Tehnikalabor OÜ hagi Tallinn, Niine tn korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1619,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tehnikalabor OÜ (registrikood 12049158), lepinguline esindaja Kalle Klooster Kostja Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu (registrikood 80086659), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen Kohtuistungil 13.04.2021
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Tehnikalabor OÜ kasuks kahjuhüvitis 1050 eurot.
3.Jätta rahuldamata Tehnikalabor OÜ hagi kahjuhüvitise 120 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.
4.Välja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Tehnikalabor OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.09.2018 kuni 18.05.2021 eest summas 226,45 eurot.
5.Välja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Tehnikalabor OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 1050 eurot alates 19.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 10% ulatuses Tehnikalabor OÜ kanda ja 90% ulatuses Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt parkis hageja töötaja oma sõiduki Niine tn 8 hoovis olnud parkimiskohale. Järgmisel hommikul avastas hageja töötaja, et sõidukile oli peale kukkunud lumi ja jää, mille tulemusel sai sõiduk märkimisväärselt kahjustada. Remondikalkulatsiooni kohaselt läheks sõiduki taastamine maksma 1 134,36 eurot. Sõiduki turuväärtus enne kahju tekkimist oli umbes 700 eurot ja pärast kahju tekkimist on umbes 100 eurot. Kuna hageja kasutas sõidukit majandustegevuses, pidi ta rentima asendussõiduki, mille eest tasus 125 eurot + km. Kohtuväliselt nõude esitamiseks kandis hageja õigusabikulusid summas 300 eurot ja ekspertiisitasu kulu 120 eurot.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 1170 eurot, mis koosneb uue samaväärse asja soetamise kulust 600 eurot, asendussõiduki kasutamise tasust 150 eurot, kohtueelsetest õigusabikuludest 300 eurot ja ekspertiisi kulust 120 eurot. Samuti palub kostja välja mõista seisuga 27.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.09.2018 kuni 27.08.2019 eest 293,05 eurot VÕS 94 lg 1 alusel 0,065% päevas, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhinõudelt alates 28.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hageja on sõiduki turuväärtuse hindamisel lähtunud sarnaste sõidukite maksumusest Eesti suurimas automüügiportaalis. Selline metoodika on objektiivne, kuivõrd hinnanguliselt 700 eurot oleks kulunud märtsis 2018 sarnase sõiduki soetamiseks. Hageja on arvestanud asja kulumise määraga nõudes hüvitist 700 eurot, mitte 1200 eurot nagu oli soetamismaksumus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on tõendamata põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel ning kahju suurus. Kostja väitel pole tõendatud, et kahju oleks tekkinud lume kukkumise tõttu ja et kui kahju tekkis lume kukkumise tõttu, siis see oleks kukkunud Niine tn 8, Tallinn asuva maja katuselt. Lisaks pole hageja kostja korteriühistu liige, mistõttu on ebaselge, missugusel alusel hageja oma sõidukit kostja Niine tn 8 kortermaja parklas parkis. Seetõttu tuleks kahjusuuruse hindamisel arvestada hageja panust kahju tekkimisse VÕS § 139 lg 1 alusel. Tõendamata on ka, kas kahju saanud sõiduk kuulub üldse hagejale. Kostja esitas oma vastuväited ka kohtueelses menetluses.
5.Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki turuväärtus on 700 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
7.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb uue samaväärse sõiduki soetamise kulust 600 eurot, asendussõiduki kasutamise tasust 150 eurot (125+km20%), kohtueelsetest õigusabikuludest 300 eurot ja ekspertiisi kulust 120 eurot.
8.Kohus täitis 30.01.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 110-111 pöördel).
9.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja töötaja I. S. parkis 12.03.2018 õhtul umbes kl 21 sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, Tallinnas, Niine tn 8 hoovi. Nimetatud sõiduki
omanik on hageja (tl 101-104). Sõiduki ostuhind oli 2015. aastal 1200 eurot (tl 101). I. S. avastas 13.03.2018 hommikul, et sõiduk on kahjustatud. Hageja pöördus kohtuväliselt kostja poole kahju hüvitamise nõudega, kostja kohtuväliselt kahju ei hüvitanud.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukile xxxx tekkisid kahjustused seetõttu, et hoone Niine 8, Tallinn katuselt kukkus lumi sõidukile.
11.Hageja nõue tuleb kvalifitseerida riskivastutuse sätete alusel. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab asja kahjustamisega tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (VÕS § 1056 lg 1). Ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus (VÕS § 1059). Kohtu hinnangul saab korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg-st 3 tulenevalt riskivastutuse sätete alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu vastu. Isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu (KrtS § 34 lg 3). Antud juhul oleks hagejal kõigi, Niine 8, Tallinn asuva hoone, korteriomanike vastu solidaarnõue.
