Menetlusosalised ja nende Hageja V. T. (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov (e-post XXX) Kostja Maasika Baar OÜ (registrikood 16776275; asukoht puudub) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista Maasika Baar OÜ-lt V. T. kasuks välja põhivõlgnevus summas 9206 eurot.
3.Mõista Maasika Baar OÜ-lt V. T. kasuks välja laenulepingu punktist 2.4.1. tulenevat viivist iga viivitatud päeva eest (4 eurot/päev), mis 28.04.2025 seisuga moodustab 4184 eurot.
4.Mõista Maasika Baar OÜ-lt V. T. kasuks välja viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel summas 269,07 eurot.
7.Mõista Maasika Baar OÜ-lt V. T. kasuks välja menetluskuluna kokku summas 2653,00 eurot (sh riigilõiv).
8.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Resolutsiooni punktides 2-4 ning 7 välja toodud summad kanda V. T. arvelduskontole nr XXX (XXX). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.V. T. esitas 07.05.2025 hagi Harju Maakohtule Maasika Baar OÜ vastu võla nõudes. Kohtu 21.05.2025 määrusega kohustati hagejat täpsustama kohtualluvust, mida hageja tegi 27.05.2025. Kohus võttis hagi menetlusse 06.06.2025.
3.Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja kohustus anda kostjale 9000€ ning kostja kohustus tagastada saadud 2
laenu hiljemalt 01.07.2025. Vastavalt laenulepingu punkti 2.4. pidi kostja pidi tagastama laenu vastavalt graafikule, mis on laenulepingu lisa 1. Hageja ja kostja leppisid laenulepingu punktis 2.3. kokku, et kostja tagastab hagejale laenu koos protsentidega 10.67 % aastast laenusummast ehk 9000 eurost. Hageja ja kostja arvutasid tagastamisele kuuluvat summat ehk 9000 eurot, millele lisandub 10,67% aastas ning jagasid seda summat 12-kuuks kuumaksega 830 eurot. Tagastamisele kuulus kokku 9960 eurot. Laenulepingu punktis 2.4.1. on kirjas, et maksega viivitamise korral rohkem kui 3 kalendripäeva, maksab laenusaaja viivist 4 euro suuruses iga viivitatud päeva eest. Kostja hilines esimese maksega, mille tähtaeg oli 01.08.2024. Kuna kostja teavitas hagejat, et ta ei saa maksta kohe 01.08.2024, siis hageja lubas maksta kuni 10.08.2024. Kostja maksis esimest makset 11.08.2024 summas 754 eurot. Kostja jättis maksmata arveid, mille tasumise tähtaeg oli 01.09.2024, 01.10.2024, 01.11.2024, 01.12.2024, 01.01.2025, 01.02.2025, 01.03.2025 ja 01.04.2025. Kostja jättis teist makset maksmata. Enne 01.09.2024 kostja ei teavitanud sellest hagejat, vaid 02.09.2024 vastas hageja sõnumile, et maksab jälle hilinemisega, aga tegelikult kostja seda ei teinud. Laenulepingu graafikust tulenevad laenumaksed on alates 01.09.2024 kuni 01.04.2025 on maksmata. Hageja esitas kostjale 27.03.2025 laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas kostjale, et hageja ütleb laenulepingu üles alates 21.03.2025 , mille esemeks on laen summas 9000 eurot ning palub tagastada ülejäänud laenusummat koos laenulepingu punkti 2.4.1. tuleneva viivisega. 28.04.2025 seisuga ei ole kostja hageja poolt esitatud laenulepingu ülesütlemisavaldusele hagejale vastanud ega andnud teada, et ta kavatseb laenu tagastada.
4.Harju Maakohtu 06.06.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
5.Kohus on 06.06.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale TsMS § 311 1 lg 5 alusel 16.06.2025 kätte toimetanud. Menetluskulude nimekiri on kättetoimetatud 04.08.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 07.07.2025. Menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamise tähtaeg oli 11.08.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
6.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 3
kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 910 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 15 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 910 eurot. Tasutud riigilõiv 910 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
11.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja esindaja tunnihind on 210 eurot (koos käibemaksuga 22%). Hagejale osundati õigusteenust kokku 8,8 tundi, mille sisu on järgnev: 1h 12.02.2025 Esialgne konsultatsioon + lepingu sõlmimine; 0,5h 14.02.2025, 21.02.2025 kõne kliendiga / e-kirjavahetus (asjaolude täpsustus), 1,15h 4.03.2025 - dokumentidega tutvumine ja analüüs; 4h 2.05.2025, 5.05.2025 - hagi koostamine; 0,5h 7.05.2025 - hagi koos lisadega edastamine kohtule e-toimiku kaudu; 1h 27.05.2025 - Vastus kohtunõudele (puuduste kõrvaldamine); 0,15h 6.06.2025 Menetlusse võtmise määrusega tutvumine; 0,5h 25.07.2025 - Menetluskulude nimekirja koostamine. Koos käibemaksuga (22%) on kõik kulud kokku 1848 eurot. Kuna hageja V. T. ei ole käibemaksukohustuslane, palub ta kohtul menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuga.
12.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 210 eurot tunnis käibemaksuga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest vandeadvokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
13.Hageja on märkinud 27.05.2025 - vastus kohtunõudele (puuduste kõrvaldamine) ajakuluks 1 tund. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 30 minutit, kuivõrd kohus on palunud hagejal täpsustada vaid kohtualluvuse küsimust. Ülejäänud osas on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
14.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2653 eurot (1743 eurot lepingulise esindaja kulud + 910 eurot riigilõiv).
15.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, järelikult tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuga.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 4
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.