Santeks Infra OÜ hagi OÜ RTS Infraehitus vastu 524 846,57 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
640 322,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Santeks Infra OÜ (registrikood 12450547, asukoht Savi tn 3, Pärnu 80041); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eva Mägi (Advokaadibüroo Deloitte Legal, e-post [email protected]); Kostja: OÜ RTS Infraehitus (registrikood 11716322, asukoht Peterburi tee 2f, Tallinn 11415, e-post [email protected]);
Asja läbivaatamine
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, epost [email protected]). 01.10.2020 kohtuistungil, osalesid poolte lepingulised esindajad, kosja juhatuse liige R-E K ja hageja lepingulise esindaja abiline Silvia-Anna Gerontidi; 12.01.2021 kohtuistungil, osalesid samad isikud ja lisaks hageja juhatuse liige R R; 16.01.2021 kohtuistungil, osalesid samad isikud; 09.02.2021 kohtuistungil, osalesid poolte lepingulised esindajad ja kostja juhatuse liige R-E K
Parandada hageja taotluse alusel Harju Maakohtu 12.01.2021 kohtuistungi kirjaliku protokolli 00:42:46 kajastatud hageja esindaja lauset: „Ei vaidle, et tööd jäid pooleli, kuna kostja lõpetas lepingu.“ Asendada see järgmise lausega: „Ei vaidle, et tööd jäid pooleli, kuna kostja rikkus lepingut.“ Jätta läbi vaatamata hageja nõue kostja vastu 57 722,03 euro ulatuses, mille võrra hageja oma nõuet vähendas. Jätta hagi xxxxldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Otsus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Santeks Infra OÜ (hageja) esitas 27.06.2019 Harju Maakohtule hagi OÜ RTS Infraehitus (kostja) vastu põhivõla 524 846,57 euro, hagi esitamise ajaks (26.06.2019, kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivise 36 749,19 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 04.07.2019 määrusega andis kohus hagejale muuhulgas täiendava tähtaja hagis esitatud viivisenõude täpsustamiseks.
3.08.07.2019 täpsustas hageja edasiulatuva viivise nõuet ja taotles enamtasutud riigilõivu 1 601, 62 euro tagastamist.
4.13.08.2019 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastust hagile.
5.14.08.2019 määrusega xxxxldas kohus hageja taotluse tagatise ja enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
2-19-9711
6.19.09.2019 määrusega jättis kohus xxxxldamata kostja 06.09.2019 taotluse kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatist.
7.14.10.2019 esitas kostja vastuse hagiavaldusele koos tõenditega, mille osas hageja esitas 20.12.2019 kirjaliku seisukoha koos omapoolsete tõenditega. Muuhulgas hageja vähendas oma nõuet.
8.Kuna pooled soovisid istungimenetlust, kooskõlastas kohus 03.03.2020 pooltega kohtuistungi aja 02.04.2020, mis lükkus edasi seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga (12.03.2020) ja kostja 16.03.2020 taotlusega.
9.11.09.2020 esitas hageja täiendavad tõendid, mida tegi ka kostja 22.09.2020. Kostja esitas hulgaliselt tõendeid koos kirjaliku selgitusega tõendite kohta.
10.01.10.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung, osalesid poolte lepingulised esindajad ja kostja juhatuse liige R-E K ning hageja esindaja abiline Silvia-Anna Gerontidi.
11.27.11.2020 esitas kostja täiendavad tõendid ja 19.12.2020 ka menetluskulude nimekirja. 12.01.2021 esitas kostja veel täiendavaid tõendeid.
12.12.01.2021 toimus tsiviilasjas kohtuistung, osalesid poolte lepingulised esindajad ja poolte juhatuse liikmed R-E K (kostja) ja R R (hageja).
13.19.01.2021 esitasid pooled täiendavaid seisukohti.
14.Veel esitasid pooled täiendavaid tõendeid 25. ja 26.01.2021.
15.26.01.2021 toimus tsiviilasjas kohtuistung, osalesid poolte lepingulised esindajad ja poolte juhatuse liikmed R-E K (kostja) ja R R (hageja).
16.09.02.2021 toimus tsiviilasjas viimane istung, osalesid poolte lepingulised esindajad ja kostja juhatuse liige R-E K.
17.12.02.2021 esitasid pooled menetluskulude nimekirjad. Hagi asjaolud ja hageja nõue
18.27.06.2019 esitatud hagis taotles hageja mõista kostjalt välja võlgnevus kokku summas 524 846,57 eurot, mis koosneb: a) tasumata arve nr xxxx oktoobris teostatud tööde eest summas 290 502,94 eurot; b) tasu novembris teostatud tööde eest (ulatuses, milles kostja on töid aktsepteerinud, st hageja ei nõua käesoleva hagiga tasu nende tööde eest, mida kostja kirjalikult aktsepteerinud ei ole) summas 103 316,88 eurot; c) varasematelt arvetelt kinnipeetud 131 026,75 eurot. d) lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist summas 36 749,19 eurot e) ja edasiulatuva viivise välja mõistmist määraga 15% aastas põhivõlast (524 846,57 eurot) alates 27.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni (hagi täpsustus 08.07.2019).
19.20.12.2019 menetlusdokumendis hageja vähendas oma nõuet (kuna hageja nõustus kostja tasaarvestustega arvest nr 18026 summas 16 630,14 eurot ja arvest nr xxxx summas 41 091,89 eurot ehk kokku 57 722,03 eurot) ning hageja lõplikuks nõudeks jäi: a) Põhivõlg 467 124,54 eurot; b) Viivis perioodi 27.03.2019-26.06.2019 eest 34 566,82 eurot; c) Viivis põhivõlalt 467 124,54 eurot alates 27.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
2-19-9711 d) Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja ka viivis menetluskuludelt.
20.Kuigi kostja juhtis oma 22.09.2020 menetlusdokumendis tähelepanu sellele, et hagejal tuleks täpsustada, kas ta nõude vähendatud osas loobub nõudest või võtab selle tagasi (II kd, lk 76), siis ei ole hageja täpsustanud, kas ta loobub osaliselt nõudest või võtab selle tagasi.
21.26.10.2020 menetlusdokumendis (II kd, lk 112, p 2.4) loobus hageja taotlusest kuulata R R tunnistajana üle.
22.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud: – Santeks Infra OÜ ja RTS Infraehitus OÜ sõlmisid 25.04.2018 töövõtulepingu nr XXXX, mille objektiks oli Xxxx linnasiseste kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks ja rekonstrueerimiseks tehtavad ehitustööd (ehk edaspidi Leping). Lepingu nõuetekohase täitmise tasu oli 1 907 577,22 eurot (lisandub km). – Samade tööde teostamine on ka Xxxx Linna Arenduse ja Xxxxi (XXXX, lõpptellija) korraldatud riigihanke „Xxxx linnasiseste kergliiklusteede võrgustiku ehitustööd“ (viitenumber xxxx) tulemusel 11.12.2017 kostja ja hankija (XXXX) sõlmitud lepingute (peatöövõtulepingud - töövõtulepingud nr xxxx ja nr xxxx) objektiks. Seega tegi hageja Lepingu objektiks olevaid töid kostja alltöövõtjana, kostja ise oli peatöövõtulepingus töövõtjaks ning lõpptellijaks oli XXXX (Lepingu p 2.1). – Tuginedes Lepingu p-dele 6.4 ja 6.9 leiab hageja, et tööde üleandmine toimus igakuiselt aktide alusel. (Lepingu p 6.4 kohaselt kohustub hageja esitama vormikohase „Teostatud tööde akti“ teostatud tööde kohta iga jooksva kuu 28. kpv-ks ning kostja kohustub akti aktsepteerima või toimima Lepingu p 6.5 sätestatud korras 7 tööpäeva jooksul akti kättesaamisest. Lepingu p 6.9 on hagejal õigus väljastada tellijale arve üksnes tellija poolt aktsepteeritud tööde eest tasumiseks. Arve peab kostja tasuma 30 päeva jooksul arve saamisest.) – A) Esimese (aprilli) ja teise (mai) etapi tööd võttis kostja vastu ja tasus nende eest. Selles osas vaidlust ei ole; B) kolmanda (juuni), neljanda (juuli), viienda (augusti) ja kuuenda (septembri) etapi tööd võttis kostja vastu, kuid tasus nende eest vaid osaliselt: - Teostatud tööde akti nr 3 alusel esitas hageja 30.06.2018 arve nr 18022 (tähtaeg 30.07.2018) summas 59 978,90 eurot. Kostja tasus 02.08.2018 summas 53 981,01 eurot ehk 5 997,89 euro võrra vähem. Hageja nõuab kostjalt vähemtasutud osa väljamõistmist.
- Teostatud tööde akti nr 4 alusel esitas hageja 31.07.2018 arve nr 18026 (tähtaeg 29.08.2018) summas 227 853,85 eurot. Kostja tasus 21.08.2018 16 630,14 eurot, 31.08.2018 188 438,32 eurot ehk kokku summas 205 068,46 eurot. Seega maksis kostja 22 785,39 euro võrra väiksemas ulatuses. Hageja nõuab kostjalt vähemtasutud osa väljamõistmist. - Teostatud tööde akti nr 5 alusel esitas hageja 31.08.2018 arve nr 18031 (tähtaeg 30.09.2018) summas 274 496,40 eurot. Kostja tasus 01.10.2018 kokku 247 046,76 eurot. Seega 27 449,64 euro võrra väiksemas ulatuses. Hageja nõuab kostjalt vähemtasutud osa väljamõistmist. Kõik eeltoodud tööd on kostja vastu võtnud.
C) seitsmenda (oktoobri) etapi tööd võttis kostja vastu, kuid ei ole nende eest hagejale midagi tasunud: - Teostatud tööde akti nr 7 (kostja allkirjastas 19.11.2018) alusel esitas hageja 31.10.2018 arve nr xxxx (tähtaeg 31.10.2018) summas 290 502,94 eurot. Kostja pole arvet tasunud. Hageja nõuab kostjalt arvel toodud summa väljamõistmist oktoobrikuus teostatud tööde eest.
2-19-9711 - D) kaheksanda (novembri) etapi tööd võttis kostja vastu vaid osaliselt ning ei ole nende
eest hagejale midagi tasunud: - Teostatud tööde akti nr 8 keeldus kostja allkirjastamast. Kostja väitis, et hageja pole kõiki aktis loetletud töid teinud (kostja e-kiri selle kohta, milliseid töid ta aktist nr 8 ei aktsepteeri). Kuid kostja pole maksnud ka nende tööde eest, mille osas tal vastuväiteid ei ole. Kostja poolt aktsepteeritud ja aktis nr 8 loetletud töid on hageja teinud 103 316,88 euro eest, mis on jäänud kostjal täies ulatuses tasumata.
– Samuti ei ole kostja tasunud hagejale lisatööde eest, mida hageja kokkuleppel kostjaga tegi: -
Kokkuleppel kostjaga tegi veel ka lisatöid. Selle kohta ei soovinud kostja kokkulepet vormistada. Lisatöid tegi hageja 193 316,88 euro eest, mille eest on kostja jätnud hagejale samuti tasu maksmata.
Lisatööde eest hageja käesolevas hagis tasu ei nõua.
– 30.11.2018 esitas kostja hagejale muuhulgas leppetrahvi nõude Lepingus sätestatud töödega viivitamise eest 35 päeva summas 400 591,22 eurot (mida hageja ei tunnista). Viidatud kirjas teatas kostja, et ütleb hagejaga sõlmitud Lepingu üles. – 25.01.2019 teavitas kostja hagejat, et ta on omandanud hageja vastu 3. isikutelt nõuded (mida hageja ei tunnista). Samuti teatas kostja, et tasaarvestab oma nõuded (3. isikutelt omandatud, erinevad kahju ja kulutuste hüvitamise nõuded) osade hageja nõuetega kostja vastu. – 18.03.2019 teatas hageja kostjale, et ta peab kostja esitatud nõudeid (leppetrahv, kahju hüvitamise nõue jne) alusetuks. Samuti teatas hageja, et hageja 30.11.2018 ülesütlemise avaldus on toimetu, kuna Lepingu rikkumist (tähtaegade mittejärgimist) ei saa hagejale ette heita (tööde edasilükkumist ei põhjustanud hageja tegevus(etus). – Kostjale 18.03.2019 saadetud kirjas nõudis hageja, et kostja tasuks hagejale võlgnevuse 711 327,77 eurot hiljemalt 25.03.2019. Juhul, kui kostja seda ei tee, siis loeb hageja alates 26.03.2019 Lepingu üles öelduks Lepingu p 11.3.1 alusel (hagejal õigus Leping üles öelda, kui kostja ei tasu mõjuva põhjuseta hageja poolt esitatud arvet kahe kuu jooksul pärast maksetähtaja saabumist ning hageja on kostjat Lepingu ülesütlemisest eelnevalt kirjalikult hoiatanud, kuid kostja ei ole sellele vaatamata võlgnevust tasunud). – Kostja hagejale midagi ei tasunud ja seega lõppes Leping hageja ülesütlemise avalduse alusel 26.03.2019.
23.Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt kokku järgmise summa väljamõistmist: Kokku on hageja põhinõuete summaks 467 124,54 eurot, mis koosneb: - saamata tasust oktoobris 2018 teostatud tööde eest; - saamata tasust novembris 2018 teostatud tööde eest summas 103 316,88 eurot (vaid need tööd, mida kostja on aktsepteerinud); - saamata tasust (vähem tasutud osa) perioodil juuni – september 2018 teostatud tööde eest summas 131 026,75 eurot.
24.Viivisenõudes tugineb hageja Lepingu p-le 8.2, mille kohaselt on poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist suurusega 15% tähtajaks tasumata summalt aastas.
25.Novembrikuu tööde eest esitatud akti ei ole kostja allkirjastanud, kuid on osaliselt seal toodud töid (summas 103 316,88 eurot) aktsepteerinud. Vastuväited akti osas esitas kostja 13.12.2018. Nende tööde eest tasumisega viivitamise eest, mida kostja ei vaidlustanud, nõuab hageja viivist alates 14.01.2019. Viivis summalt 103 316,88 eurot kuni 26.06.2019 on 6 963,27 eurot.
2-19-9711
26.Varasematelt arvetelt kostja poolt kinni peetud summad muutusid sissenõutavaks kõik eri aegadel. Lepingu lõppedes tuleb kostjal (sõltumata sellest kas kinnipidamine oli õiguspärane või mitte) kinnipeetud summad igal juhul hagejale välja maksta. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodil juuni – september 2018 teostatud tööde eest esitatud arvetelt kinnipeetud summadelt (kokku 131 026,75 eurot) alates 27.03.2019 ehk alates Lepingu lõppemisele järgnevast päevast. Viivis summalt 131 026,75 eurot kuni 26.06.2019 on 4 953,89 eurot.
27.Hageja taotleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise põhinõudelt ka alates 27.06.2019 protsendina põhinõudest määras 15% aastas kuni põhinõude täitmiseni (kuigi nõude vähendamise avalduses ei ole hageja % märkinud, siis on hageja teinud seda varasemalt ja kohus loeb, et hageja on ekslikult nõude vähendamise avalduses jätnud viivise määra märkimata).