12.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega lahendada hageja nõue lepingulise nõudena, kuna hageja parkis oma sõidukit hageja parklas. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Ainuüksi asjaolust, et hageja parkis sõidukit kostjale kuuluvas parklas, ei saa järeldada, et poolte vahel oli parkimisteenuse osutamise leping.
13.Riskivastutuse sätete alusel pidi hageja tõendama, et hageja asi sai kahjustada, Niine tn 8, Tallinn katuselt kukkus alla lumi ning hagejale tekkinud kahju põhjustas Niine tn 8, Tallinn asuva hoone katuselt kukkunud lumi.
14.Hageja parkis sõiduki Niine 8 hoovi Tallinnas, selleks ettenähtud parkimiskohale. Hageja töötaja oli Niine 8, Tallinn korteriomandi nr xxxx üürnik ning tal oli õigus auto parkida Niine 8, Tallinn asuvale parkimiskohale. Kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et hageja sõiduk on kahjustatud (tl 39-44). Tunnistaja I. S. ütlustega on tõendatud, et sõiduk sai kahjustada Niine 8, Tallinn hoovis (tl 175 pöördel - 176). Tunnistaja I. S. andis ütlusi selle kohta, et parkis 12.03.2018 sõidukorras auto ja hommikul oli kapott mõlkis, esiklaas puruks, esituli rippus ja poritiib oli ka kannatada saanud. Kapoti vahel oli veel kõvasti lund. Kõik kõrval olevad autod olid lumest puhtad. Katuse räästa peal oli lumehunnik ilusti näha (tl 175 pöördel – 176). Seega on tunnistaja I. S. ütlustega ja hageja poolt esitatud fotodega tõendatud, et lumi kukkus sõidukile Niine 8, Tallinnas asuva maja katuselt. Samuti on esitatud fotodelt näha auto kapotil ja esiklaasi alusel ladestunud lund (tl 39-40 ja tl 42-43). Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on tõenäoline, et sõiduki esiklaas ja parempoolne esilatern võis puruneda ja kapott deformeeruda 13.03.2018 hoone katuselt sõidukile langeva lume tõttu (tl 10-15). Pärast juhtumit on vastav parkimiskoht tõkestatud prussiga (tl 98). Seega on kostja võtnud pärast õnnetust tarvitusele meetmed parkimiskoha kasutamise tõkestamiseks. Kostja poolt kohtule esitatud fotod katusest ei tõenda, et Niine 8, Tallinn ei olnud õnnetuse toimumise hetkel lund (tl 120-123). Nimetatud fotod on tehtud päevasel ajal ning fotode tegemise ajaks oli lumi ilmselt sulanud. Kostja on tõendanud, et 23.03.2018 ilmateate kohaselt oli vihmane ilm ja õhutemperatuur oli 2..5 kraadi (tl 135). Kohtu hinnangul soodustas selline ilm lume sulamist.
15.Kohus, hinnates kõiki eeltoodud tõendeid kogumis, on seisukohal, et tõendamist on leidnud, et hageja sõiduk sai kahjustada, Niine tn 8, Tallinn katuselt kukkus alla lumi ning hagejale tekkinud kahju põhjustas Niine tn 8, Tallinn asuva hoone katuselt kukkunud lumi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lumi kukkus autole Niine 8, Tallinn hoonelt
ning auto sai seetõttu kahjustada. Käesoleval juhul esinevad VÕS § 1059 kohaldamise eeldused ja kostja pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostja ei ole tõendanud, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Seega ei esine riskivastust välistavaid asjaolusid.
16.Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 1). Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (VÕS § 132 lg 3 ls 2 ja § 132 lg 1 ls 1). Kui asja väärtus oli võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1 ls 2). Hageja peab tõendama kahju tekkimist ja kahju suuruse kujunemist. Hageja on tõendanud, et sõiduki remont läheks maksma 1134,36 eurot (tl 6-9). Hageja hinnangul ei ole otstarbekas sõidukit remontida ning palub välja mõista kostjalt sõiduki turuväärtus 600 eurot. Hageja on tõendanud, et 2015 aastal oli sõiduki soetamisväärtus 1200 eurot. Seega on sõiduki parandamine sõiduki väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas ning kostjal tuleb hagejale maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtu hinnangul saab pidada aastal 2019 kõnealuse auto mõistlikuks hinnaks 600 eurot. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Vastavalt on tõendatud kahjunõue summas 600 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahjusuuruse hindamisel tuleks arvestada hageja panust kahju tekkimisse. Hageja parkis sõiduki kortermaja paklasse vastavalt tähistatud parkimiskohale.
