Eda Kasekännu hagi Peipsiääre vald, Koosa küla, Sooääre korteriühistu ja Tiit Kuusiku vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eda Kasekännu määruskaebus vastumääruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Eda Kasekänd (hageja)
XXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Tarmo Pilv
esindajad
ja
Tiit
Kuusiku
(isikukood esindaja
Tiit Kuusik (kostja II) (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi Maris Vutt Peipsiääre vald, Koosa küla, Sooääre korteriühistu (kostja I) (registrikood 80178960), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
3.Jätta Tartu Maakohtu 23. märtsi 2021. a määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Eda Kasekänd (hageja) esitas 16. novembril 2020 hagi Peipsiääre vald, Koosa küla, Sooääre korteriühistu (kostja I) ja Tiit Kuusiku (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja esitas
2.märtsil 2021 avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks ning võttis hagi tagasi kostja II vastu esitatud nõudes. Kostja II palus mõista hagejalt välja menetluskulud 2596 eurot 20 senti. Hageja leidis, et menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel jätta kostja II enda kanda, kuivõrd hagejalt kulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja II menetluskulud on ülepaisutatud, kohati ebavajalikud ning esindajate tunnihind on üle keskmise.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus jättis hageja hagi kostja II vastu läbi vaatamata, kostja II menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 1280 eurot, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Maakohus määras, et hageja avaldust kostja I vastu tuleb menetleda hagita menetluses. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbivaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna kostja II ei ole nõuet rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II menetluskuludeks on õigusabikulu 2596 eurot 20 senti. Arvestades tsiviilasja vaidluse keerukust, menetluse käiku ning hinnates kostja II esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (14,2 tundi), leidis maakohus, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus ei hinda õigusabile tehtud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu suhtes eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja II on esitanud 2. detsembril 2020 vastuse hagiavaldusele (sisu 3,5 lk), 18. jaanuaril 2021 e-kirja (seisukoht seoses hageja tähtaja pikendamise taotlusega), 9. veebruaril 2021 seisukoha hageja 22. jaanuari 2021. a taotlusele (sisu 3,5 lk), 16. veebruaril 2021 vastuse kohtunõudele (2,5 lk) ja menetluskulude nimekirja. Hinnates vaidluse asjaolusid ning kostja II esitatud kirjalikke dokumente, saab materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvaks põhjendatud ajakuluks lugeda 7 tundi. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu dokumentidega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Asja materjalidega tutvumine ja nõupidamine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kostja II esindajate tunnitasud on kohtu hinnangul põhjendatud (keskmine tunnitasu 182 eurot 83 senti käibemaksuga). Eeltoodu alusel tuleb määrata kostja II menetluskuluks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1280 eurot (7x182,83). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kohtu menetlusse jääb hageja hagi kostja I vastu, mida kohus menetleb tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p-st 1 ning Riigikohtu 22. aprilli 2020. a määrusest tsiviilasjas nr 2-19-19561 hagita menetluses.
MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUMÄÄRUSKAEBUS
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda ning mõistis kostja II menetluskulud hagejalt välja ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja II menetluskulud tema enda kanda või alternatiivselt vähendada kostja II menetluskulude suurust.
Määruskaebuse kohaselt on tekkinud olukord hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus ei arvestanud, et kostja II on varasemalt pidanud hagejaga läbirääkimisi, tunnistades vaidluse all olevat ebakvaliteetset tööd ning kahju tekitamist. Kostja II avaldas hagejale soovi lahendada olukord kohtuvälise kompromissiga. Kostja II käitumisest on hagejale jäänud arusaamatuks, kas ta esineb füüsilise isikuna, korteriühistu juhatuse liikmena või osaühingu juhatuse liikmena. Arvestada tuleb ka tsiviilasja vaidluse aluseks olnud olukorda, kostja II tellis praaktöö endaga seotud osaühingult. Käesolevaks hetkeks on tekkinud olukord, kus hagejale tekitatud kahju eest saab vastutusele võtta üksnes korteriühistu, kuigi kahju tekitamises on otseselt süüdi ka kostja II, kes on ka korteriühistu juhatuse liikmeks. Seega oli hagiavaldus esitatud õigustatult ka kostja II vastu. Ebaõiglane on, et hageja peab käesolevaks hetkeks nõudma kahju välja korteriühistult, mille liikmeks hageja ise on. Sisuliselt peab hageja nõudma kahju hüvitamist osaliselt iseendalt. Arvestades käesoleva menetluse keerukust ja menetluse jooksul kostja II esindajate poolt tehtud toiminguid, ei pea hageja põhjendatuks maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb kostja II menetluskulude suuruseks määrata 1280 eurot. Keskmine esindaja tunnitasu on 120 eurot (lisandub käibemaks).
