Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxxx korteriühistu avaldus I. K.-P. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
avalduse lahendamine; kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxxx korteriühistu (registrikood xxxx; asukoht A. H. Tammsaare tee xxxx, 12917 Tallinn) Avaldaja esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ; e-post [email protected]) Puudutatud isik: I. K.-P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx)
Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxxx korteriühistu avaldus I. K.-P. vastu võla nõudes.
2.Välja mõista I. K.-P.lt Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxxx korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 817,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14,02 eurot ja alates 27.01.2021 viivis arvestatuna võlgnevuselt 660,13 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni 01.02.2021 ja alates 02.02.2021 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt 817,53 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud I. K.-P. kanda.
4.Välja mõista I. K.-P.lt Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud kokku 572 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 522 eurot.
5.Välja mõista I. K.-P.lt Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxxx korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxxx korteriühistu (avaldaja või korteriühistu või ühistu) esitas avalduse I. K.-P. (puudutatud isik) vastu põhivõlgnevuse 817,53 eurot, sissenõutvaks muutunud viivise 14,02 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.
2.Avaldusest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule korter nr xxxx. Korteriomanikuna lasub puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale elamu hooldus- ja remondikulude ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik on avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arved jätnud tasumata. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvete eest võlgneb puudutatud isik: 08.07.2020 arve nr 12537 juuni 2020 teenuste ja maksete eest 105,82 eurot, 06.08.2020 arve nr 12656 juuli 2020 teenuste ja maksete eest 100,11 eurot, 07.09.2020 arve nr 12775 augusti 2020 teenuste ja maksete eest 98,72 eurot, 12.10.2020 arve nr 12894 septembri 2020 teenuste ja maksete eest 94,19 eurot, 06.11.2020 arve nr 13013 oktoobri 2020 teenuste ja maksete eest 119 eurot, 06.12.2020 arve nr 13135 novembri 2020 teenuste ja maksete eest 142,29 eurot. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd puudutatud isik ei ole 2020 aastal oma kohustusi avaldaja ees korrektselt täitnud ja igakuiselt avaldaja poolt esitatud arveid tasunud, on alust arvata, et puudutatud isik ei täida oma kohustusi avaldaja ees täielikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Seega on põhjendatud nõude esitamine ka 11.01.2020 arve nr 13255 detsembri 2020.teenuste ja maksete eest 157,40 eurot, millest tulenev nõue ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Avaldaja selgitab, et nõude aluseks olevad avaldaja poolt osutatud teenused seisnevad alljärgnevates: vesi ja kanalisatsioon; vee soojendamine; soojusenergia suvekuudel; küte; üldvesi; üldelekter; prügivedu; haldus-hooldus; elektrikäidu leping; remont; elamu renoveerimislaen ja intress; elamu kindlustus ja vee arvestusteenus. Iga eelnimetatud teenuse kogus, ühiku hind ja summa vastavas kuus on puudutatud isikule esitatud arvetel eraldi välja toodud. Avaldaja selgitab täiendavalt, et avaldaja põhikirja punkti
3.2.1.kohaselt on korteriomanik kohustatud järgima põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.2. on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, juhatuse määratud kuupäevaks ühistu arvele makseid, millise kohustuse on puudutatud isik jätnud täitmata. Avaldaja nõuab puudutatud isikult lisaks võlgnevusele ka viivise tasumist ajavahemiku 01.08.2020 kuni 26.01.2020 eest summas 14,02 eurot. Lisaks nõuab avaldaja puudutatult isikult edasiulatuva viivise tasumist alates 27.01.2021 seadusjärgses määras. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
7.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter nr xxxx aadressil xxxx.
8.KrtS § 40 lg 1 järgi korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, s.o puudutatud isikul lasub kohustus tasuda majandamiskulusid. Kohtu hinnangul on arvetega tõendatud, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste eest ning et puudutatud isikul on seisuga 01.02.2021 põhivõlgnevus summas 817,53 eurot ning seisuga 26.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 14,02 eurot.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega suuruse osas. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 817,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14,02 eurot ja alates 27.01.2021 viivis arvestatuna võlgnevuselt 660,13 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni
01.02.2021 ja alates 02.02.2021 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt 817,53 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
11.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 898 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
13.Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Avaldaja on kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 522 eurot koos käibemaksuga kokku 5 tunni eest tunnihinnaga 87 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulude jaotusest nähtuvalt on osutatud õigusabi seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja õigusabi osutamise ajakulu ja esindaja tunnihind on mõistlikus suuruses ja seega põhjendatud ning kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
16.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot ning avaldaja lepingulise esindaja kulu 522 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.