Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 17.05.2021, Tallinn 2-21-100085 OÜ Lukuabi hagi J T vastu võla nõudes 230,88 eurot Hageja: OÜ Lukuabi (registrikood 10750831; asukoht Suur-Sõjamäe tn 8b, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Irina Reva (Sakala 23A, 10141 Tallinn, e-post: e-post: [email protected]); Kostja: J T (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Alexander Sergeev (Rodelin Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 5, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt J T hageja OÜ Lukuabi kasuks põhivõlgnevus 205 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 10,91 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J T hageja OÜ Lukuabi kasuks viivis alates 24.02.2021 määraga 0,02% põhinõudelt päevas kuni põhinõude (205 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam kui 194,09 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt J T välja hageja OÜ Lukuabi kasuks menetluskulud summas 320 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) tuleb kostjal J T tasuda hagejale OÜ Lukuabi käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-21-100085 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Lukuabi esitas 05.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J T 213,90 euro saamiseks. Kohus tegi 08.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.01.2021 aadressil xxx. Võlgnik J T esitas 28.01.2021 ja 29.01.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.02.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas OÜ ́d Lukuabi 08.02.2021 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.OÜ Lukuabi (hageja) esitas 23.02.2021 Harju Maakohtule hagi J T (kostja) vastu põhivõlgnevuse 205 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,91 eurot ning edasiulatuva viivise väljamõistmise nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 26.02.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21-100085 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud nimetatud Harju Maakohtu 26.02.2021 kohtumääruses.
3.J T (kostja) esitas 31.03.2021 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas kostja 31.03.2021 vastusele omapoolsed kirjalikud seisukohad 12.04.2021 vastuses. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja, esitamiseks hiljemalt 27.04.2021 ning vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks 2 päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 29.04.2021. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalikult teatavaks tegemiseks hiljemalt 17.05.2021.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 205 eurot, 23.02.2021 seisuga arvestatud viivis summas 10,91 eurot ning edasiulatuv viivis määraga 0,02% päevas põhinõudelt (205 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt.
5.Kostja pöördus 26.05.2020 hageja poole tellimuse saamiseks. Kostja palus avada talle kuuluva xxx asuva garaaži ukse luku ning vajadusel see remontida või asendada uuega. Hageja võttis tellimuse vastu ning samal päeval 26.05.2020 avas luku, demonteeris selle ning asendas uuega. Töö tehti kostja juuresolekul. Uue luku paigaldus toimus kostja nõusolekul. Kostja on töö tegemisega saavutanud tellimuse eesmärgi. Mingeid tõrkeid uue luku töös või ukse sulgemisel ei esinenud. Töö oli nõuetekohane ja see vastab lepingutingimustele.
6.Hageja on töö üleandmise kostjale vormistanud aktis nr 96193, mida kostja allkirjastas samal päeval 26.05.2020 pretensioone esitamata. Töö ja materjalidena on akti kantud väljakutse (15
2-21-100085 eurot), transport (10 eurot), garaaži avamine (30 eurot), uue luku paigaldus (65 eurot) ning uue luku hind (85 eurot). Töö kogumaksumuseks kujunes 205 eurot. Samas aktis kostja kinnitas tasu maksmise kohustust.
7.Eelnimetatud tööde eest esitas hageja kostjale arve nr 202234 tasumise tähtajaga 02.06.2020. Kostja jättis arve tasumata. 15 päeva möödumisel tööde üleandmisest esitas kostja hagejale pretensiooni, kus teavitas hagejat töö puudustest. Hageja kostja esitatud pretensiooniga ei nõustunud, mistõttu pöördus kostja olukorra lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole. Tarbijavaidluste komisjon jättis 17.12.2020 otsusega kostja avalduse rahuldamata.
8.Hageja on seisukohal, et kostjal on kohustus tasuda tehtud tööde eest arve nr 202234 summas 205 eurot ning arve tasumisega viivitamise tõttu sissenõutav ja edasiulatuv viivis.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidles oma 31.03.2021 vastuses hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Kostja palus avada garaažiukse luku või vajadusel see remontida. Kostja ei nõustu väitega, et lukk tuli asendada uuega. Kostja toob esile, et pärast hageja jõudmist tööde teostamise asukohta selgus, et hageja ei kavatse lukku remontida, vaid pakkus kohe luku vahetamist. Hageja esindaja nägi, et klient (kostja) on eakas naine, kes ei oska luku seisukorda hinnata. Kedagi, kes aitaks kostjal hinnata luku seisukorda, ei olnud, mispärast kostja ei nõustunud koheselt luku vahetusega. Hageja esindaja survestas kostjat ja kostja oli sunnitud nõustuma luku vahetamisega. Pärast luku vahetamist kutsus hageja esindaja kostjat allkirjastama tööde üleandmise akti nr 96193.
10.Kostja toob esile, et hiljem selgus, et garaažiuks on rikutud, vahetatud lukust oli äravõetud selle osa ja pandud välisukse taha. Ühtlasi selgus, et uus lukk on ohtlik (võib traumeerida kätt) selle suuruse ebasobivuse tõttu, millest oli kostja hagejat teavitanud 11.06.2020 pöördumises.