4.Kostja II vaidles hageja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning esitas vastumääruskaebuse. Kostja II palub vastumääruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus kostja II menetluskulusid vähendas ning teha asjas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 2596 eurot 20 senti. Vastumääruskaebuse kohaselt oli kostja II menetlusse kaasatud seetõttu, et hageja esitas ekslikult hagi ka kostja II vastu. Kostja II on menetluse algusest korduvalt väitnud, et kostja II suhtes ei ole hagi võimalik rahuldada, sest puudub norm, mis võimaldaks kostja II vastu nõuet esitada. Hageja ise on menetluse põhjustanud ning tinginud menetluskulude suurenemist. Hageja määruskaebuses esitatud väited on põhjendamatud. Hagejat esindab vandeadvokaat. Kostja II suhtes jäeti hagi läbi vaatamata, sest hageja oli hagi esitanud vale kostja vastu. Kostja II kui füüsiline isik ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest ka mitte juhul, kui hagejale jäi väidetavalt mulje, et kostja II esineb korteriühistu juhatuse liikme või enda äriühingu juhatuse liikmena. Hageja poolt viidatud ebaõiglane olukord on tekkinud hageja enda riisikol. Hageja esindaja katkestas 2019. aasta suvel läbirääkimised, millele järgnes alles aasta hiljem hagi esitamine. Hageja ei ole põhistanud, miks peaks kostja II lepinguliste esindajate tunnihind olema 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus on õigesti leidnud, et kostja II lepinguliste esindajate tunnihind 182 eurot 83 senti (koos käibemaksuga) on põhjendatud, see vastab kohtupraktikas tunnustatud tunnitasumäärale.
5.Hageja vaidles kostja II määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse ega vastumääruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse ning vastumääruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).
Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebustes ei vaidlustata hagi kostja II vastu läbivaatamata jätmist ega menetluse jätkamist kostja I suhtes hagita menetluses. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3 esimene lause).
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jaotanud menetluskulud ning jätnud kostja II menetluskulud põhjendatult TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Ükski hageja määruskaebuses esitatud väitest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. TsMS § 162 on üldnorm menetluskulude jaotusel asja sisulisel lahendamisel. TsMS § 168 reguleerib menetluskulude jaotust menetluse lõppemisel muudel juhtudel peale asja sisulise lahendamise. Kui hageja loobub menetlusest omal initsiatiivil, seega loobub menetluse kestel oma hagiga taotletud eesmärgist (nt saades aru nõude perspektiivitusest), tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda TsMS § 168 lg 4 alusel kõik menetluskulud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, nõudest lähtudes. Seega valib hageja ise, kelle vastu ja millise nõude ta esitab. Tartu Maakohus selgitas 11. veebruari 2021 kirjas (tl 43), kellel ja millisel õiguslikul alusel saaks olla nõue kostja II vastu. Maakohus palus hagejal oma nõuet kostja II vastu täpsustada. Hageja võttis hagi kostja II vastu tagasi. Asjaolu, et hageja esitas nõude vale kostja vastu, on hageja enda riisiko. Maakohus jättis õigesti kostja II suhtes hagi läbivaatamata jätmisel kostja II menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II lepinguliste esindajate kulu 1280 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajalik ning puudub alus selle ümberhindamiseks. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lugeda vaidlust selle praeguses staadiumis keerukaks. Hageja kahju hüvitamise nõude sisuline arutamine kostja I suhtes alles jätkub ning menetlus kostja II suhtes lõpetati. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud kostja II lepinguliste esindajate toiminguid ning maakohtu seisukoht on nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse osas põhjendatud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja II taotletud ulatuses ei saa teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist määruses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Maakohus luges kostja II esindajate keskmist tunnitasu 183eurot 83 senti (käibemaksuga), s.o 152 eurot 36 senti (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Hageja leidis määruskaebuses, et keskmine tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub kostja II hageja määruskaebusele esitatud vastuses märgituga, et hageja ei ole oma väidet põhistanud. Näiteks on Riigikohus värskemates lahendites pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu
suuruseks ka 170 eurot (ilma käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja II esindajate tunnitasu oluliselt keskmist tunnitasu ning puudub alus selle vähendamiseks.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.