28.Lepingu järgi pidi hageja tegema tööd, mille valmimise lõpptähtaeg oli 28.10.2018.
29.Lepingu täitmise käigus ilmnesid hagejast sõltumatud asjaolud, mis takistasid töödega alustamist ja Lepingu täitmist vastavalt kokkulepitud ajagraafikule: -
tööde maht suurenes oluliselt Xxxx tänava lõigus mullatööde osas. Muldkeha ehitamiseks oli ette nähtud materjali 2 194 m3 kogu objekti peale. Tegelik muldkeha ehituseks vajalik materjali kulu oli 1 850 m3 xxxx tänavale ja täiendavalt 8 179 m3 Xxxx tänavale. Kostja avastas hageja tehtavate tööde käigus arheoloogilised leiud ja andis hagejale korralduse tööde peatamiseks. Sellest tulenevalt lepiti kokku täiendavate tööde tegemises (geotekstiil muinsuskaitsealal ja liiv geotekstiilile), need tööd on lõpptellija aktsepteerinud. Täiendavate lisatööde maht 19 eur/m3 x 8 179 m3 = 155 401 euro (koos km-ga 186 481,2 eurot).
-
Tööde mahu olulise suurenemise tõttu lükkusid edasi nii Xxxx tänava lõigus tehtavate tööde kui ka kõikide teiste sellele töölõigule järgnevate tööde tegemine.
-
Arheoloogiliste uuringute läbiviimise ja väljakaevamistööde tõttu Xxxx tänava lõigus, oli hageja sunnitud peatama tööd ajavahemikul 28.06.2018 - 21.07.2018.
-
Xxxx AS torutööd kattusid hageja poolt teostatava kergliiklustee ehitusega Xxxx küla teedel, mistõttu sai hageja alustada nimetatud töödega alles 02.10.2018 ehk oluliselt hiljem, kui algselt lubatud. Tööde viibimine oli tingitud ka sellest, et kostja ja lõpptellija vaheline Xxxx küla teede täitematerjali kooskõlastamine võttis ligi kaks kuud aega.
-
Pooled leppisid kokku kolmes Lepingu muudatuses, millega muudeti Lepinguliste tööde mahtu ja maksumust. Vastavatele muudatustele on viidanud ka kostja ise 30.11.2018 hagejale saadetud avalduses.
-
Hageja viitab ka sellele, et Riigihangete registri kohaselt on 21.11.2018 avaldatud teade peatöövõtulepingu muutmise kohta. Teate kohaselt tekkis töövõtulepingute raames teostatavate kergliiklusteede ehitustööde käigus vajadus muuta lepinguid väliste tegurite mõjul olukorras, mida hoolas hankija ei saanud ette näha (tellija ei saanud ette näha, et Xxxx tn kergliiklustee ehituse alal paiknevad arheoloogilised leiud; tellija ei saanud ette näha, et Xxxx tänaval „Jõe“ bussitasku alla jääv elektrikaabel ei asu nõutud paigaldussügavusel, pole paigaldatud nõuetekohasesse kaitsetorusse ning selle paiknevus erineb joonisel toodud asukohast; 25.07.2018 Xxxx juures asuva sademeveekaevu vahetamise käigus ei saanud tellija ette näha, et joonisel näidatud sademeveetoru ühendus kaevu ja tänava kollektori vahel reaalsuses puudub).
2-19-9711
30.Riigihangete registris avaldatud peatöövõtulepingute muutmise teates on selgelt välja toodud järgmised selgitused ja tööde maksumused: 1) Arheoloogiliste uuringute läbiviimine Xxxx tn kergliiklustee ehituse alal. Tööde maksumust suurendati 6 000 euro võrra. 2) Arheoloogilisi leide sisaldava kihi katmine kaitsekihiga. Tööde maksumust suurendati 5 185 euro võrra. 3) Mittenõuetekohase elektrikaabli ümbertõstmine. Tööde maksumust suurendati 4 972,24 euro võrra. 4) Sadevee toru ühendamine kaevu ja tänavakollektoriga. Tööde maksumust suurendati 625 euro võrra. 5) Xxxx tänava ehitus vastavalt tehtud muudatusele.
31.Samadele argumentidega oleks tulnud arvestada ka hagejaga sõlmitud Lepingu täitmisel, sest ka hageja ei saanud ette näha riigihangete registris esile toodud väliste mõjuritega.
32.Kostja on 30.11.2018 kirjas nõudnud hagejalt leppetrahvi 35-päevase tööde teostamisega viivitamise eest 400 591,22 eurot (35 päeva x 11 445,46 eurot). Hageja on välja toonud asjaolud, miks tööde teostamine edasi lükkus ning seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 160 näeb ette, et kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Antud juhul lükkusid tööde teostamise tähtajad edasi hagejast sõltumatutel põhjustel – vääramatu jõu asjaoludel. Lepingu p 9.1. sätestab, et pool ei vastuta Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui ta rikkus Lepingust tulenevat kohustust vääramatu jõu tõttu, millisel juhul on rikkumine vabandatav. Vääramatu jõuna on käsitletavad üksnes loodusõnnetused, sõjaseisukord jmt äärmuslikud asjaolud.
33.Kostja poolt nõutav leppetrahv on igal juhul ebamõistlikult suur. Hagejale teadaolevalt ei ole lõpptellija ehk XXXX esitanud kostjale leppetrahvi nõuet ega muid sanktsioone, seega ei ole kostja tegelikkuses mingit kahju kandnud.
34.Hageja ei tunnista ühtegi kostja poolt hageja vastu esitatud nõuet.
35.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kostja vastus
36.Kostja vaidleb oma 14.10.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta selle täies ulatuses xxxxldamata ja menetluskulud hageja kanda.
37.Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele: -
Kostja nõustub, et poolte vahel sõlmiti Leping ja tööde sisu vastab hagis toodule ning Lepingu lõpptähtaeg oli 26.10.2018. Kostja nõustub, et Lepingu p 6.1 järgi pidi kostja tasuma hagejale Lepingu nõuetekohase täitmise eest 1 907 577,22 eurot + km ehk 2 289 092,66 eurot. Lepingu lisaks nr 4 oli hinnapakkumus, milles hageja kajastas tööde liiki, mahtu ja nende alusel arvestatud tasu jagunemist. Samas leppisid pooled Lepingu p-s 3.2 kokku, et Leping on prioriteetsem kui hinnapakkumus.
2-19-9711 Lisaks Lepingu lisas 2 määratletud ehitustöödele, pidi hageja tegema omal kulul ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole Lepingu dokumentides otseselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik Lepingu täitmiseks ja ehitustööde sihtotstarbeliselt kasutusse võtmiseks, sh ehitustööde teostamiseks vajalike lubade ja litsentside (välja arvatud Ehitise projekteerimis-, ehitus- ja kasutusloa) hankimine, märkimisja mõõtmistööd, häälestamine, seadistamine, katsetamine, täitedokumentatsiooni vormistamine, vajadusel kasutajate ja hooldajate koolitamine, tööde Tellijale üleandmine jne (Lepingu p 2.1). - Lepingu lisaks nr 2 oli projektdokumentatsioon ning seega määras hageja kohustuseks olevate tööde liigid ja mahu Lepingu tasu eest projektdokumentatsioon, mitte hinnapakkumus. - Kostja kinnitab, et ta on tasunud ülekandega hageja pangakontole täielikult nii 01.05.2018 arve nr 18009 summas 13 140 eurot (mille hageja esitas seoses aprillis tehtud töödega) kui ka 01.06.2018 arve nr 18015 summas 67 842,70 eurot (mille hageja esitas seoses mais tehtud töödega). - Lepingu p 4.1.28 järgi pidi hageja esitama kostjale Lepingu täitmistagatisena garantiikirja suurusega 10% Lepingu tasust ehk summas 228 909,26 eurot. Kuna hageja garantiikirja ei esitanud, siis oli kostjal õigus Lepingu p 4.2.29 alusel pidada garantiikirja summa kinni hageja poolt kostjale esitatud arvetest. - Seoses Lepingu täitmisega vahendas ja müüs kostja hagejale ka materjali ja teenuseid ning sellega seotud kostja arved tasaarvestati vastavas ulatuses hageja poolt kostjale esitatud arvetega. - Eeltoodust tulenevalt teostas kostja hageja poolt seoses juunis ja augustis tehtud töödega esitatud arvetest kinnipidamised ning pooled tegid tasaarvestused ja kostja tasus seejärel tasaarvestuse järgselt täiendavalt tasumisele kuuluvad summad järgmiselt: a) 30.06.2018 arvest nr 18022 summas 59 978,90 eurot (seoses juunis tehtud töödega) pidas kostja kinni 5997,89 eurot ja tasus hagejale 53 981,01 eurot; b) 31.07.2018 arvest nr 18026 summas 227 853,85 eurot (seoses juulis tehtud töödega) pidas kostja kinni 22 785,39 eurot. 16 630,14 eurot tasaarveldati kostja 31.07.2018 arvega nr 1807062 ja ülejäänud summa 188 438,32 eurot tasus kostja hagejale ülekandega; -
c) 31.08.2018 arvest nr 18031 summas 274 496,40 eurot (seoses augustis tehtud töödega) pidas kostja kinni 27 449,64 eurot, 25 758 eurot tasaarvestati kostja 31.08.2018 arvega nr 1808163 ja ülejäänud summa, s.o 221 288,76 eurot tasus kostja hagejale ülekandega; d) 30.09.2018 arvest nr xxxx summas 337 019,40 eurot (seoses septembris tehtud töödega) pidas kostja kinni 33 701,94 eurot. 41 091,89 eurot tasaarvestati kostja 28.09.2018 arvega nr 180905 ja 30.09.2018 arvega nr 180917 ning ülejäänud summa 262 225,57 eurot tasus kostja hagejale ülekandega.
38.Seega kuni 30.09.2019 esitatud arvetest pidas kostja Lepingu p 4.1.29 alusel kinni 89 935 eurot. Hagiavalduse p 1.12 ja 1.13 järgi tunnustab hageja tasaarveldusi 31.07.2018 arvest nr 18026 summas 16 630,14 eurot ja 31.08.2018 arvest nr 18031 summas 25 758 eurot.
39.Kuigi poolte vahel on sellekohane digitaalselt allkirjastatud kokkuleppe, ei selgu hagist, et hageja tunnustaks tasaarvestust 30.09.2018 arvest nr xxxx summas 41 091,89 eurot kostja arvega nr 180905 summas 41 091,89 eurot.
40.Hageja ei suutnud järgida ehitusgraafikus kokkulepitud vahetähtaegu, kuigi kostja juhtis korduvalt sellele tähelepanu. 01.08.2018 leppisid pooled kokku uues ehitusgraafikus, millega pikendati vahetähtaegu enamikes lõikudes, kuid ka nendest tähtaegadest ei suutnud hageja kinni pidada.
2-19-9711
41.Tähtaegadest mahajäämus üle kahe nädala, oli seisuga 27.08.2018 järgmistes töölõikudes: -
Xxxx tn sõidutee asfaltkatte eemaldamine tegemata (tähtaeg 17.08.2018), kaeve ja sadeveetrasside ehitustöödega ei ole alustatud, samuti teostati eelmisel nädalal alles kergliiklustee muldkeha ehitustöid (tööde lõpp oli 12.08.2018) ning alustatud ei ole kraavide kaevamisega;
-
Xxxx küla teedel on lõpetamata kergliiklustee killustikaluse ehitustööd (tähtaeg 12.08.2018) ja alustatud ei ole asfalteerimistöid (alustamise tähtaeg 19.08.2018);
-
Xxxx tn, Xxxx ja 26.Juuli tn osas on lõpetamata killustikaluse ehitustööd (tähtaeg 24.08);
-
Xxxx, Xxxx ja Xxxx äärekivide paigaldustööd lõpetati hilinemisega (tähtaeg möödus 12.08.2018) ja dreenkihiehitustööd on lõpetamata (tähtaeg 26.08.2018). Samuti ei ole alustatud killustikaluse rajamist;
-
Xxxx tn lõunaosa, Xxxx, Xxxx mullatööd ei ole lõpetatud (tähtaeg 19.08.2018);
-
Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx bussiraja aluste ehitustööd ei ole lõpetatud (tähtaeg 19.08.2018) ja ringristmiku kivitöödega ei ole alustatud (graafiku järgselt 20.08.2018);
-
Xxxx tee dreenkihi ehitustööd ei ole lõpetatud (tähtaeg 12.08.2018), samuti ei ole isegi mitte alustatud killustikaluse ehitustöid (tähtaeg 19.08.2018) ja asfalteerimistöid (tähtaeg 26.08.2018) Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn osas ei ole lõpetatud kaeve- ja mullatööd (tähtaeg 26.08.2018);
-
Alustatud ei ole äärekivide üheski lõigus äärekivide allalaskmise töid, mida on vaja teha hulgaliselt ning mis peaksid toimuma koos teiste lähedal teostatavate lõikude ehitustöödega.
27.08.2019 nõudis kostja, et hageja esitaks hiljemalt 29.08.2018 kirjaliku tegevuskava, mille alusel suudetakse tööd tähtajaks lõpetada. Samuti viitas kostja Lepingu p-dele 8.3, 8.4, mis annavad aluse nõuda hagejalt leppetrahvi. Hageja ei esitanud tegevuskava ega ka vastuväiteid.
42.Pooled sõlmisid seejärel kolm Lepingu muudatust: a) lisa 1, millega arvati Lepingu mahust välja ja lisati tööd, mille tulemusena kokku suurenes tasu 8 015,82 euro võrra; b) lisa 2, millega arvati Lepingu mahust välja tööd, mille tulemusena kokku vähenes tasu 98 012,16 euro võrra; c) lisa 3, millega arvati Lepingu mahust välja tööd, mille tulemusena kokku vähenes tasu 279 401,64 euro võrra. Seega arvestades lisa 1-3 jäi Lepingu tasu suuruseks (2 289 092,66 + 8015,82 – 98 012,16 – 279 401,64=) 1 919 694,68 eurot.
43.Lepingu p 11.2.1 alusel on kostjal õigus Leping üles öelda sõltumata hagejal süü esinemisest siis, kui hageja ei asu õigeaegselt Lepingut täitma või teeb töid niivõrd aeglaselt, et nende lõpetamine vahe- ja/või lõpptähtajaks on ilmselt võimatu. Oluliseks tähtaja ületamiseks lepiti kokku nii vahe- kui ka lõpptähtaja puhul 7 päevane viivitus.
