Võlaõigus › Kompromissilepingud

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult kätte 22. aprillil 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28. mail 2019 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX. Hageja omas kostja vastu 30. märtsi 2016 väikelaenu lepingust nr. XXX tulenevaid nõudeid, so põhinõuet 2272 eurot 26 senti ja viivise nõuet 1811 eurot 56 senti. Kuna kostja ei suutnud nõudeid kogu ulatuses tasuda, sõlmisid pooled kompromissilepingu / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivise nõuetest summas 2 eurot 26 senti ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 4081 eurot 56 senti.

Sellele summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kostjal tekkis uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ega sooritanud maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid. Pooled leppisid lepingus punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10. juuli 2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja võib nõuda kostjalt kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX ja VÕS § 578 lg 1, 2, § 108 lg 1 alusel kompromissisumma 4081 euro 56 sendi ning lepingu sõlmimise tasu 30 euro tasumist. Hagi tuleb vastavas osas rahuldada. Hageja arvestab hagiavalduse kohaselt viiviseid esialgselt põhisummalt 2272 eurolt 26 sendilt alates 11. juulist 2019 kuni 19. aprillini 2021 lepingu p 3.2 sätestatud viivise määras 0,06 % päevas. Hageja võib kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt alates 11. juulist 2019 kuni 19. aprillini 2021 viivise tasumist kokku 884 eurot 82 senti. Hagi tuleb vastavas osas rahuldada. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ toimetas 20. juulil 2019, 6. detsembril 2019 ja 11. juunil 2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX võlateatised. Hagejal tekkis seetõttu kulu 35 eurot. Hageja võib kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX ja VÕS § 115 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 alusel nõuda võla sissenõudmiskulu 35 euro hüvitamist. Hagi tuleb vastavas osas rahuldada. Hageja palub hagiavalduses esitatud taotluses mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2272 eurolt 26 sendilt alates 21. aprillist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja põhinõue on 2272 eurot 26 senti. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on enne 10. juunit 2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõue 1809 eurot 3 senti ning alates 11. juulist 2019 kuni

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 425 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 845 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Hageja poolt esitatud ja kohtu poolt rahuldatud nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 5031 eurot 38 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuleb alates 5001 kuni 6000 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 425 eurot. Riigilõiv 425 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi seega põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust tuleneva võla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 545 euro (425 + 120) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 545 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.