11.Kostja arvab, et tarbijavaidluste komisjon ei vaadanud kostja avaldust põhjalikult läbi ja ei süvenenud asjaoludesse. Samuti puudusid tarbijavaidluste komisjonis asja läbivaatamisel asjatundjate arvamused.
12.Kostja tellis 17.03.2021 xxx OÜ ́lt vahetatud garaažiluku seisukorra hindamise, millest selgus, et hageja eksitas kostjat öeldes, et seda ei saa parandada. Inspecta Estonia OÜ asjatundja arvamuse järgi võib lukumehhanismi selle piisava hoolduse tingimustel võtta taaskasutusele. Hageja tegelik soov oli luua vale ettekujutus luku seisukorrast selleks, et kostja telliks hagejalt uue luku paigaldamise ja tasuks selle eest suurema summa, kui oleks tasunud remondi eest.
13.Kostja tugineb asjatundja arvamusele ning leiab, et töö ei vasta nõuetele, st lukk on ohtlik ja selle suurus hageja garaažiukse jaoks ei sobi, seda on ebamugav kasutada. Samuti heidab kostja hagejale ette, et luku vahetamisega rikuti garaažiukse puidust pinda.
14.Kostja tugineb töö mittevastavusele lepingutingimustele ning VÕS § 101 lg 1 p-le 2, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Kostja leiab, et kuivõrd hageja on rikkunud oma kohustust, võib kostja kasutada VÕS § 101 lg p-s 2 sätestatud õiguskaitsevahendit ning loobuda arve tasumisest. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust rikkunud, hagejale pole kahju tekkinud, puudub kostjal viivise tasumise kohustus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-21-100085
15.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
16.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 26.05.2020 tellis kostja hagejalt garaažiukse avamise. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 26.05.2020 hageja teostas töid, mille käigus avas garaažiukse ning paigaldas vana luku asemele uue luku. Kostja ei vaidle vastu ka asjaolule, et viibis tööde teostamise juures ning oli lõppkokkuvõttes luku vahetamisega nõus. Vaidluse all ei ole samal päeval toimunud tööde üleandmise akti nr 96193 (dtl 42) allkirjastamine nii hageja esindaja kui kostja poolt. Samuti ei vaidle kostja vastu hageja esitatud arve-saatelehe nr 202234 (dtl 43) kättesaamisele.
17.Vaidluse all on asjaolu, kas pooled leppisid kokku uue luku paigaldamises. Samuti on pooltel vaidlus asjaolus, kas hageja teostatud töö on nõuetekohane. Erimeelsus esineb ka asjaolus, kas kostjal on õigus keelduda arve tasumisest.
18.Poolte sõlmitud leping vastab VÕS § 635 lõikes 1 sätestatud töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
19.Kohustuse täitmise sissenõutavust sätestavad üldnormina VÕS § 82 lg-d 3 ja 7. Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohtule esitatud poolte allkirjastatud tööde üleandmise akti nr 96193 järgi kinnitas kostja, et omab õigust teostatud tööd vastu võtta ning kohustub akti alusel esitatud arve tasuma 7 päeva jooksul (dtl 42). Samas aktis sisaldub teostatud tööde loetelu, sh uue luku paigaldamine. Kostja ei ole vaidlustanud eelnimetatud akti allakirjutamist, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on hageja teostatud tööd vastu võtnud ning vastuvõtmist oma allkirjaga kinnitanud.
20.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta
2-21-100085 iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14514, p 22; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31, Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 p 11).
21.Kostja keskseks vastuväiteks on olnud see, et ta ei pea tasuma puuduliku töö eest. Töö puudulikkust põhjendas kostja nii töö mittevastamisega lepingutingimustele kui töö mittevastamisega töö keskmisele kvaliteedile (dtl 85), millised puudused võivad eelduslikult koos esineda, st üks puudus ei välista teist. Töös esineva puuduse tõendamiseks esitas kostja Inspecta Estonia OÜ arvamuse, mille lõppjärelduse kohaselt ei ole Bajer-luku paigaldus korrektselt lõpuni viidud (dtl 123). Lisaks tõi kostja esile, et paigaldatud lukk on ohtlik ja selle suurus vaidlusaluse ukse jaoks ei sobi, mille tõendamiseks esitas fotod garaažiuksest.
22.Inspecta Estonia OÜ arvamusele tuginedes võib järeldada, et antud liiki lukk on üldiselt ettenähtud ustele, mille paksus on 30-60 mm, samuti on paigaldamata lukukeele pesa (dtl 122123). Samas ei tugine kostja oma seisukohtades nimetatud puudustele ega nõua nende kõrvaldamist. Kostja ei nõua hagejalt ei lukukeele pesa ega uksele sobiliku suurusega luku paigaldamist, paigaldatud luku ohutuks muutmist vmt.
23.Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 p 32-33).