44.Kuigi pooled pikendasid vahetähtaegu, vähendasid Lepingu mahtu ja kostja saatis hagejale korduvalt meeldetuletusi ja saatis 27.08.2018 kirjaliku leppetrahvihoiatusele, ei teostanud hageja töid tähtaegselt ka edaspidi. Seetõttu lõpetas kostja hagejast tulenevatel põhjustel Lepingu osaliselt järgmiselt:
2-19-9711 a) Kostja 05.10.2018 kiri nr XXXX (Lõpetamine 1): hageja oli põhjuseta ületanud oluliselt mh järgmisi vahetähtaegu - Xxxx tn kergliiklustee killustikaluse rajamine, ehitusgraafiku järgne algusaeg 20.08.2018, lõpp 23.09.2018; Xxxx tn kergliiklustee asfalteerimine, ehitusgraafiku järgne algusaeg 24.09.2018, lõpp 30.09.2018; Xxxx tee kergliiklustee killustikaluse rajamine, ehitusgraafikujärgne algusaeg 13.08.2018, lõpp 19.08.2018; Xxxx tee kergliiklustee asfalteerimine, ehitusgraafikujärgne algusaeg 20.08.2018, lõpp 26.08.2018; Xxxx kergliiklustee killustikaluse rajamine, ehitusgraafikujärgne algusaeg 20.08.2018, lõpp 02.09.2018; Xxxx kergliiklustee asfalteerimine, ehitusgraafiku järgne algusaeg 03.09.2018, lõpp 09.09.2018. Arvestades lõpetamise ületamise ajalist määra, kostja 27.08.2018 teadet, kehtivaid vahetähtaegu ja lõpptähtaega 26.10.2018, lõpetas kostja Lepingu järgmiste tööde suhtes: -
03_VII_16, Xxxx tee kergliiklustee PK 0+00-4+86 killustikaluse profileerimine ja tihendamine, asfaltkatte rajamine tihedast asfaltbetoonist AC 8 surf, h=5 cm;
-
03_I_01, Xxxx kergliiklustee PK 5+00-8+22 (Orase parkla kuni Xxxx tn) killustikaluse profileerimine ja tihendamine, asfaltkatte rajamine tihedast asfaltbetoonist AC 8 surf, h=5 cm.
b) Tellija 15.10.2018. a kiri nr XXXX (Lõpetamine 2): hageja oli põhjuseta ületanud oluliselt järgmist vahetähtaega- äärekivide allalaskmise lõigud, mis ehitusgraafiku järgselt teostatakse samaaegselt lähedal asuvate äärekivitöödega, kuid mitte hiljem kui 30.09.2018, siis lõpetas kostja Lepingu järgmiste tööde suhtes (hõlmas ainult töid, mis tuli teostada olemasolevate kergliiklusteede otstes alla lastud äärekivide rajamiseks): -
03_V_1AS Xxxxpõhjaosa, Xxxx tn põhjaosa, Xxxx tn, Xxxx, Xxxx tn, Xxxx küla tee, Xxxx/Xxxx ristmik, lõikudes Xxxx- Xxxx, Xxxx 49, Xxxx-Xxxx ristmik, Xxxx41, Xxxx tn 6, Xxxx-Xxxx ristmik, Xxxx-xxxx üks pool, Xxxx 2, Xxxx 2d, Xxxx 6-2e, Xxxx 9-5, Xxxx 36a, Xxxx 15, Xxxx 36-38, Xxxx34, Xxxx-xxxx üks pool järgmiste tööde osas: äärekivide lammutamine, parkettkivikatte lammutamine, olemasoleva katendi freesimine, optimaalse settekivimi segukillustikust aluse rajamine, betoonäärekivide paigaldamine, tehiskivist sillutuskatte rajamine;
-
03_16_1.1AS Xxxx tee, Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn, lõikudes Xxxx- xxxx ristmik järgmiste tööde osas: äärekivide lammutamine, olemasoleva katendi freesimine, optimaalse settekivimi segukillustikust aluse rajamine, betoonäärekivide paigaldamine.
45.24.10.2018 kirjaga nr XXXX10 on kostja taas hagejale märkusi teinud ehitusgraafikujärgsete vahetähtaegade olulise ületamise kohta (Xxxx tn äärekivide paigaldamine on lõpetamata, tähtaeg 24.08.2018; killustikaluse rajamine ei ole lõpetatud, tähtaeg 23.09.2018; asfalteerimistööd ei ole lõpetatud, tähtaeg 30.09.2018; kraavide kaevamine ei ole lõpetatud, tähtaeg 23.09.2018 ja haljastus, teepeenarde kindlustamine ei ole lõpetatud, tähtaeg 21.10.2018 jne. Kostja märkis samas kirjas, et hageja mahajäämus vahetähtaegadest osades lõikudes on enam kui 2 kuud ning kuigi lõpptähtajani oli jäänud vaid 2 päeva, ei olnud hageja endiselt mitte üheski lõigus teostanud asfalteerimistöid. Lisaks olid tööd kõikjal lõpetamata, sh tegemata killustikalused ehk tööde seis ei ole üheski lõigus selline, mis võimaldaks kasvõi tööde osalist vastuvõtmist antud alalõigus. Hageja jättis esitamata 27.08.2018 kirjaga palutud tegevuskava objekti tähtaegseks valmimiseks.
46.Kostja nõudis 24.10.2018 kirjaga kõigi objektil lõpetamata tööde osas detailse ajakava esitamist hiljemalt 26.10.2018 ning viitas taas õigusele küsida leppetrahvi. Hageja ei esitanud nõutud tegevuskava ja ei teinud töid tähtaegselt ka järgnevalt. Seetõttu lõpetas kostja hagejast tulenevatel põhjustel Lepingu osaliselt 06.11.2018 kirjaga nr XXXX (Lõpetamine 3).
47.Kostja 19.11.2018 kirjaga nr XXXX (Lõpetamine 4) lõpetas kostja Lepingu järgmiste tööde suhtes: -
Xxxx tn järgmiste tööde osas - betoonäärekivide (20x8 cm) paigaldamine, kivisilluste aluse killustikaluse profileerimine ja tihendamine, tehiskivist sillutuskatete rajamine, äärekivide äärse serva, bussitaskute ja mahasõitude asfaltkatte AC 12 surf ja AC 32 base rajamine;
-
03_V_1AS Xxxxpõhjaosa, A.Xxxx tn põhjaosa, Xxxx tn, Xxxx, Xxxx tn, Xxxxküla tee, Xxxx/Xxxxprojekti osa lõigus Xxxx, Xxxx tn, Xxxxi ja Xxxxristmik järgmiste tööde osas: killustikaluse profileerimine ja tihendamine, asfaltkatte rajamine;
-
Xxxx küla teede ja tehnovõrgud, lõik C Xxxxjärgmiste tööde osas: killustikaluse profileerimine ja tihendamine, kergliiklustee ja sõidutee asfaltkatte rajamine.
48.31.10.2018 väljastas kostja hagejale arve nr xxxx summas 62 305,32 eurot seoses hagejale Lepingu täitmiseks, samuti tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks kostja poolt vahendatud või müüdud materjalide ja teenustega. Kostja esitas hagejale ka arve aluseks olevad kuludokumendid. Hageja ei esitanud arvele vastuväiteid.
2-19-9711
49.21.11.2018 esitas kostja hagejale avalduse kostja arve nr xxxx tasaarvestamise kohta kattuvas ulatuses hageja 31.10.2018 arvega nr xxxx (summas 290 502,94 eurot; oktoobris teostatud tööd). Tasaarvestusest tulenevalt jäi hageja nõude suuruseks arve nr xxxx alusel 228 197,62 eurot.
50.Seisuga 30.11.2018 oli hageja ületanud Lepingu lõpptähtaega enam kui 1 kuu ning seetõttu lõpetas kostja 30.11.2018 kirjaga nr XXXX Lepingu täielikult (Lõplik lõpetamine). Kostja nõudis hagejalt mh täitedokumentatsiooni esitamist, ehitusplatsi vabastamist ja koristamist, samuti teatas, et kostjal on hageja vastu kahjunõuded, leppetrahvinõue ja garantiiaegse tagatise nõue. Hageja ei vastanud Lõplikule lõpetamisele, ei esitanud vastuväiteid ega täitedokumentatsiooni ja garantiiaegset tagatist.
51.Kostjal on hageja vastu nõuete omandamisest tulenevad nõuded: a) 14.12.2018 sõlmitud lepinguga omandas kostja Xxxx OÜ-lt nõuded hageja vastu kokku summas 101 420,92 eurot seoses tööde ja teenustega objektil Xxxx linna kergliiklusteede võrgustik vastavalt: -
31.10.2018 arvele nr xxxx summas 46 549,80 eurot maksetähtajaga 30.11.2018 (arve kogusummas 50 387,40 eurot sisalduvad summas 3837,60 eurot teenused Xxxx tööstuspargis Xxxx tn (arve read nr 5, 6 ja 7), mille eest hageja oli Xxxx OÜ-le arve nr xxxx tasunud);
-
30.11.2018 arvele nr xxxx summas 39 088,20 eurot maksetähtajaga 30.12.2018;
-
12.12.2018 arvele nr xxxx summas 15 782,92 eurot maksetähtajaga 11.01.2019.
b) 15.12.2018 sõlmitud lepinguga omandas kostja Xxxx OÜ-lt nõuded hageja vastu kokku summas 30 380,20 eurot seoses tööde ja teenustega objektil Xxxx linna kergliiklusteede võrgustik vastavalt: -
31.07.2018 arvele nr xxxx summas 1 650,56 eurot maksetähtajaga 30.08.2018 (arvest kogusummas 16 505,64 eurot oli hageja Xxxx OÜ-le tasunud 14 855,08 eurot, mille eest on hageja arve nr xxxx alusel tasunud);
31.10.2018 arvele nr xxxx summas 16 679,76 eurot maksetähtajaga 30.11.2018;
-
30.11.2018 arvele nr xxxx summas 7 801,38 eurot maksetähtajaga 30.12.2018.
52.25.01.2019 esitas kostja hagejale avalduse nõuete omandamise kohta Xxxx OÜ-lt ja Xxxx OÜ-lt kui isikutelt kes tegid hagejale alltöövõtjatena töid Lepingu objektil. Samuti tegi kostja järgmised tasaarvestused.
53.Hagejalt kinnipeetud summa 89 935 eurot tasaarvestas kostja kahjunõuetega hageja vastu järgmiselt: -
seisuga 31.10.2018 kolmandate isikute väljastatud arvete alusel kantud kulutustega summas 6 674,69 eurot;
Lõpetamiste 1-4 tõttu täiendavalt kantavate kuludega osaliselt ehk summas 71 260,31 eurot.
2-19-9711
54.Tasaarvestuse järel jäi kostja viimati nimetatud kuludest tuleneva nõude suuruseks hageja vastu (326 077,25 - 71 260,31=) 254 816,94 eurot.
55.Hageja poolt 2018 oktoobris teostatud tööde eest kostja poolt veel täitmata tasunõude summas 228 197,62 eurot tasaarvestas kostja: -
131 801,12 euro ulatuses kostja poolt hageja vastu omandatud nõuetega Xxxx OÜ-lt ja Xxxx OÜ-lt;
-
ülejäänud ehk 96 396,50 euro ulatuses eelnevalt tasaarvestamata osaga kostja kahjunõuetega hageja vastu.
56.Tasaarvestuse järel jäi kostjale kuuluva kahjunõude suuruseks (254 816,94 - 96 396,50=) 158 420,44 eurot. Lisaks sellele kahjunõudele, on kostjal hageja vastu veel tasaarvestamata leppetrahvinõue Lepingu p 8.3 alusel summas 400 591,22 eurot. Hageja ei jätkanud pärast kostja 30.11.2018 avaldust Lepingu objektiks olnud tööde tegemisega ega esitanud kuni 18.03.2019 ka vastuväiteid kostja 30.11.2018 avaldusele.
57.Hageja jättis tegemata ca 25% ehk 1/4 töödest. Kostja on teinud tööde lõpetamiseks enam kulutusi, kui oleks pidanud tegema tööde tähtaegsel teostamisel hageja poolt Lepingus toodud hindadega. Kostja on 3. isikutele tasunud ehitustööde tegemise eest 789 515,12 eurot. Samuti on kostja kandnud kulusid tasuna 3. isikutele seoses ehitustöödega teostamise tähtaja pikenemisega kaasnevate üldkuludega 22 568,20 eurot ning kuludena enda töötajate (projektijuht T R ja objektijuht L S K) töötasudeks ja töövahenditeks 50 072,66 eurot. Hageja poolt tehtud tööde parandamiseks ja ümber tegemiseks on kostja kandnud kulusid tasudena 3. isikutele 50 502,71 eurot.
58.Tööde vastuvõtmine ei toimu etapiviisiliselt. Lepingu (p 6.7) kohaselt toimub tööde vastuvõtmine tervikuna. Teostatud tööde akte koostati üksnes jooksva arvelduse eesmärgil.
59.Üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole allkirjastatud. Lepingu p 6.6 kohaselt loetakse Lepingu objektiks olevad tööd kohaselt lõpetatuks pärast kõigi teostamata tööde, parandustööde jne puuduste kõrvaldamist ja täiendavate tööde tegemist ning nende asjakohase aktiga aktsepteerimist hageja poolt. Seega pidi tööde vastuvõtmine toimuma üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega hageja poolt. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kostja allkirjastanud ning hageja ei ole ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale mitte kunagi esitanud.
60.Tööde vastuvõtmise ja Lepingu järgse tasu sissenõutavaks muutumise eeldused on täitmata. Lepingu p 4.1.20 järgi pidi hageja esitama vajalikud teostusjoonised, kaetud tööde aktid, seadmete ja materjalide kasutus- ja hooldusjuhendid ja muu täitedokumentatsiooni. Kõik nõutavad täitedokumendid tuli esitada 3 tööpäeva jooksul kostjalt sellekohase kirjaliku nõude saamisest ning igal juhul täielikult komplekteerituna ka enne tööde üleandmisevastuvõtmise akti kostjale aktsepteerimiseks esitamist. Lepingu p 5.2.2 alusel on kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest juhul, kui tööd ei ole teostatud vastavalt Lepingu dokumentides sätestatule, sh kui koos töödega ei esitata nende juurde kuuluvaid dokumente. Pooled leppisid kokku, et dokumentide esitamata jätmise korral loetakse tööd, mille kohta on jäetud nõutav täitedokumentatsioon esitamata, kogu ulatuses täielikult mittevastavaks. Seega oli tööde vastavaks lugemise ning vastuvõtmise eelduseks, et hageja on esitanud täitedokumentatsiooni. Kostja on hagejalt nõudnud täitedokumentatsiooni esitamist 30.11.2018 ning 25.01.2019. Täitedokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole ükski hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
61.Lepingu p 7.2 ja 7.4 sätestas garantiikohustuse ja garantiiajaks tagatise (2% Lepingu tasust) andmise kohustuse. Garantiiaja kestvuseks vastavalt Lepingu p-le 7.1 on 26 kuud ning seega
2-19-9711 peab garantiiaja tagatis olema jõus vähemalt kuni 26 kuu möödumiseni alates 30.11.2018. Hageja ei ole esitanud kostjale garantiiaja tagatist.
62.Hageja nõuab tasu 2018 oktoobris teostatud tööde eest summas 290 502,94 eurot. Kostja vaidleb sellele nõudele vastu, sest kostja ei ole Lepingu alusel tehtud, sh 2018. a oktoobris tehtud töid, vastu võtnud. Vastavalt Lepingule pidi tööde vastuvõtmine toimuma tervikuna ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kunagi hageja poolt kostjale esitatud ega kostja poolt allkirjastatud. 2018 oktoobris teostatud tööde kohta on koostatud teostatud tööde akt, mis oli aluseks jooksvateks arveldusteks. Samuti on hagejal kostjale esitamata täitedokumentatsioon.
