.12.2019 mikrolaenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, käenduse maksimumsummaga 32 500 eurot (hagi lisa 1); • laenusaaja võlgnevust ei tasunud ja hageja edastas 03.07.2020 põhivõlgnikule ja käendajale lepingu ülesütlemise teatise ja kohustas tagastama võlgnevuse hiljemalt 17.07.2020 (hagi lisad 3 ja 4); • hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.07.2020; • hageja esitas 21.12.2020 kostjale e-kirja teel käenduslepingus toodud e-posti aadressile xxxx teatise laenulepingu mittetäitmise kohta ja nõude käendajale käendavate summade tasumiseks. Hageja edastas vastava teate ka 21.12.2020 tähitud kirjaga. Käenduslepingu punkti 7 kohaselt loetakse tähitud kiri kätte saaduks 5 kalendripäeva möödumisel postitamisest, so 27.12.2020 ning käenduskohustus tuli täita 14 kalendripäeva jooksul, so hiljemalt 10.01.2021. Kostja kohustust ei täitnud (hagi lisad 5, 6 ja 7).
13.Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
14.Põhivõlgniku xxxx OÜ saneerimismenetlus algatati 30.10.2020 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-20-14839. Põhivõlgniku väidetel hakkab ta maksma läbi saneerimismenetluse ning nõuete osas on läbirääkimised.
15.Saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 4 kohaselt saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi.
16.Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas tsiviilasjas ei oma vaidluse lahendamisel tähtsus xxxx OÜ saneerimismenetlus ega ka saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine, samuti saneerimismenetluses esitatud võlausaldajate vastuväited ning kohus jätab need tähelepanuta.
17.Kostja on SanS § 45 lg 4 kohaselt xxxx OÜ kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav ja juhul, kui xxxx OÜ saneerimiskava kinnitatakse ja xxxx OÜ asub saneerimiskava mh ka hagejale täitma, on kostjal xxxx OÜ suhtes regressnõude õigus selles ulatuses, mille xxxx OÜ vastutab kohustuse täitmise eest saneerimiskava kohaselt.
18.VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
19.Kostja ei vaidlusta, et laenulepingu katteks on tasutud kokku 3310,47 eurot (04.02.2020 summa 2410,47 eurot ja 14.02.2020 summa 900 eurot), millest hageja on arvestanud põhiosa katteks 2832,07 eurot, intressi katteks 378,40 eurot ja lepingu tasu katteks 100 eurot. Seega on põhivõlgnevus 22 167,93 eurot (25 000 – 2832,07). Kostja põhivõla kujunemisele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 22 167,93 eurot.
20.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on laenulepingu pooled laenulepingus intressi maksmises kokku leppinud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenu saaja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Kuna laenulepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid laenu saaja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata. Hageja on arvestanud intressi 1563 eurot (alates 25.02.2020 tasumata intressi osamaksed kuni ülesütlemise avalduse koostamiseni 02.07.2020). Kostja intressinõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Kostjalt tuleb intressina välja mõista 1563 eurot.
21.Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid hageja sissenõudmise menetluse alustamise tasu 50 euro nõudele. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista 50 eurot.
22.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 18.07.2020. Laenulepingu punkti 5.1. järgi laenusaaja tasub hagejale laenu tagasimaksega viivitamisel viivist 0,12% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist kuni 21.12.2020 summas 4149,83 eurot. Kostja hageja viivisearvestust sisuliselt ei vaidlustanud. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 16.02.2021 seadusjärgses määras.
22.1.Kostja hinnangul on põhjendatud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada nõutavat viivist nullini. Kostja sissetulek on väike ning mh peab ta üleval kahte alaealist last.
22.2.VÕS § 113 lg 8 kohaselt, viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
22.3.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks. Ebamõistlikult kõrge viivisemäär võib olla ka tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Käesoleval juhul ei ole põhivõlgnikule kohaldatav viivisemäär (0,12% päevas) maakohtu hinnangul nii kõrge, et seda võiks pidada laenusaaja majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühiseks. Majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on viivisemäära 0,2% viivitatud summast päevas peetud kohtupraktikas kehtivaks, sh tüüptingimusena (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Lisaks on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses viivise määras, kuid sealt edasi taotleb seadusjärgse viivise välja mõistmist, mis on kostja jaoks soodsam.
23.Käenduslepingu järgi on kostja käenduse maksimumsumma 32 500 eurot. Käenduslepingu p 1 kohaselt, käesolevas lepingus määratud käendatav summa on käendaja suurim võimalik vastutus laenuandja ees. Käendaja vastutab laenuandja ees laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaajaga, kuid mitte suuremas ulatuses, kui lepingus sätestatud rahaline maksimumsumma.
24.Seega mõistab kohus kostjalt hagejale välja põhivõla 22 167,93 eurot, intressi 1563 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise 4149,83 eurot ja alates 16.02.2021 viivise arvestatuna põhivõlalt kuni selle tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 4569,24 eurot.
25.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel võla ajatamiseks (võimaldada kostjal tasuda igakuiselt 100 eurot). Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja õigustega kooskõlas ajatada võla tasumist sedavõrd pika aja peale.
26.Menetluskulud
26.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.2.Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja kulu õigusabile 962,50 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 8 tundi ja 45 minutit, hinnaga 110 eurot tund käibemaksuta.
26.3.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hagejale osutatud õigusabi on olnud vajalik ja õigusabile kulunud aeg vastavuses asjas keerukuse ja mahukusega. Ka ei ole õigusabi tunnihind ülemäärane. Seega tuleb kostjalt välja mõista õigusabikulu 962,50 eurot. Kokku on kostjalt hagejale välja mõistetav menetluskulu 1962,50 eurot.
26.4.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
26.5.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.