17.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5). Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kostja ei ole tõendanud vastuväiteid kahju suurusele. Tõendatud ei ole kostja väide, et sõiduki kasutaja ignoreeris parkla tingimusi ja soodustas kahju tekkimist VÕS § 139 järgi.
18.Kohus analüüsib asendussõiduki kasutamisega tekkinud kahjunõuet. Varaline kahju kuulub hüvitamisele (VÕS § 128 lg 1). Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1). Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (TalRK 2-14-55757, p 28). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvestada kulud, mida kannatanu säästis kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5). Kuludest tuleb maha arvestada kannatanu sõiduki mitte kasutamise tõttu säästetud kulud (RKTKo 3-2-1-90-14, p 15).
19.Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto üürimine oli põhjendatud. Kohus leiab, et hageja on hagis selgitanud, et kasutas sõidukit
majandus- ja kutsetegevuses, milleks on klientide külastamine ning klientide seadmete transport remonditöökotta ja tagasi. Hageja pidi tavapärase majandustegevuse jätkamiseks kasutama perioodil 14.03.2018 kuni 24.03.2018 renditud asendussõidukit. Kohtule esitatud OÜ T arvega nr 5066 on tõendatud, et hageja rentis perioodil 14.03.2018-24.03.2018 sõiduautot 10 päeva summas 150 eurot koos käibemaksuga (tl 4). Kostja nimetatule vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on tõendanud, et samaväärse asendussõiduki kasutamine oli vajalik ja kasulik seoses hageja 1 majandus- ja kutsetegevusega. Vastavalt on hageja kahjuhüvitise nõue 150 eurot põhjendatud ja tõendatud.
20.Kohus leiab, et ekspertiisikulu summas 120 eurot, so asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamist ei saa nõuda hagiga. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-100-15, p-is 47 märkinud, et asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamist ei saa tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1, § 143 p-st 2 ja § 174 lg-st 11 nõuda hagiga, vaid need tuleb esitada menetluskulude kindlaksmääramisel (vt RKTKo nr 3-2-1-10015, p 47). Seega ekspertiisikulu 120 eurot kahjuna kostjalt väljamõistmisele ei kuulu ja hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata.
21.Hageja on esitanud kahjunõude 300 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).
22.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 300 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 300 eurot (tl 17). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad seisukoha kujundamisest, nõude koostamisest ja nõude esitamisest. Arvest nähtuvalt osutas esindaja hagejale teenust 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot.
23.Kohtule esitatud kostja 01.10.2018 vastuskirjaga on tõendatud kohtueelne pöördumine hageja esindaja poolt 07.08.2018 kostja poole (tl 35). Kostja ei ole kohtueelsetele õigusabikuludele vastuväiteid esitanud. Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest 3 tunni ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Õigusteenuse osutamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik. Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot.
24.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju nõudekirja esitamise näol. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui hageja auto ei oleks lume tõttu kannatada saanud, siis ei oleks hageja pöördunud
juristi poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning kandnud kahju. Seega rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 300 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt on hageja kahjunõue tõendatud summas 1050 eurot (600 eurot samaväärse asja soetamiskulu + 150 eurot asendussõiduki kulu + 300 eurot kohtueelsed õigusabikulud). Ülejäänud osas kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.
26.Hageja esitas kostja vastu viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 07.09.2018, mis oli hageja poolt 07.08.2019 edastatud nõudekirjas kostjale vabatahtlikuks täitmise tähtajaks kuni hagi esitamiseni 27.08.2019 summas 316,37 eurot ning edasi hagi esitamisest tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, on põhjendatud ka viivisenõue osaliselt. Perioodi 07.09.2018 kuni otsuse tegemiseni 18.05.2021 (985 päeva) eest on seadusjärgseks viivisesummaks 226,45 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 226,45 eurot ja viivise põhinõudelt (1050 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates otsuse tegemisest, so alates 19.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
28.Hageja esitas nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 113 lg 11 alusel summas 40 eurot. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võlgniku korral. Seetõttu hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.
29.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt põhinõude 1050 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 226,45 euro ja viivisenõude osas põhinõudelt (1050 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates otsuse tegemisest, so alates 19.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
30.Kõik kohtu poolt käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
31.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude umbes 90% ulatuses. Sellest tulenevalt on põhjendatud ja õiglane jätta hagimenetluse kulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
32.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.