63.Kostjal oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõue seoses tööde kallinemisega. Kostja lõpetas Lepingu lõplikult 30.11.2018 ning Lepingu p 11.4 alusel on kostjal õigus Lepingu ülesütlemisel hagejast tuleneval põhjusel, pidada hagejale tasumisele kuuluvatest summadest kinni ning realiseerida garantiikirju ka nende kulutuste ulatuses, mille võrra on hageja tegemata jäänud tööde tellimine järgmiselt töövõtjalt kallim Lepingus kokkulepitud tasust. Selliselt kinni peetud tasu osas ei loeta kostjat maksekohustusega viivituses olevaks. See vastab VÕS § 135 lg-s 1 sätestatule. Tööde kallinemise tõttu oli kostja 30.11.2018. avalduse esitamise seisuga kandnud 3. isikute poolt kostjale esitatud arvete alusel kulusid 6 674,69 eurot enam ja eeldatavalt tuli 30.11.2018 seisuga kanda täiendavalt kulutusi võrreldes tasuga, mille saamiseks oleks Lepingu alusel olnud õigustatud hageja, eeldatavalt 326 077,25 eurot enam.
64.Kostjal oli hageja vastu kahjunõue seoses kostja poolt 3. isikute poolt tehtud tööde kahjustamisega (aluseks Lepingu p 8.4). 30.11.2018 avalduse esitamise ajaks oli kostjale teada vajadus kanda kulusid hageja poolt kolmandate isikute tehtud tööde kahjustamise (rasketehnikaga kergliiklusteedele rajatud asfaltkatete lõhkumise) tõttu asfaltkatete parandamiseks summas 12 000 eurot
65.Seega oli kostja kahjunõude suuruseks hageja vastu seisuga 30.11.2018 (6 674,69 + 326 077,25 + 12 000=) 344 751,94 eurot.
66.Kostja tasaarvestas hageja tasunõude enda nõuetega hageja vastu (aluseks VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 1 ning 198). Kostja on tasaarvestanud hageja tasunõude 2018 oktoobris teostatud tööde eest vastavalt arvele nr xxxx summas 290 502,94 eurot järgmiselt: -
21.11.2018 avaldusega 62 305,32 euro ulatuses hageja 31.10.2018 arvega nr xxxx summas 63 305,32 eurot (seoses kostja vahendatud või müüdud materjalide või teenustega);
-
25.01.2019 avaldusega 131 801,12 euro ulatuses (seoses Xxxx OÜ-lt ja Xxxx OÜ-lt omandatud nõuetega samas suuruses). Nende nõuete olemasolu ja omandamise kohta ei ole hageja vastuväiteid esitanud.
-
25.01.2019 avaldusega 96 396,50 euro ulatuses kostja kahjunõuetega hageja vastu.
67.Hageja nõuab tasu 2018 novembris teostatud tööde eest summas 103 316,88 eurot, millele kostja vaidleb vastu. Kostja ei ole aktsepteerinud novembrikuu töid kajastavas aktis nr 8 loetletud töid hageja toodud ulatuses. Kostja ei ole neid töid ka vastu võtnud - tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole esitatud ja kostja ei ole seda seetõttu ka allkirjastatud. Hageja ei ole kostja 13.12.2018 e-kirjale vastanud, sh ei ole esitanud korrigeeritud teostatud tööde akti nr 8. Ka täitedokumentatsioon on esitamata.
68.Lisaks ei ole hageja esitanud kostjale seoses 2018 novembris teostatud töödega arvet, kuid Lepingu p 6.9 kohaselt oli tasu maksmise eelduseks kostja poolt aktsepteeritud teostatud tööde
2-19-9711 akti alusel väljastatud arve. Lepingu p-s 6.9 on maksetähtaeg 30 päeva seotud arve esitamise ajaga.
69.Hageja on kajastanud hagis rohkem töid, kui 06.12.2018 aktis ning mida ta ei ole ka faktiliselt objektil teinud. Nt on 06.12.2018 aktis 2018 novembri kohta rida nr 82 maht 0. Hagile lisatud aktis (hagi lisa 12) on rida nr 82 maht 531m2 ja maksumus 4 593,15 eurot. Faktiliselt ei ole seda tööd tehtud.
70.Hageja väidab, et kostja on pidanud kinni 131 026,75 eurot juuni - september väljastatud arvetest ja nõuab kinnipeetud summa tagastamist. Kostja vaidleb nõudele vastu - kinnipeetud summa on 89 935 eurot ehk 41 091,89 euro võrra väiksem: -
Kostja pole septembri tööde eest 30.09.2018 esitatud arvest nr xxxx kinni pidanud mitte 74 793,83 eurot vaid üksnes 33 701,94 eurot. 41 091,89 eurot tasaarvestati mh hageja enda poolt digitaalselt allkirjastatud tasaarvestuskokkuleppega kostja 28.09.2018 arvega nr 180905.
71.Lisaks ei ole kinnipeetud summa tagastamise eeldused täidetud. Kõnealune 89 935 eurot on peetud kinni Lepingu p-de 4.1.28 ja 4.1.29 alusel Lepingu täitmistagatisena, mis kuulub tagastamisele üheaegselt lõpparve tasumisega. Lepingu p 6.10 kohaselt võib hageja esitada kostjale lõpparve pärast seda, kui ta täitnud kõik Lepingust tulenevad kohustused, sealhulgas teostanud ja kõrvaldanud kõik kostja pretensioonides märgitud täiendavad tööd ja puudused. Täitmata on lõpparve esitamise eeldused ja ka täitedokumentatsioon on esitamata, seega pole täidetud ka kinnipeetud summa tagastamise eeldused.
72.Lisaks on kostja kinnipeetud summa tasaarvestanud 25.01.2019 avaldusega kahjunõuetega, mis kostjal on hageja vastu.
73.Leping ei lõppenud hageja 18.03.2019 avalduse alusel 26.03.2019 vaid kostja ülesütlemise avalduste alusel. Leping lõppes täielikult 30.11.2018 kostja avalduste alusel.
74.Vääramatu jõu asjaolusid ei ole esinenud. Hagi kohaselt põhjustas hageja poolt tähtaegade rikkumise vääramatu jõud, kuid Lepingu p 9.1 kohaselt on vääramatu jõuna käsitletavad üksnes loodusõnnetused, sõjaseisukord jmt äärmuslikud asjaolud. Vääramatu jõuna ei ole käsitletav poolte võimalike teiste lepingupartnerite tegevus või tegevusetus vmt asjaolud. Ükski hagis osundatud asjaolu ei ole käsitletav Lepingu p-s 9.1 sätestatud vääramatu jõuna. Hageja ei ole vääramatu jõu asjaolu esinemist tõendanud (puudub pädeva ametkonna vastavasisuline teatis).
75.Muud väidetavalt tööd takistavad asjaolud on vastuolulised ja ebaselged. Hageja väidab, et tööde tähtaegadeks valmimist takistasid samad asjaolud, millele tuginedes on lõpptellijaks olnud XXXX pikendanud tööde tähtaegu kostjale. Riigihangete registri väljavõte kinnitab, et ühelgi hagis esitatud alusel tähtaja pikenemise kohta, ei ole kostjale lõpptelija poolt tähtaegu pikendatud ega tasu suurendatud.
76.Muinsuskaitsealale geotekstiili ja sellele liiva paigaldamis vajadus oli teada enne 01.08.2018, uues pikendatud vahetähtaegadega ehitusgraafikus kokkuleppimist. Arvestades Lepingu kogumahtu, oli kõnealuste tööde osakaal väga väike (tööde maksumus 5 185 eurot). Arheoloogiliste uuringute läbiviimine (maksumusega 6 000 eurot), mittenõuetekohase elektrikaabli ümbertõstmisele (maksumusega 4 972,24 eurot), sadeveetoru ühendamisele kaevu ja tänavakollektoriga Xxxx (maksumusega 625 eurot). Ainus riigihangete registriga kattuv asjaolu ja sellest tulenev väikesemahuliste lisatööde tegemise vajadus oli teada ning võeti arvesse 01.08.2018 pikendatud vahetähtaegadega ehitusgraafiku kokkuleppimisel.
77.Hageja ei teavitanud kostjat tähtaegade järgimise võimatusest vastavalt Lepingu p-s 4.1.13 kokkulepitud tähtajal ja korras.
2-19-9711
78.Riigikohtu praktikale ja VÕS §-le 198 tuginedes tegi kostja vastuses hagile ka tasaarvestusavalduse oma leppetrahvinõuetega hageja vastu. -
Lepingu lõpptähtaeg oli 26.10.2018, mida hageja oli ületanud 30.11.2018 seisuga 35 kalendripäeva. Kostja esitas 30.11.2018 avalduses hagejale Lepingu p 8.3 alusel leppetrahvinõude summas 400 591,22 eurot (0,5% päevas Lepingu tasust iga viivitatud päeva eest). Lepingu p 11.5 järgi on kostjal õigus alati omal valikul xxxxldada kõiki oma rahalisi nõudeid hageja vastu kas tasaarvestamise teel tagatissummadega või garantiide realiseerimisega või tasaarvestamise teel tasumisele kuuluvatest ja veel välja maksmata summadega. VÕS § 197 lg 2 alusel lõpevad tasaarvestamise tõttu nii hageja tasunõuded 2018 oktoobris ja novembris teostatud tööde eest kui ka kinnipeetava summa tagastamise nõue 30.11.2018 seisuga.
-
Kostja leppetrahvinõue ei sõltu sellest, kas XXXX on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise (leppetrahvinõuet) või mitte. Sellist leppetrahvi välistavat eeldust ei tulene ühestki Lepingu punktist ega VÕS-i sättest.
-
Leppetrahv ei ole ka ülemäära suur ja selle vähendamiseks puudub alus.
79.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja täiendav seisukoht
80.Hageja 20.12.2019 seisukohas vähendas hageja oma nõuet märkides, et tal puuduvad vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele summas 57 722,03 eurot (arvest nr 18026 tasaarvestus summas 16 630,14 eurot ja arvest nr xxxx summas 41 091,89 eurot (II kd, lk 34 jj).
81.Hageja nõuded muudetud kujul on järgmised: -
Põhivõlg 467 124,54 eurot;
-
Seisuga 26.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 34 566,82 eurot;
-
Välja mõista viivis põhivõlalt alates 27.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
-
Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista ka viivis meneltuskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
82.Hageja leiab, et Lepingu p 4.1.29 viimase lause alusel tuleb garantiikirja summa hagejale igal juhul tagastada üheaegselt lõpparve tasumisega. Arvestades, et poolte vahel sõlmitud Leping on lõppenud, tuleb p 4.1.29 alusel kinnipeetud summad hagejale välja maksta.
83.Hageja ei nõustu, et ta on kokkuleppel kostjaga nõustunud tasaarvestustega arvest nr 18031 25 758,00 eurot ning arvest nr xxxx 62 305,32 eurot. Hageja ei ole andnud nõusolekut tasaarvestuseks nendes summades (kokku 88 063,32 eurot) ning hageja ei tunnista vastavat tasaarvestust.
84.Tööde teostamise edasilükkumist ei põhjustanud hageja. Need asjaolud ilmnesid alates 01.05.2018 ja need tingisid ka hilisemate tööde graafikust nihkesse mineku. Hageja tõi välja, et tööde edasilükkumise põhjustasid muuhulgas AS Xxxx Vesi torutööd maa-alal, kus hageja teostas töid, mille tõttu oli tööde teostamine peatatud Xxxx küla teedel (Xxxx tänav) perioodil 01.05.2018-01.10.2018 ning hageja sai vastavate töödega alustada alles 02.10.2018. Hageja tõi välja, et tööde edasilükkumise põhjustasid muuhulgas arheoloogilised leiud maa-alal, kus hageja töid teostas, mistõttu hageja oli sunnitud peatama Xxxx tänava lõigus tööde teostamise perioodil 28.06-21.07.2018.
2-19-9711 Samuti olid tee ehitustööd keelatud Xxxx tänaval (Xxxx 14) seoses XXXX elektripaigaldustöödega ca 1 km pikkusel lõigul perioodil 01.08.2018-10.09.2018. Hageja sai töid alustada alles 11.09.2018. Xxxx tänava ehitustööd olid häiritud ka perioodil 10.08.2018-23.08.2018 seoses „Xxxx“ kontsertidega, kuna Xxxx linn ei lubanud sellel ajal ehitustöid teostada. Tööd pikenesid ka seetõttu, et Xxxx küla tee ehitustööde materjale kooskõlastati umbes 2 kuud perioodil 01.05.2018-05.07.2018. Eeltoodud põhjustel muudeti ka peatöövõtulepinguid, sealhulgas pikendati algselt kokku lepitud tähtaegu. Hagejale teadaolevalt ei ole hankija seoses Lepingu tähtaegade ületamistega kostjale pretensioone esitanud ega sanktsioone rakendanud. Ka tööde kvaliteedi osas ei ole peatellija kostjale pretensioone esitanud. Ainsad sanktsioonid mida hankija kostja suhtes rakendas on hagi vastuse lisast 13 nähtuvalt trahv summas 640 eurot tammepuu mahavõtmise eest. Lisaks veel trahv summas 640 eurot selle eest, et töövõtja (kostja) ei taganud ehitatavate kergliiklusteedega piirnevatel teede ja tänavatel nii sõidukite kui jalakäijate liikumisvõimalusi, kuid see ei puuduta hagejat (see polnud hageja kohustuseks), liikluskorraldust teostas Xxxx AS.
85.Hageja ei tunnista kostja poolt teostatud tasaarvestusi ega kostja väidetavaid nõudeid: -
Hageja ei ole Lepingut rikkunud ning seetõttu ei pea maksma kinni ka kostja poolt kolmandalt isikult tellitud töid (62 305,32 eurot). Kostja väide, et hageja on Lepingut rikkunud ning kuludokumendid (kolmandate isikute poolt kostjale väljastatud arved ega kostja poolt hagejale väljastatud arve) ei tõenda kahju tekkimist ega anna alust väiteks, et hageja vastutab kahju tekkimise eest. Lisaks pole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on väidetava kulu kandnud.
-
Hageja ei tunnista Xxxx OÜ nõuet ega vastavat tasaarvestust. Pelgalt nõude loovutamise kokkulepe (kostja ja Xxxx OÜ vahel) ja muud kostja esitatud dokumendid ei tõenda, et Xxxx OÜ-l oli hageja vastu nõue summas 101 420,92 eurot.
-
Hageja ei tunnista Xxxx OÜ nõuet ega vastavat tasaarvestust. Pelgalt nõude loovutamise kokkulepe (kostja ja Xxxx OÜ vahel) ja muud kostja Vastusele lisatud dokumendid ei tõenda, et Xxxx OÜ-l oli hageja vastu nõue summas 30 380,20 eurot.
-
Hageja ei tunnista tasaarvestust 89 935 eurot kolmandate isikute väljastatud arvetega summas 6 674,69 eurot, asfaltkatte parandamiseks vajalike kuludega summas 12 000 eurot ning Lepingu lõpetamiste 1-4 tõttu täiendavalt kantud kuludega summas 71 260,31 eurot. Pelgalt väide, et hageja on Lepingut rikkunud ning väide, et kostja on kandnud kulutusi, ei tõenda kahju tekkimist ega seda, et hageja vastutab väidetava kahju hüvitamise eest.