24.Käesoleval juhul ei ole kostja lepingust taganenud, st pooltevaheline leping on jõus. Kostja ei nõua hagejalt käesoleva tsiviilasja raames kahju hüvitamist. Kostja on küll väitnud, et hageja on kostjale kahju tekitanud, kuid ei ole kahju nõuet sisustanud ega selle hüvitamist nõudnud. Kostja on esitanud kohtule tõendina kirjaliku pöördumise, mille järgi tegi kostja hagejale 11.06.2020 kirjaliku ettepaneku lahendada vaidlus kohtueelselt kokkuleppel, mille järgi tasuks hageja kostjale hüvitist summas 300 eurot (dtl 92, 95), kuid kohtumenetluse kestel pole kostja sellist nõuet esitanud ega selle rahuldamise eeldusi kohtu ette toonud. Kohus menetleb üksnes neid nõudeid, mida pooled on kohtule selgesõnaliselt esitanud. Tulenevalt TsMS § 4 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Sama sätte 2 lõike kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu. Kuivõrd kostja ei ole üheski menetlusdokumendis esitanud hageja vastu rahalist nõuet, ei
2-21-100085 saa kohus kostja kahju hüvitamise nõuet tuletada ka konkludentselt. Samuti ei nõua kostja hagejalt hinna alandamist ega mittenõuetekohase töö parandamist või asendamist või muul viisil lepingu täitmist, mille alusel saaks tasu maksmise kohustusest kas ajutiselt või lõplikult keelduda.
25.Kuivõrd poolte vahel on kehtiv leping, kostja on hageja teostatud tööd vastu võtnud ning sellekohase tööde üleandmise akti allkirjastanud (dtl 42), on tal sissenõutavaks muutunud kohustus tasuda arve-saatelehel nr 202234 (dtl 43) märgitud põhivõlgnevus summas 205 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 205 eurot (koos käibemaksuga). Kuna kostja aktsepteeris luku vahetuse ning võttis teostatud töö vastu, siis ei oma tähtsust asjatundja arvamus, et vana lukku olnuks võimalik, lukumehhanismi piisava hoolduse tingimustel, võtta taaskasutusele (dtl 87-88). Paljasõnaline on kostja väide, justkui oleks hageja esindaja eksitanud enne luku vahetamist kostjat öeldes, et vahetatud lukku ei saa parandada.
26.Tulenevalt hagi rahuldamisest põhinõude osas on põhjendatud ka hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte lg 1 viimase lause järgi, kui lepinguga on ette nähtud kokkuleppeline viivisemäär, siis kohaldub viimane. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
27.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul muutus kohustus sissenõutavaks arve-saatelehel nr 202234 tasumiseks ettenähtud tähtaja möödumisel, nimelt 03.06.2020 (dtl 43). Asjaolus, et töö eest ettenähtud tasu maksmise kohustust tuleb täita 7 päeva jooksul, on pooled kokku leppinud ka tööde üleandmise aktis (dtl 42). Samas tööde üleandmise aktis on pooled leppinud viivisemääras 0,022% põhivõlgnevuselt päevas. Seega tuleb viivise arvestuse alguseks lugeda 03.06.2020 ja arvestada viivist hageja põhinõude summalt 205 eurot vastavalt hageja taotlusele kuni 23.02.2021. Nimetatud perioodi eest on viivis 205 eurolt kokku 10,91 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 10,91 eurot ning edasiulatuvalt alates 24.02.2021 vastavalt hageja taotlusele määraga 0,02% päevas põhinõudelt (205 eurot) kuni selle lõpliku tasumiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas osas, s.t mitte enam kui 194,09 eurot. Hagejal ei ole keelatud nõuda viivist ka kokkulepitust (0,022 päevas) väiksema määraga. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 23.04.2021 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot ja õigusabikulud summas 445 eurot, kokku 520 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu
2-21-100085 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot.
30.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot/h (ilma käibemaksuta) ja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suured. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot/h. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et „Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu, on kostja hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks võib olla antud juhul 60 eurot tund (käibemaksuta).“ Kohus juhib tähelepanu, et kostja esindaja (kes ei ole vandeadvokaat) poolt näidatud tunnitasumääraks oli 120 eurot ilma käibemaksuta, mistõttu pidi kostjale olema ettenähtav ka see, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei saa olla kostja esindaja tunnitasust kaks korda väiksem.
31.Arvestades käesoleva tsiviilasja tagasihoidlikku mahtu, vaidluse vähest õiguslikku keerukust ning hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente, on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevale menetlusele ei ületanud kokku 3,75 h. Kohus ei jaga kostja seisukohta, et hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulutatud aeg võiks olla põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Kohus juhib tähelepanu, et kostja esindaja ise on näidanud enda poolt käesolevas menetluses õigusabile kulutatud ajana 7,5 h. Kohtu poolt mõistlikuks peetud hageja lepingulise esindaja ajakulu on kostja lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulust 2 korda väiksem. Kohus ei näe põhjust, miks peaks hageja lepingulise esindaja ajakulu olema kostja lepingulise esindaja ajakulust ligi 4 korda väiksem (nagu leiab kostja). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 225 eurot (3,75 x 60).
32.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 320 eurot (75 + 20 + 225), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 200 eurot (taotletud summa 520 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 320 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.