-
Hageja ei tunnista kostja leppetrahvi nõuet ega kostja protsessuaalset tasaarvestust. Hageja ei ole Lepingut rikkunud ja seetõttu on leppetrahvi nõue alusetu. Isegi kui leppetrahvi nõudel oleks alust, siis see on ebamõistlikult suur (küsida leppetrahvina 400 592,21 eurot väidetava 35 päevase viivituse eest) ja seda olukorras, kus kostjal väidetava hagejapoolse viivituse tõttu mingit kahju ei tekkinud (hankija ei ole kostja suhtes seoses tähtaegadega mingisuguseid sanktsioone rakendanud).
-
Hageja taotleb ka leppetrahvi vähendamist.
86.Hageja ei tunnista kostjapoolseid Lepingu osalisi lõpetamisi ega ka Lepingu kui terviku lõpetamist kostja poolt.
87.Hageja ei nõustu, et on toimunud Lepingust konkludentne taganemine, kuna hageja ei jätkanud pärast kostja 30.11.2018 avaldust töödega ehk Leping lõppes. Tööde teostamise peatamist ei tinginud mitte kostja ülesütlemisavaldus, vaid asjaolu, et kostja jättis hagejale tehtud tööde eest kokkulepitud tasu maksmata. Hageja ei nõustu ega pole kunagi nõustunud kostja poolse Lepingu ülesütlemisega, sest hageja ei ole kostjaga sõlmitud Lepingut rikkunud.
88.Pooled olid Lepingus kokku leppinud etapiviisilises tööde üleandmises-vastuvõtmises.
2-19-9711
89.Lepingu ülesütlemine ei anna alust kostjale keelduda Lepingu lõppemise hetkeks vastuvõetud ja aktsepteeritud tööde eest maksmisest.
90.Kostja väitel ei ole ta allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8. Viimast (lõplikku) üleandmise akti pole kostja tõesti allkirjastanud ja seda pole kostjale ka allkirjastamiseks esitatud, sest pooltevaheline Leping lõppes enne tööde lõplikku valmimist. Tööd jäid kostjapoolse lepingurikkumise tõttu pooleli, Leping öeldi üles ning lõplikku akti seetõttu kostjale allkirjastamiseks ei esitatudki.
91.Hageja tasunõue rajaneb töödel, mida kajastavad aktid nr 1-8, mitte lõplikul üleandmisevastuvõtmise aktil. Aktid nr 1-7 on kostja poolt allkirjastatud ning aktil nr 8 toodud töid on kostja osaliselt aktsepteerinud. Seega on aktides nr 1-7 toodud tööd kostja poolt täies ulatuses aktsepteeritud ning aktis nr 8 toodud tööd osaliselt aktsepteeritud. Samuti on kostja teinud hagejale varasemalt allkirjastatud aktide alusel makseid. See, et pooled pole allkirjastanud lõplikku üleandmise-vastuvõtmise akti (kuna Leping öeldi üles ja tööd jäid pooleli), ei anna kostjale alust keelduda tasu maksmisest tööde eest, mille kohta koostatud aktid ja/või seal toodud tööd on kostja poolt vastu võetud ja aktsepteeritud.
92.Kostja võttis tööd vastu, mis tähendab Lepingu järgi seda, et esitatud olid ka kõik kostja poolt nõutavad dokumendid.
93.Oktoobrikuu tööd on kostja tervikuna vastu võtnud ja novembrikuu tööd osaliselt. Kostja täiendavad vastuväited
94.Kostja märgib oma 22.09.2020 vastuväidetes ning 27.11 2020 koondseisukohas täiendavalt järgmist: -
Kostja ei anna nõusolekut haginõude osaliseks tagasivõtmiseks ning hagist osalise loobumise korral palub kostja arvestada seda menetluskulude jaotusel.
-
Allkirja puudumine tasaarvestuskokkuleppel ei muuda tasaarvestust kehtetuks. VÕS § 198 järgi piisab tasaarvestusest ühe poole avaldusest. Tasunõue saab sissenõutavaks muutuda vastavalt Lepingus kokkulepitud tingimustele: etapiliselt esitatud finantseerimisaktid ei tähenda tööde vastuvõtmist. Selleks on vajalik poolte poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Sellist akti ei ole. Tööde kallinemise aluseks on arvutus, et hageja jättis töid tegemata Lepingulises väärtuses Tellija on maksnud tasudena 3. isikutele tööde eest, millised Töövõtja pidi tegema ära Lepingu alusel, kuid jättis tegemata, kokku 806 302,08 eurot. Hagi kohaselt on tegemata jäänud tööde maht 454 352,75 eurot. Arvestades Lepingu kogumahtu, jättis hageja tegemata ca 25% ehk 1/4 töödest (hageja enda hinnang 30.11.2018 seisuga täitmata põhikohustuse suurusest nähtub hagi lisana nr 12 esitatud aktist: viimane rida veeru „jääk“ alamveerg „maksumus“). Kolmandatele isikutele makstud tasus ning hagejale Lepingu alusel samade tööde tegemise eest ettenähtud tasu vahe (806 302,08 – 454 352,75) ongi summa, mille võrra tööd kostja jaoks kallinesid ehk 351 949,33 euro võrra.
-
-
-
Hageja ei ole kostja 22.09.2020 menetlusdokumendile ja tõenditele esitanud mingeid vastuväiteid seoses kuludega, sh nende suurusega ega vaidlustanud kostja poolt nende kandmist.
-
-
Kostja on pidanud tasuma kolmandatele isikutele seoses ehitustööde teostamise lõpptähtaja pikenemisega kaasnevate, üldkuludena käsitletavate tööde ja teenuste (nagu nt lõpptellijale tagatise andmine, objekti kindlustus, tööde tegemisega seotud ajutine liikluskorraldus, töömaa piiramine, valvamine, objektikontor, töötajate majutus) eest, 22 567,35 eurot ning kuludena enda töötajate (projektijuht T R ja objektijuht L S K)
2-19-9711 töötasudeks ja töövahenditeks 50 072,66 eurot. Hageja ei ole kostja 22.09.2020 menetlusdokumendile ja tõenditele esitanud mingeid vastuväiteid seoses kuludega. -
Kostja on pidanud tasuma hageja tehtud tööde parandamiseks ja ümber tegemiseks kolmandatele isikutele 51 127,67 eurot. Kostja poolt tööde käigus teiste isikute tehtud tööde (asfaltkatete) lõhkumise kohta on kostja esitanud hagejale koos fotodega e-kirjad 08, 09. ja 27.11.2018. Hageja ei ole neile vastuväiteid esitanud.
95.Seega on kostja poolt hagi esemeks olevate nõuete tasaarvestamiseks kasutatud erinevad kahjunõuded kokku 475 717,01 eurot (seoses tööde kallinemisega 351 949,33 eurot, seoses tööde tähtaja pikenemisega 72 640,01 eurot, seoses tööde parandamise ja ümbertegemisega 51 127,67 eurot).
96.Kui vaatamata tingimuslikule tasaarvestusele on mistahes hageja nõue mingis osas veel täitmata, kuid sissenõutavaks muutunud, siis tuleb need jätta xxxxldamata ulatuses, mis vastab 2 %-le hageja põhjendatud tasunõudest, sest kostjal on vastavas ulatuses õigus hageja tasu pidada kooskõlas Lepingu p-dega 7.1, 7.2 ja 7.4 kinni kuni 26.04.2021.
97.Pooled pikendasid 01.08.2018, s.o 3 kuud enne lõpptähtaega, oluliselt vahetähtaegu. Muudatuste 1 ja 3 objektiks olid asfalteerimistööd, mida hageja ei olnud alustanud. Muudatusega 2 lepiti kokku teatud tööde lisandumises ja teatud tööde ärajäämises. Antud tööde tegemine teiste töövõtjate poolt ei saanud kuidagi aeglustada hageja töid või omada muus aspektis hageja poolt Lepingu täitmisele negatiivset mõju. Muudatuste 1-3 p-s 3.1 on sõnaselgelt kokku lepitud, et kõik vahetähtajad ja lõpptähtaeg jäävad kehtima. Vastavalt Lepingu p-le 11.2.1 on oluliseks tähtaja ületamiseks 7 päeva. Kostja lõpetas Lepingu osaliselt ehk tulenevalt konkreetsete vahetähtaegade ületamisest konkreetsete tööde osas lõpetamistega 1-4.
98.Hageja ei ole esile toonud, milles on seisnenud Lõpetamiste 1-4 hagejat kahjustav mõju. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt tuleks valida võlgnikku (hagejat) võimalikult vähe kahjustav õiguskaitsevahend. Seda on kostja teinud. Hageja on Lõpetamisi 1-4 faktiliselt ka ilmselgelt tunnustanud, vaieldes neile esmakordselt vastu alles 20.12.2019 menetlusdokumendis, samuti ei jätkanud hageja vastavates osades Lepingu täitmist. Liaks olid Lõpetamised 1 ja 2 kajastatud hageja poolt digitaalselt allkirjastatud teostatud tööde aktis nr 7 (vt read 27, 30 ja kõik järgnevad kollasega markeeritud read). Lõpetamised 1-2 toimusid 2018 oktoobris (05. ja 15.10.2018) ning Lõpetamised 3-4 novembris (06. ja 19.11.2018). Allkirjastatud teostatud tööde akt nr 7 kajastab kõiki töid, mis olid hageja poolt teostatud kuni 31.10.2018. Teostatud tööde akti nr 8 projekt kajastab hageja hinnangut töödele, millised hageja tegi 2018 novembris. Nende hulka ei kuulu Lõpetamiste 1-4 objektiks olevad tööd.
99.Lepingu p-le 11.2.1 järgi oli kostjal õigus Leping sõltumata hageja süü esinemisest ette teatamata üles öelda. Hageja ületas vahetähtaegu ja lõpptähtaega oluliselt rohkem kui 7 päeva. Lisaks oli kostjal õigus vastavalt p-le 11.2.4 lõpetada Leping, kui hageja rikub ükskõik millist Lepingudokumentidest tulenevat kohustust ning ei kõrvalda rikkumist ka pärast kirjalikku hoiatust või rikub uuesti sama kohustust või rikub korduvalt erinevaid kohustusi. Kostja on hagejat korduvalt hoiatanud. Seega leiab kostja, et 30.11.2018 avaldus kehtiv ning Leping lõppes täielikult 30.11.2018.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
100.TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused:
2-19-9711
101.21.01.2021 esitas hageja taotluse 12.01.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks järgmisel viisil: a) Protokolli 00:11:19 hageja selgituste lõik „Peatellija ja kostja vahel. Me ei ole kokku leppinud vääramatu jõu mõistes. Me pole seda sisustanud. See ei ole võimalik nii detailselt sisustada“ asendada tervikuna järgmise lõiguga: „Peatellija ja kostja vahel. Me oleme kokku leppinud, et vääramatu jõud kohaldub, aga me ei ole sisustanud, mis see vääramatu jõud on. Seda ei ole võimalik nii detailselt sisustada.“ b) Protokolli 00:42:46 asendada hageja lause: „Ei vaidle, et tööd jäid pooleli, kuna kostja lõpetas lepingu“ lausega: „Ei vaidle, et tööd jäid pooleli, kuna kostja rikkus lepingut.“
102.29.01.2021 seisukohas vaidles kostja protokolli parandamise taotlusele vastu põhjusel, et protokoll ei ole stenogramm – see peab TsMS § 50 lg 1 p 8 kohaselt kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
103.TsMS § 50 lg 1 esimese lause kohaselt peab protokoll kajastama vaid menetluse olulist käiku. Helisalvestise kõrval on protokoll oluline eelkõige poolte selliste seisukohtade kajastamise osas, mida pooled pole varem ei kirjalikult ega suuliselt esitatud. 12.01.2021 kohtuistungi protokoll on üsna täpne ning sisaldab kõike poolte poolt öeldut. TsMS § 53 lg 1 teise lause kohaselt teeb kohus protokolli parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Kohus ei nõustu hageja taotluse esimese poolega – hageja parandus ei anna protokolli sisule lisandväärtust – ka olemasolevast protokolli sõnastusest ilmneb, et vääramatu jõu kohaldumises lepiti hageja arvates kokku, aga ei lepitud kokku, millise sisuga on vääramatu jõud. Kohus kuulas 12.01.2021 kohtuistungi helisalvestust ja märgib, et 42 minutil ütles hageja esindaja, et kostja rikkus lepingut. Seetõttu nõustub kohus, et 12.01.2021 kohtuistungi protokolli tuleb hageja esindaja taotluse alusel selles osas parandada.
104.20.12.2019 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet 57 722,03 euro võrra tunnistades kostja tasaarvestust arvest nr 18026 summas 16 630,14 eurot ja arvest nr xxxx summas 41 091,89 eurot. Hageja ei ole seisukohta võtnud, kas ta loobub selles osas nõudest või võtab nõude tagasi (millele kostja on tähelepanu juhtinud oma 22.09.2020 menetlusdokumendis (II kd, lk 76 jj). Hageja on märkinud oma 30.09.2020 seisukohas (II kd, lk 91 jj), et ta vähendab oma nõuet TsMS § 206 alusel.
105.Kohus peab aga Riigikohtu senise järjepideva praktika järgi lahendama selgelt olukorra, kus hageja on pärast hagi menetlusse võtmist nõuet vähendanud. Riigikohtu 20.03.2019 lahendis kohtuasjas nr 2-14-61508 on tsiviilkolleegium märkinud järgmist: „Haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).“ Kuna tasaarvestuse tulemusena VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses, siis ei ole hagejal selles osas nõuet kostja vastu.
2-19-9711 Seega tuleb hageja nõue selles osas jätta TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata – TsMS § 3 lg 1, § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 alusel menetleb kohus tsiviilasja üksnes siis, kui selle osas on esitatud nõuetekohane avaldus oma õiguste kaitseks ja lähtudes nõudest. Tasaarvestatud osas ei ole hagejal enam nõuet kostja vastu ja ei saa ka olla sellest tulenevaid õigusi, mida kaitsta. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata osas, mille võrra hageja on nõuet vähendanud.
106.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud pooled ära neljal kohtuistungil leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
107.Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).
108.Kohtu ette toodud asjaolude alusel on vaidlusel kohtu arvates järgmised kesksed küsimused: -
Millal ja mille alusel Leping lõppes;
-
Kuidas on toimunud tööde üleandmine kostjale;
-
Kas Lepingu tähtaegade ületamine oli vabandatav;
-
Kui hagejal on nõue kostja vastu, siis kas kostja on kehtivalt tasaarvestanud oma nõuded hageja vastu (hageja nõuded kostja vastu kahju hüvitamiseks /nii 3. isikutelt omandatud nõuded, kui ka Lepingu rikkumisest tulenevad nõuded/ ja leppetrahvi nõuded).
109.Poolte vahel vahetatud menetlusdokumentide (kostja 14.10.2019 vastus hagile alates p 21 /vt ja I kd, lk 125jj ning hageja 26.10.2020 seisukoht, II kd, lm 112 jj), TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastab kohus vaidluse all olevad ja mitteolevad asjaolud järgmiselt: -
Leping ja kõik selle tingimused on kehtivad – sellega on hageja 26.10.2020 menetlusdokumendis nõustunud – (vt ka II kd, lk 112 jj);
-
Hageja ei esitanud kostjale kooskõlas Lepingu p-ga 4.1.28 Lepingu täitmistagatisena garantiikirja suurusega 10% Lepingu tasust – sellega on hageja nõus (ibid), kuid leiab, et kostja on vaikimisi nõustunud Lepingu punki 7.2 ei rakendata;
-
Pooled sõlmisid 01.08.2018 pikendatud vahetähtaegadega ehitusgraafiku, mis on kehtiv- sellega on hageja nõus;
-
kostja nõudis hagejalt korduvalt, sh 27.08.2018 ja 24.10.2018 kirjalikult vahetähtaegade järgimist ja kirjalikku detailset ajakava tööde lõpetamiseks, samuti hoiatas leppetrahvinõude eest – sellega on hageja nõus, kuid täpsustab, et kostja oli teadlik mõningate tööde tähtaja edasilükkumisest hagejast sõltumatutel põhjustel;
-
hageja ei esitanud kostja 27.08.2018 ja 24.10.2018 kirjadega nõutud detailset ajakava tööde lõpetamiseks - sellega on hageja nõus, kuid märgib, et kostja oli teadlik tööde edasilükkumisest vääramatu jõu asjaolude tõttu;
2-19-9711 -
hageja ei esitanud kostjale kuni Lepingu lõpliku lõpetamiseni (30.11.2018) ühtegi kirjalikku teadet, sh Lepingu rikkumiste kohta selgitusi ega põhjendusi ega ettepanekuid ega kinnitusi tööde lõpetamise kohta – hageja on nõus, et kirjalikku teadet ei esitatud, kuid poolte projektijuhtide T Re (kostja) ja R R (hageja) suhtlus oligi valdavalt suuline. Hageja ei pidanud kostjat täiendavalt vääramatu jõu asjaoludest informeerima;
-
hageja ületas oluliselt ehitusgraafikus sisalduvaid vahetähtaegu ja lõpptähtaega (vaidlus on ületamise põhjustes, mitte vahetähtaegade olemasolus ja nende ületamise faktis) – hageja on nõus, et graafik oli kokk lepitud ja mõningad vahetähtajad läksid üle, kuid mitte oluliselt (1 kuu) ja seda ka vääramatu jõu asjaolude tõttu;
-
Muudatused 1, 2 ja 3 on kehtivad – sellega on hageja nõus;
-
Lõpetamised 1, 2, 3 ja 4 on kehtivad – hageja ei nõustu sellega: Leping ega seadus ei võimalda Lepingut osaliselt lõpetada;
-
kostja on allkirjastanud teostatud tööde aktid 1-7, mis kajastavad kuni 31.10.2018 teostatud töid – sellega on hageja nõus;
-
kostja ei ole allkirjastanud teostatud tööde akti nr 8, mis peaks kajastama 2018 novembrikuus teostatud töid – sellega on hageja samuti nõus, kuid kinnitab samas, et kostja on töid osaliselt aktsepteerinud (vastuväited puudusid) ning selle osa eest hageja ongi tasunõude käesolevas hagis esitanud;
-
kostja ei ole allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti – sellega hageja nõus ei ole. Hageja väide on, et kostja on allkirjastanud teostatud tööde aktid 1-7;
-
hageja ei ole seoses 2018 novembris teostatud töödega esitanud kostjale arvet – sellega on hageja nõus, kuid arve esitamata jätmine ei tähenda, et kostjal ei tule novembrikuu tööde eest tasuda: kohustus ei tekki mitte arvest, vaid poolte kokkuleppest (Lepingust);
-
hageja esitas kostja 30.11.2018 avaldusele esmakordselt vastuväited 18.03.2019 – sellega ei ole hageja nõus: nii hageja juhatuse liige R R kui ka projektijuht R R teavitasid kostjat korduvalt, et hageja pole nõus kostja etteheidetega (s.t ei osalise ega täieliku Lepingu lõpetamisega);
hageja ei jätkanud pärast kostja 30.11.2018 avaldust tööde tegemist – sellega ei ole hageja nõus, töödega jätkati ka pärast osundatud kuupäeva. 01.10.2020 kohtuistungil selgitas hageja seda, et enamus töid, milles kostja teostas Lepingu osalist lõpetamist, olid tegelikult lõpetamise hetkeks juba tehtud. Kuigi hageja on väitnud oma 26.10.2020 menetlusdokumendi p-s 2.1 (II kd, lk 113), et ta jätkas töödega ka pärast 30.11.2018, ei kinnita seda teised asjas kogutud tõendid ja hageja enda väited. Nimelt on hageja pärast menetlusdokumendi esitamist 26.01.2021 toimunud kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll 00:20:43) kinnitanud, et tööd jäid pooleli ja hageja peatas tööd, sest kostja ei maksnud tasu. Samuti kinnitas hageja, et töid, mis on Lepingu osaliste lõpetamiste avaldustes, hageja ei teinud ja nende eest ta ka tasu ei küsi (ibid 00:24:16). Seega tuvastab kohus, et pärast Lepingu lõplikku lõpetamist 30.11.2018 hageja töid ei teinud ja lahkus objektilt. Samuti tuvastab kohus, et Lepingu lõpetamises 1-4 märgitud töid ei ole hageja teinud ning hageja nende tööde eest tasu ei nõua (kuigi hageja on esimesel kohtuistungil 01.10.2020 ja 26.10.2020 menetlusdokumendis esitanud vastukäivaid ja ebaselgeid väiteid selle kohta, kas Lepingu osalistes lõpetamistest nimetatud tööd olid tehtud või mitte ning kas töödega jätkati ka pärast Lepingu lõplikku lõpetamist, siis hilisemas menetluses ja hilisematel kohtuistungitel on hageja nendest väidetest loobunud esitades uued väited selle kohta, et Lepingu osalistes -
2-19-9711 lõpetamistes nimetatud töid ta ei teinud ega pidanudki tegema ning pärast 30.11.2018 töid enam ei tehtud, sest kostja jättis tööde eest maksmata). - hageja ei ole esitanud tööde kohta kooskõlas Lepingu p-ga 4.1.20 täitedokumentatsiooni – sellega pole hageja nõus viidates lepingu punktile 5.2.2, mille kohaselt oleks kostja pidanud dokumentide puudumise korral keelduma tööde vastuvõtmisest. Kuna kostja pole keeldunud, siis järelikult on dokumendid esitatud. Kohus ei tuvasta, et hageja oleks kostjale Lepingule vastava täitedokumentatsiooni üle andnud, sest hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud - hageja on teinud vaid järelduse dokumentide üleandmise kohta sellest, et kostja on tööd vastu võtnud (järelikult on kostja ka dokumendid saanud), kuid kostja eitab tööde vastuvõtmist: kostja väide on läbivalt olnud see, et tööde üleandmist-vastuvõtmist ei ole toimunud, muuhulgas pole hageja täitedokumentatsiooni esitanud (see on üks põhjustest, miks kostja väidab, et töid pole üle antud); -
hageja ei ole esitanud kostjale kooskõlas Lepingu p-ga 7.2 garantiiaja tagatist – sellega on hageja nõus, kuid jättis garantiiaja tagatise esitamata põhjusel, et kostja jättis oma kohustused hageja ees täitmata. Hageja ei keeldu tagatise andmisest, kuid seda on tal kohustus teha pärast tööde teostamist ja nende eest tasumist;
-
kostja on omandanud Xxxx OÜ ning Xxxx OÜ nõuded hageja vastu (vaidlus puudub omandamise fakti üle) – selles osas on hageja 01.10.2020 kohtuistungil kinnitanud, et tal olid kokkulepped nende ettevõtetega ning tal olid ka täitmata kohustused nende ettevõtete ees - hageja on kohtuistungil väitnud vaid seda, et ta vaidlustab nõuete suuruse. Samuti ei ole hageja vastu vaielnud, et kostja on nende ühingute nõuded hageja vastu, omandanud.
Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel ka selle asjaolu tuvastatuks.
110.Hagiavalduse p 1.26 kohaselt ja 20.12.2019 esitatud nõude täpsustuse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas hagi esemeks järgmised hageja põhinõuded: 467 124, 54 eurot kui tasunõue 2018 oktoobris teostatud tööde eest 31.10.2018 arve nr xxxx alusel ja selle hulgas 103 316,88 eurot kui tasunõue 2018 novembris teostatud tööde eest ning 131 026,75 eurot kui kinnipeetud summa.
111.12.01.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et pooled olid vääramatu jõu kohaldamises kokku leppinud, kuigi vääramatu jõu mõiste sisustamises mitte. Kostja jällegi selgitas, et arheoloogilised kaevamised ei lähe ühelgi juhul vääramatu jõu mõiste ega idee alla. Arheoloogiliste kaevamiste vajadus ilmnes alles Lepingu täitmise käigus ja sellega pooled juba arvestasid, kui leppisid 01.08.2018 kokku uue ajagraafiku. Samuti selgitas hageja, et nii nagu ehitustegevuses üldiselt tavaks, olid pooled ka käesoleval juhul leppinud kokku jooksvate tööde akteerimise, mis oli rahaliste arvelduste aluseks, kuid need ei olnud aktid tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Selleks, et tööd vastu võtta, tuli lisaks ehitustööde ära tegemisele, teha ka kõik muud toimingud, mis on Lepingus kokku lepitud kui töö vastuvõtmise eeldused: täitedokumentatsioon tuli esitada, puudused pidi olema kõrvaldatud, garantiiaja tagatis tuli anda jms. Hageja selgitas, et kostja käitumine, teostatud tööde aktide allkirjastamine, osaline tööde eest tasumine, tasaarvestusavaldused jms kinnitavad, et kostja on tegelikult ikkagi tööde vastu võtnud.
112.12.01.2021 kohtuistungil on hageja muuhulgas kinnitanud, et ta ei vaidle vastu sellele, et osad tööd jäid tegemata, kuna kostja lõpetas Lepingu (vt ka kohtuistungi protokoll 00:42:46). Samas ei pea hageja Lepingu osalist lõpetamist võimalikuks.
2-19-9711 Kostja on seisukohal, et VÕS mõttes ei ole ta ühtegi tööd vastu võtnud – kõigi tööde kohta on täitedokumendid esitamata ja need on Lepingu kohaselt tööde vastuvõtmise seisukohast kõige tähtsam element. Lepingu tähtaja ületamise osas märgib hageja, et 35-päeva tähtaja pikenemine ei tekitanud kostjale kahju.
113.26.01.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et kostja teatele Lepingu osalise lõpetamise kohta vastas ta, et see sobib, kogemata. Kiri ei olnud mõeldud kostjale. Vaidluses selle üle, kas hageja on teinud neid töid ka, mis on Lepingu osaliste lõpetamiste 1-4 objektiks, selgitas hageja, et ta on teinud ainult need tööd, mis on loetletud aktides 1-7 ja 06.12.2018 akti projektis nr 8 (vt ka kohtuistungi protokoll 00:38:58). Hageja kinnitas, et nõuab tasu ainult tehtud töö eest (vt sama 00:35:30).
114.Seega võib öelda, et pooled ei vaidle selle üle, et Lepingu osaliste lõpetamiste avaldustes märgitud töid ei ole hageja teinud ja nende eest ta ka tasu ei nõua.
115.Selles osas, kas hageja on nõustunud Lepingu osaliste lõpetamistega 1-4 tuleb märkida, et hageja ei ole enne kohtumenetlust kostjale Lepingu osaliste lõpetamist kohta vastuväiteid esitanud ega neid töid teinud.
116.26.01.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei taotlenud Lepingu tähtaegade pikendamist, kuna töid takistasid vääramatu jõu asjaolud ja peatellija andis kostjale aega juurde (vt ka protokolli 01:00:45). Hageja on menetluses toonud välja järgmised vääramatu jõu asjaolud: arheoloogilised tööd, etendus „Xxxxd“, mittenõuetekohase elektrikaabli ümbertõstmine ja sademetoru ühendamisega seotud tööd. Hageja selgitas, et ühes töölõigus tööde edasilükkamine põhjustas kogu ehitusgraafiku tähtaegade edasilükkumise.
117.26.01.2021 kohtuistungil kinnitas hageja, et vaidlust ei ole Lepingu sõlmimise fakti osas ega selles, et hageja oli alltöövõtja ja kostja oli peatöövõtja ning peatellijaks oli XXXX ja Xxxx. Samuti ei vaidle pooled Lepingu hinna üle.
118.Töö tegemist 01.08.2018 ehitusgraafikus kokkulepitud tähtaegadeks ei ole takistanud hagejast sõltumatud asjaolud. Hageja tugineb tööde tegemist takistanud asjaoludena samadele asjaoludele, millele tuginedes pikendas lõpptellija tööde tähtaegu kostjale ning tugineb nende kinnitusena riigihangete registri väljavõttele. Muid tõendeid ei ole hageja töid takistavate asjaolude tõendamiseks esitanud.
119.Kostja väidab, et tööd hõlmasid väga suurt ala ning tehti n-ö kihiti ning ühel lõigul takistuse esinemine ei takistanud teistel lõikudes samaaegselt tööde tegemist. Kostja arvates oleks hageja saanud suunata tehnika jm ressursid, mida ei saanud takistatud lõikudel parasjagu kasutada, sinna, kus sai tööd teha ja intensiivistada tegevust teistel töölõikudel. Arheoloogilised uuringud ja sellest tulenev väikesemahuliste lisatööde tegemise vajadus (muinsuskaitsealale geotekstiili ja sellele liiva paigaldamine) oli teada ning võeti arvesse 01.08.2018 pikendatud vahetähtaegadega ehitusgraafikus kokkuleppimisel. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et tema kirjeldatud vääramatu jõu asjaolud takistasid tööd ja et just nende asjaolude tõttu ületas ta Lepingus kokkulepitud tähtaegu. Hageja on esitanud tööd takistavate asjaolude tõendamiseks riigihangete registri väljavõtte hanke kohta viitenumbriga xxxx (I kd, lk 32 jj), mida pooled tunnustavad kui vaidluse esemeks olevat Xxxx linnasiseste kergliiklusteede võrgustiku üldehitustööde hanget, mille raames ka hageja alltöövõtjana töid teostas ning mulle osas peatöövõtjaks oli kostja (I kd, lk 33 pöördel). Registri väljavõte tõendab, et peatellija ja kostja vahelist hankelepingut on muudetud
2-19-9711 arheoloogiliste uuringute läbiviimise ja leide sisaldava kihi kaitsekihiga katmise tõttu, mittenõuetekohase elektrikaabli ümbertõstmise tõttu ja sadeveetoru ühendamise tõttu tänavakollektoriga (I kd, lk 34 pöördel). Registri väljavõte aga ei kinnita, et nende asjaolude tõttu oleks pikendatud hankelepingu tähtaega või muudetud peatöövõtjale makstava tasu suurust – registri väljavõtte punkt VII 2.3) kinnitab vastupidist – maksumus ei ole suurenenud (kuigi lisakulutuste tekkimine on väljavõtte alusel tuvastatav). Kohus ei tuvasta, et kostja ja peatellija vahel sõlmitud hankelepingu tähtaega oleks pikendatud arheoloogilise leiu, elektrikaabli ümbertõstmise või sadeveetoru ühendamise tõttu. Samuti ei tuvasta kohus, et pooltevaheline Leping sätestaks Lepingu tähtaja pikenemise põhjusel, et peatellija on kostjaga sõlmitud hankelepingu tähtaega pikendanud.
120.Kostja omandas 14.12.2018 sõlmitud lepinguga Xxxx OÜ nõuded hageja vastu 101 420,92 eurot, mis seisnevad tasunõuetes seoses nende samade töödega, mida hageja tegi Lepingu alusel kostjale. Kohus tuvastab, et see nõue on ehtne ja kehtivalt kostjale üle läinud (VÕS § 164). Hageja ei ole nõude omandamisele kui kehtivale tehingule vastu vaielnud.
121.Nõude tõendamiseks on kostja esitanud Xxxx OÜ arved ja nende aluseks olevad saatelehed; hageja poolt allkirjastatud akt nr 1, millega hageja on tööd aktsepteerinud (vt ka I kd, lk 183-198); 07.06.2018 e-kiri Xxxx OÜ-le; kostja päring Xxxx OÜ-le ja viimase vastus; masinajuhtide kinnitused koos tõlgetega ning Xxxx OÜ 17.02.2020 kinnitus. Samuti on kostja esitanud Maksu-ja Tolliameti 23.10.2020 kinnituse, et hageja on nõude aluseks olevad arved nr xxxx, xxxx ja xxxx kajastanud enda käibedeklaratsioonides (kõik esitatud koos 22.09.2020 menetlusdokumendiga).
122.Kuna tööd on tehtud ning hageja on tööd Xxxx OÜ-lt vastu võtnud, on tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg-d 3 ja 4).
123.Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid, mis kinnitaks, et Xxxx OÜ-l puudub tasunõue hageja vastu või et see on väiksem ja kui on väiksem, siis kui suur on Xxxx OÜ tasunõue hageja arvestuse kohaselt.
124.Kostja omandas 15.12.2018 sõlmitud lepinguga Xxxx OÜ nõuded hageja vastu 30 380,20 eurot, mis seisnevad tasunõuetes seoses nende samade töödega, mida hageja tegi Lepingu alusel kostjale. Kohus tuvastab, et Xxxx OÜ nõuded hageja vastu on kehtivalt kostjale üle läinud (VÕS § 164). Hageja pole nõude omandamise kehtivusele vastu vaielnud.
125.Nõude tõendamiseks on kostja esitanud Xxxx OÜ arved (I kd, lk 199-201) ja nende aluseks olevad, hageja poolt allkirjastatud aktid (II kd, lk 1-12); kostja päringu Xxxx OÜ-le ja vastuse päringule ning Xxxx OÜ 21.02.2020. Samuti on kostja esitanud Maksu-ja Tolliameti 23.10.2020 kinnituse, et hageja on nõude aluseks olevad arved nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kajastanud enda käibedeklaratsioonides (kõik esitatud koos 22.09.2020 menetlusdokumendiga).
126.Kuna tööd on tehtud ning hageja on tööd Xxxx OÜ-lt vastu võtnud, on tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg-d 3 ja 4).
127.Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et Xxxx OÜ-l ei ole nõuet tema vastu (see on tasutud vms) või et nõude suurus oleks teistsugune. Hageja on küll väitnud, et vaidleb nõude suurusele vastu, kuid ei ole esitanud tõendeid ega ka väiteid, millises osas ta nõude suurusele vastu vaidleb (01.10.2020 kohtuistungil kinnitas hageja, et tal oli sõlmitud alltöövõtuleping nii Xxxx OÜ-ga kui ka Xxxx OÜ-ga. Hageja pole eitanud seda, et nendel äriühingutel olid nõuded hageja vastu, kuid hageja vaidlustab nõuete suurused (vt kohtuistungi protokoll 01:00:44).
128.Seega oli kostjal hageja vastu Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ-lt omandatud nõudeid kokku 131 801,12 euro (s.o 101 420,92+30 380,20) ulatuses.
2-19-9711
129.25.01.2019 avaldusega on kostja tasaarvestanud Xxxx OÜ-lt ja Xxxx OÜ-lt omandatud nõuded hageja nõuetega kostja vastu ja seega on VÕS § 197 lg 2 alusel kattuvas osas hageja nõuded kostja vastu lõppenud (vt ka II kd lk 15-21 ja I kd, lk 54-56).
130.Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kostja 30.11.2018 avalduse Lepingu täieliku lõpetamise ja sellega seotud nõuete kohta (I kd, lk 50 jj). Selles on viidatud varasematele osalistele Lepingu ülesütlemistele (avaldused 05.10.2018, 15.10.2018, 06.11.2018 ja 19.11.2018) seoses sellega, et hageja ei suutnud järgida Lepingu vahetähtaegu, mahajäämus aina süvenes ja nende tööde osas, mida polnud veel alustatud, puudus kostjal usk, et neid oleks võimalik tähtaegselt valmis saada. Samas dokumendis on kostja esitanud nõude täitedokumentatsiooni üleandmiseks, ehitusplatsi vabastamiseks ja koristamiseks, kahju hüvitamise nõude, leppetrahvi nõude, garantiitagatise nõude. Samuti on kostja teatanud kinnipeetud summast ja vastastikuste nõuete tasaarvestusest.
131.Kuigi hageja väidab, et on Lepingu lõpetamisele (ja ka osalistele lõpetamistele) ka varasemalt vastu vaielnud, kuid tõendeid on kohtule esitatud vaid selle kohta, et esmane vastuväide Lepingu lõpetamisele esitati hageja poolt 18.03.2019 (I kd, lk 57 jj). Selles esitas hageja oma selgitused (p-s 2.3), mis takistas tööde alustamist ja Lepingu täitmist vastavalt kokkulepitud ajagraafikule (oluline tööde mahu suurenemine Xxxx tänaval, arheoloogiliste uuringute läbiviimine ja väljakaevamised Xxxx tänava lõigus, Xxxx AS torutööd Xxxx küla teedel). Kuna tööde maht suurenes Xxxx tänava lõigus oluliselt, siis leppisid pooled kokku kolmes Lepingu muudatuses, millega muudeti nii Lepinguliste tööde mahtu kui ka maksumust (ibid p 2.3 alap 4). Muuhulgas teatas hageja, et kostja võlgneb talle 711 327,77 eurot (31.10.2018 arve nr xxxx alusel 290 502,94 eurot, novembris 2018 teostatud tööde eest 103 316, 88 eurot, lisatööde eest 186 481,20 eurot ja varasematelt arvetelt kinnipeetud 131 026,75 eurot). Juhul, kui kostja 25.03.2019 kuupäevaks võlgnevust ei likvideeri, siis loeb hageja alates 26.03.2019 Lepingu üles öelduks.
132.Kostja vastas hageja 18.03.2019 avaldusel 25.03.2019 kirjaga (I kd, lk 111jj). Selles väidab kostja, et 01.08.2018 muudeti ehitusgraafikut (pikendati vahetähtaegu) ja selles oli arvestatud kõigi hageja toodud takistustega. Lisaks ei esitanud hageja vaatamata kostja nõudmistele (vt nt kostja 24.10.2018 nõue) ajakava, milliseks ajaks tegemata tööd lõpetatakse. Lisaks märkis kostja, et hageja tasunõuded pole muutunud sissenõutavaks, kostja pole novembrikuu töid vastu võtnud, täitedokumentatsioon on esitamata, garantiiaja tagatis on esitamata jne. Kostja jäi enda juurde, et ta on Lepingu kehtivalt lõpetanud juba 30.11.2018. Kostja tegi hagejale ettepaneku osaleda 27.03.2019 videoülesvõttel, millega fikseeritakse faktiline olukord.
133.Kohtule on esitatud pooltevahelised tasaarvlemise kokkulepped (allkirjastatud mõlema poole poolt (I kd, lk 134-138), uuendatud ehitusgraafik (ajagraafik) 01.08.2018 (I kd, lk 139144). Hageja on menetlusdokumendis 20.12.2019 (II kd, lk 34 jj) tunnistanud tasaarvestust hageja arvele nr 18026 summas 16 630, 14 eurot (I kd, lk 134) ja arvele nr xxxx summas 41 091,89 eurot (I kd, lk 137).
134.Kuid hageja ei tunnista hageja tasaarvestust arvele nr 18031 summas 25 758 eurot (I kd, lk 136) ega ka arvele nr xxxx summas 62 305,32 eurot, sest mõlemal tasaarvestuse avaldusel puudub hageja allkiri.
135.VÕS § 198 kohaselt piisab tasaarvestuseks ühe poole vastavasisulisest avaldusest ja sellest, et kumbki poole on kohustatud teisele maksma teatud rahasumma (VÕS § 197 lg 1).
136.Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et tal on hageja vastu nõue summas 62 305,32 eurot tulenevalt arvest nr xxxx ja selle aluseks olevates kulutustest (vt ka I kd, lk 165-175).
2-19-9711
137.Seega on kostjal nõue hageja vastu, kostja on selle kehtivalt VÕS § 198 alusel tasaarvestanud ja poolte vastastikused nõuded tasaarvestatud ulatuses on lõppenud VÕS § 197 lg 2 alusel 21.11.2018 (vt tasaarvestuse avaldus I kd, lk 176-177, digiallkirja kuupäev).
138.Seega on hageja nõuded kostja vastu lõppenud tasaarvestatud ulatuses mitte ainult 57 722,03 euro ulatuses, vaid veel lisaks kostja 21.11.2018 avalduse alusel 62 305,32 euro ulatuses ja kostja 25.01.2019 avalduse alusel 131 801,12 euro ulatuses.
139.Lisaks märgib kohus, et hageja pole küll tunnistanud tasaarvestust arvest nr 18031 summas 25 758, kuid ei ole selles osas nõuet esitanud – hageja on esitanud nõude ainult arvest nr 18031 kinni peetud 10% ehk 27 449,64 euro osas. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu ka nõuet 25 758 euro ulatuses, kuna selles osas ei ole hageja kostja vastu hagi esitanud (vt ka hageja koostatud nõuete tabel, II kd, lk 42jj).
140.Eeltoodu alusel on kostja kehtivalt tasaarvestanud hageja nõudeid 194 106,44 eurot (+ juba arvesse võetud 57 722,03 eurot, mille võrra on hageja oma nõuet vähendanud) ulatuses ning selles ulatuses ei saa hagejal nõuet kostja vastu olla, kuna nõue on VÕS § 197 alusel lõppenud. Samuti ei ole hagejal kostja vastu nõuet 25 758 euro ulatuses, kuna kostja on selles osas esitanud tasaarvestuse vastuväite ja hageja ei ole kostja vastu käesolevas menetluses selle summa osas nõuet esitanud. Seega saab vaidlus olla hageja põhinõude üle summas 247 260 eurot (s.o hageja põhinõue 467 124,54 – 62 305,32 – 131 801,12 - 25 758) ja viivisenõude üle.
141.Kohtule on esitatud kostja 27.08.2018 pretensioon hagejale seoses tööde tähtaegade ületamisega mitmes lõigus ja nõue esitada tegevuskava, millest nähtuks, kuidas suudetakse tööd tähtaegselt lõpetada (I kd, lk 145-146). Kohtule esitatust ei nähtu, et hageja oleks neile pretensioonidele vastanud või vastuväiteid esitanud.
142.I kd, t lk 147-152 esitatud tõendid kinnitavad, et septembris ja oktoobris 2018 muutsid pooled kolmel korral Lepingut, osade tööde välja arvamise ja osade tööde lisamisega. Seejuures 01.08.2018 kokkulepitud uut ehitusgraafikut (I kd, lk 139-144) ei muudetud ja Lepingu muudatustes on eraldi rõhutatud, et 01.08.2018 ehitusgraafikust tuleb kinni pidada ja tööd peavad valmima 26.10.2018.
143.Kohtule on esitatud tõendid, et arheoloogilised leiud ja väljakaevamised ilmnesid juba juunis 2018 (II kd lk 46-48), seega on usutav, et sellest tingitud viivituste ja muudatustega oli arvestatud 01.08.2018 kokku lepitud uues ehitusgraafikus, kus pikendati mitmeid vahetähtaegu.
144.Tähtaegade ületamist ei ole hageja eitanud, hageja põhiväide on olnud selles, et tähtaegade ületamine on olnud niivõrd marginaalne (35) päeva, et kostja pole sellest kahju kannatanud. Samuti on hageja väitnud, et kuna peatellija (XXXX) on kostjale tähtaegu pikendanud, siis on hagejale tähtaegade ületamise eest etteheidete tegemine vastuolus hea usu põhimõttega.
145.Kohtu hinnangul puudub seadusest või Lepingust tulenev alus, et kohaldada poolte õiguste ja kohustuse kindlaks määramisel kokkuleppeid, mis ei ole poolte vahel sõlmitud vaid sõlmitud kostja ja kolmanda isiku (käesoleval juhul XXXX) vahel. Seega kohtu arvates ei saa hageja tugineda sellele, et kostja ja XXXX vaheliste kokkulepete kohaldamata jätmine hageja suhtes oleks kuidagi hageja õigusi rikkuv või vastuolus heade kommetega.
146.Pooled on ühel meelel nendevahelise õigussuhte kvalifikatsioonis – pooled sõlmisid 25.04.2018 töövõtulepingu (I kd, lk 24 jj) ehk Lepingu. Kohus nõustub pooltega. Hageja nõue tuleneb VÕS §-st 635 lg 1 ja on olemusel töövõtulepingust tulenev tasunõue.
147.Leping p 2.2 kohaselt kohustus hageja järgima ehitusgraafikus kokkulepitud tähtaegu ja lõpetama tööd kohasel viisil hiljemalt 26.10.2018. Leping omab prioriteeti (Lepingu p 3.2) ja
2-19-9711 ehituskoosolekute protokollidega ei ole võimalik Lepingut muuta. Hageja saab peatada tööde tegemise või keelduda töö tegemisest üksnes Lepingu p 4.2.2 ja 4.2.3 sätestatud alustel ja korras (Lepingu p 2.3).
148.Kostja väidab, et tema on Lepingu üles öelnud 30.11.2018 avaldusega seetõttu, et hageja on rikkunud lepingu vähetähtaegu, et töid ei oleks ilmselgelt suudetud tähtajaks lõpetada, hageja ei andnud garantiiaja tagatist (vt ka Lepingu p 11.2). Samuti viitab kostja sellele, et tal on seadusest tulenevalt õigus igal ajal Leping üles öelda sõltumata sellest, kas hageja rikkus Lepingut või mitte.
149.VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS § 655 lg 1 teist lauset tuleb kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud. (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13).
150.Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12).
151.Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed. Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; lahend nr 3-2-1-59-13, p 14; lahend nr 3-2-1-64-11, p 12).
152.Riigikohus on asunud ka seisukohale, et töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196 ja Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-126-13).
153.Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine aga lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. (vt ka Riigikohtu 08.11.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-6034 p 32.)
154.Kostja on Lepingu osaliste lõpetamiste 1-4, kui ka lõpliku lõpetamise 30.11.2018 avaldustes järjepidevalt viidanud hageja rikkumistele Lepingu vahetähtaegade osas, mis toob kaasa selle, et töid ei ole ühelgi juhul võimalik lõpetada kokkulepitud tähtajaks 26.10.2018.
155.Seega oma olemuselt on kostja 30.11.2018 avaldusega Lepingust taganenud seoses sellega, et hageja on Lepingut rikkunud.
156.Hageja väidab, et kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv ja Leping on lõppenud 26.03.2019 hageja 18.03.2019 taganemisavalduse (I kd, lk 57-59) alusel põhjusel, et kostja jäi hagejale võlgu.
157.Lepingu osalised lõpetamised on vormistatud eraldi teadetena, mis on esitatud hagi lisades 7,8,10 ja 11. Osalised lõpetamised käisid nii, et kostjas saatis osalise lõpetamiste kohta hagejale teated. Lõpetamised 1 ja 2 kajastati ka hiljem aktis nr 7.
158.VÕS § 78 lg 1, § 116 lg 3 võimaldavad lepingut täita osaliselt (v osade kaupa) ja § 206 lg 2 sätestab, et leping võib lõppeda osaliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85 kinnitab samuti põhimõtet, et leping võib lõppeda või ka lepingut võib lõpetada osaliselt. Lepingu lõpetamisele tervikuna või osaliselt ei sea piiranguid ka konkreetne poolte vahel sõlmitud Leping. Lisaks on hageja vastanud 05.10.2018 kostja samal kuupäeval saadetud Lepingu osalise lõpetamise teatisele (lõpetamine 1 killustikaluse profileerimis- ja
2-19-9711 tihendamistööde ning asfaltkatte rajamise osas), et see talle sobib. 26.01.2021 kohtuistungil selgitas hageja küll, et see kiri oli saadetud eksituse tõttu (oli mõeldud saatmiseks hageja advokaadile, vt ka kohtuistungi protokoll 00:14:03 ja hageja tõendid III kd, lk 10-12), kuid samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks eksitusest kostjat teavitanud või muul viisil koheselt märku andnud, et ta tegelikkuses Lepingu osalise lõpetamisega ei nõustu.
159.Kohtu hinnangul on kostja hageja poolt Lepingu tähtaegade ületamist ehk Lepingu rikkumist tõendanud: Lõpetamised 1-4 tehti põhjusel, et konkreetset töölõikude suhtes kehtisid konkreetsed vahetähtajad. Lepingu p 11.2.1 järgi oli oluliseks tähtaja ületamiseks vähemalt 7-päevane viivitust. Ja seda järgides ütles kostja üles ainult konkreetsed tähtaja ületanud töölõigud. Lõpetamised 1-4 puudutasid üldistavalt äärekivide allalaskmise töid. Töö ajamahu poolest oli see arvestatava suurusega töö (kokku oli objektil allalaskmise kohtasid ca 122). Kostja 22.09.2020 menetlusdokumendi lisa 26 ehk koosoleku protokolliga (puudutab Lepingu osalist lõpetamist 1, 05.10.2018) lk 6 on tõendatud, et äärekivide allalaskmisi oli vaja teha 122. Need olid kõik tegemata seisuga 10.10.2018. Sama protokolli lk 3 on tõend, et Xxxx jne tänavatel on äärekivide paigaldamise osas mahajäämus 3 nädalat. Teine suur tööde liik oli kergeliiklustee asfalteerimine, mille mahajäämus ja tegemata jätmine oli samuti Lepingu osaliste lõpetamiste 1-4 aluseks. Asfalteerimistöid oli mahus u 48 000 ruutmeetrit ehk umbes 19 km kõnniteid (vt ka kohtuistungi protokoll 26.01.2021). Kostja tegi juba alates juunist 2018 märkusi selle kohta, et tuleb hakata tegema asfalteerimistöid (koosoleku protokollid). Kõik need asfalteerimistööd jättis hageja tegemata ning ka oktoobris 2018 ei olnud veel nende töödega (asfalteerimine) alustatud. Tähtajad olid ette nähtud ehitusgraafikus, seal olid fikseeritud vahetähtajad, millal tuli alustada asfalteerimistöid (vt ka hagi vastus lisa 4). Oluline oli ka tööde järjekord - varasemalt tehtud tööd pidid olema enne tehtud, et saaks graafikujärgseid hilisemaid töid teha. Vastuse lisad 7,8,10 ja 11 on välja toodud tuginedes sellele graafikule kõik tähtajad, mida hageja ei järginud. Lõpetamise 1-4 kajastatud töid ei ole hageja teinud ja selles osas poolte vahel vaidlust ei ole.
160.Seega hageja rikkus Lepingut (vahetähtaegade ületamine enam kui 7 päeva ning asfalteerimistööde ja äärekivide allalaskmise tööde, kui väga mahukate töödega alustamata jätmine veel oktoobris 2018, et tööde tähtaegne lõpetamine 26.10.2018 oli võimatu) ning kostja oli õigustatud Lepingust taganema nii osaliselt kui ka täielikult Lepingu p 11.2.1 ja VÕS § 647 lg 3 alusel.
161.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Leping lõppes kostja taganemisavaldusega 30.11.2018. Kuna Leping oli lõppenud ajaks, mil hageja esitas 18.03.2019 avalduse Lepingu ülesütlemiseks, siis ei saanud hageja avaldusel olla toimet – lõppenud Lepingut ei ole võimalik enam lõpetada.
162.VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama § lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
163.Hageja ongi tuginenud sellele, et ta rikkus Lepingus sätestatud tähtaegu vääramatu jõu tõttu.
2-19-9711
164.VÕS §-ga 103 lg 2 sarnane põhimõte on sätestatud ka Lepingu p-s 9.1. Seejuures on pooled Lepingus täpsustanud, et vääramatu jõuna on käsitletavad üksnes loodusõnnetused, sõjaseisukord jm äärmuslikud asjaolud.
165.Seega pooled on kokku leppinud vääramatu jõu mõiste sisus: selleks on ainult äärmuslikud asjaolud nagu loodusõnnetused ja sõjaseisukord. Loetelu on küll lahtine, kuid suund on kokku lepitud – vääramatuks jõuks saab olla vaid äärmuslik, kogu suuremat tegelikkust mõjutav asjaolu (tulekahju, streik, sõjaseisukord, pandeemia), kuid ehitustööde puhul, mis seisnevad muuhulgas kaevetöödes, ei ole elektrikaablite, torustiku või arheoloogilise leiuga seotud asjaolud just kuigi haruldased või äärmuslikud.
166.Lisaks tuli Lepingu p 9.6 kohaselt vääramatu jõu asjaolu esinemisest teist lepingupoolt kirjalikult teavitada. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks seda teinud või et oleks esinenud takistused, mis ei võimaldanud kostjale vääramatu jõu esinemisest õigeaegselt teada anda.
167.Muude võimalike Lepingu täitmist takistavate asjaolude osas märgib kohus järgmist: Pärast Lepingu lõplikku lõpetamist 30.11.2018 (kostjapoolne Lepingust taganemine), hageja töid ei jätkanud ja lahkus objektilt (vt ka 27.01.2021 kohtuistungi protokoll). Hageja on kohtumenetluses asunud väitma, et ta lahkus objektilt ja peatas tööd seetõttu, et kostja oli oktoobrikuu 2018 tööde eest esitatud arve (nr xxxx, akt nr 7 alusel) osas viivituses. Selle arve tasumise tähtaeg saabus 30.11.2018 (vt ka II kd, lk 42 hageja nõuete tabel). Kuna Lepingu lõpetamise päev ja arve tasumise tähtpäev langesid samale kuupäevale, siis ei saanud kostja sellel kuupäeval veel viivituses olla. Lisaks sätestab Lepingu p 4.2.3, et tööde peatamiseks peab kostja olema viivituses üks kuu ja seejärel tuleb 10 päeva ette teatada kavatsusest töid peatada (s.o alates 10.01.2019 oleks saanud hageja tööd peatada arve tasumata jätmise põhjendusel). Seega on usutav, et hageja lahkus objektilt seetõttu, et kostja taganes Lepingust 30.11.2018 avaldusega.
168.Hageja ei ole esile toonud, mis asjaolu, mis kuupäeval ja kuidas tööde tegemist takistasid. Ühe asjaoluna on hageja tuginenud sellele, et Xxxx tn ja Xxxx muldkehatööde maht suurenes. Akti 7 (oktoobrikuu tööd, I kd, lk 43) rida 39 alusel on Lepinguline tööde maht 2 194 m3 ning oktoobris 2018 on akteeritud 1 850m3. Seega ei ole hageja teinud töid üle lepingulise mahu. Hageja ei ole tõendanud, et Xxxx maht suurenes võrreldes Lepinguga ettenähtud mahuga. Hageja ei ole esitanud selgitusi, kui pikk oli Xxxx tn, kui kaua võtsid tööd kauem aega ja millistes konkreetsetes lõikudes ja millised tööd mahu suurenemise tõttu edasi lükkusid. Hageja ei ole tõendanud ka väidet, et kostja oleks andnud talle ebaõiged projektimahud. Vastavalt Lepingule oli projektdokumentatsioon Lepingu osa ning Lepingu p-s 3.4 kinnitas hageja, et tal on kõik vajalikud andmed teada ja materjalide mahu muutus oli hageja risk.
169.Riigihangete registri väljavõtte kohaselt ei ole kostja saanud lõpptellijalt tasu Xxxx tn ja Xxxx mahu suurenemise eest. Vastupidi, registri väljavõte kinnitab, et lepingu kogumaksumus ei ole muutunud (vt ka I kd, lk 34 pöördel, p VII 2.3).
170.Alltöövõtu (ATV) protokoll nr 8 (vt ka kostja 22.09.2020 menetlusdokumendi lisa 58) tõendab, et seoses kontserdiga „Xxxxd“ olid tööd takistatud 1 päeva jooksul. Kuid pärast Lepingu lõpptähtpäeva 26.10.2018 oli 25% töödest veel tegemata.
171.Xxxx AS tööd, mis osaliselt kattusid kergliiklustee ehitusega, olid teada alates tööde algusest – seda kinnitab ATV protokoll nr 1 (kostja 22.09.2020 menetlusdokumendi lisa 57). Elektritööde tegemine on samuti selles protokollis fikseeritud. Seega ka see asjaolu oli Lepingu alguses teada. Ajagraafiku kokkuleppimisel oli nende takistustega juba arvestatud.
2-19-9711
172.Seega leiab kohus, et tähtaegade ületamine (Lepingu rikkumine) hageja poolt ei olnud vabandatav ja kostjal oli õiguslik ja faktiline alus Lepingust 30.11.2018 avalduse alusel taganeda.
173.VÕS § 655 lg 1 teise lause kohaselt kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Seda ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (VÕS § 655 lg 2). Seega kui tellija (antud juhul kostja) on Lepingust taganenud seetõttu, et hageja on Lepingut rikkunud, siis ei ole hagejal VÕS §-st 655 lg 2 tulenevalt õigus saada Lepingus kokkulepitud tasu.
174.Siiski on hagejal VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt õigus tasule, mille saamise õigus on tekkinud enne Lepingust taganemist.
175.Hagiavalduse p 2.9 kohaselt koosnebki tema tasunõue oktoobris ja novembris 2018 teostatud tööde eest ja perioodil juunis –september 2018 tehtud tööde eest esitatud arvetelt kinni peetud 10% väljamaksmise nõudes.
176.Kostja väidab, et oktoobri ja novembri 2018 töid ei ole ta vastu võtnud ja seega pole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud.
177.VÕS § 638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks (vt ka Riigikohtu 18.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-14-61484).
178.Praegusel juhul on pooled Lepingu p-s 6.6 ja 6.7 ja 6.10 kokku leppinud, et tööd antakse üle pärast tööde täielikku teostamist vormikohase akti alusel ning tasu saamise tingimuseks on see, et tööd on nõuetekohaselt lõpetatud, puudused on kõrvaldatud, tööga seotud dokumendid on üle antud, samuti on esitatud garantiiaja tagatis. Tuginedes Lepingu p-dele 6.4 ja 6.7 ning Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p-dele 10.1 ja 10.2 ei ole pooled kokku leppinud tööde osade kaupa üleandmises ning igakuiselt esitatavad aktid (sealhulgas akt nr 7 ja nr 8) ei ole samastatavad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidena ning pole ka allkirjastatud selleks volitatud isikute poolt (vt ka Lepingu p 8). Tegemist on finantseerimisaktidega, mille alusel toimub arve esitamine hinnangulise (mitte tegelikult tehtud) tööde ja kulude katteks.
179.Lepingu p 5.2.2 alusel on kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, kui pole esitatud täitedokumentatsiooni. Samuti sätestab Lepingu p 7.2 hageja tasu sissenõutavaks muutumise eeldusena garantiiaja tagatise esitamise.
180.Hageja on teinud ebaõige järelduse, et kostja on aktide nr 7 ja 8 alusel tööd vastu võtnud ja seega eelduslikult ka täitedokumentatsioon on esitatud. Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, siis tuli dokumentide üleandmist tõendada hagejal. Hageja seda teinud ei ole. Samuti pole tõendatud, et hageja oleks esitanud kostjale garantiiaja tagatise.
181.Garantiiaja tagatise mõte Lepingu p 7.3 kohaselt on selles, et töös puuduste ilmnemisel on kostjal õigus ise sooritada vajalikud toimingud või teha see ülesandeks 3. isikutele ja nõuda sellega seotud kulu sisse hagejalt.
182.Kostja ongi esitanud tõendid selle kohta, et ta on tegemata jäänud tööde tõttu kandnud kulutusi, mille tõttu on töö tema jaoks kallinenud võrreldes sellega, kui sama töö oleks ära tehtud hageja poolt Lepingu raames.
183.Hagi lisa 12 tehtud tööde akti nr 8 viimane rida kinnitab, et hageja enda hinnang tegemata tööde maksumusele oli 454 352, 75 eurot. Kostja kulutas tööde lõpetamisele kokku 806 302,08
2-19-9711 eurot (vt kostja 22.09.2020 menetlusdokumendi lisad: kaustas 1 kokku 74 arvet, mida esitasid
3.isikud kostjale selleks, et tööd saaks lõpule viia; kuna tööde tegemine lükkus kevadesse, siis lisaks otsetasudele, tuli kostjal kanda üldkulusid tööde tegemiseks: kaustas 3 kokku 93 arvet.) Kostja jaoks kallinesid tööd seega 351 949, 33 euro võrra (vahe tegemata tööde väärtuse, akt 8 järgi, ja kostja kulu tööde lõpetamiseks 3. isikute arvete alusel).
184.Kuna kostja nõue Lepingu rikkumise tõttu kantud kulude osas on suurem hageja tasunõudest (vt otsuse p 140), siis Lepingu p 7.3 alusel on kostjal nõue hageja vastu, mis on VÕS § 197 lg 1 ja 2 alusel tasaarvestatav.
185.Tasaarvestuste tõttu on hageja nõuded kostja vastu lõppenud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.
186.TsMS § 238 lg 5 alusel jätab kohus analüüsimata tsiviilasjas esitatud ja siinkohal käsitlemata tõendid.
187.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja saab viivist nõuda juhul kui kostjal on rahaline kohustus ning kostja on sellega viivituses. Kohus tuvastas, et kostjal ei ole hageja ees täitmata rahalist kohustust ja seetõttu ei saa kostja ka viivituses olla. Seega jääb ka hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
188.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
189.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
190.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
191.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.