lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-17393/76

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-17393/76
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 650 lg 1, 2, 4Apellatsioonimenetluse uuendamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 3141 lg 2TsMS § 663 lg 2, 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-11245/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.02.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing VEXON VARA11161976(Puudutatud isik)EON Grupp OÜ12466063(Puudutatud isik)Lääne-Harju Vallavalitsus77000200(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17393

Kohtuasi

X avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise ja kinnistu reaalservituudiga koormamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu VEXON VARA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad ringkonnakohtus esindajad vandeadvokaat Ramil Pärdi ja vandeadvokaat Sandor Elias Puudutatud isik I osaühing VEXON VARA (registrikood 11161976), seaduslik esindaja MP Puudutatud isik II Lääne-Harju vallavalitsus (registrikood 77000200), lepinguline esindaja Eha Kõiv Puudutatud isik III YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV C (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaidi Sarv Puudutatud isik V B (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaidi Sarv Puudutatud isik VI W (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII Q (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik VIII EON Grupp OÜ (registrikood 12466063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebemenetlus osaühingu VEXON VARA 21. aprilli 2021. a taotluse alusel uuendamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-17393 muutmata käesolevas määruses toodud põhjendustel.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 307 lg 3Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine
TsMS § 422Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
TsMS § 62 lg 1Menetlustähtaja arvutamine
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 66Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed
TsMS § 67 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
TsMS § 8 lg 2Asja menetlemisele kohaldatav seadus
TsÜS § 135Tähtaja algus ja lõpp
TsÜS § 136 lg 6Tähtpäeva saabumine
Jätta osaühingu VEXON VARA määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud osaühingu VEXON VARA kanda.
5.Määrata kindlaks X-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista osaühingult VEXON VARA X kasuks välja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 342 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada kohtumääruse (v.a resolutsiooni punkti 2) peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus menetles X (avaldaja) avaldust avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise ja kinnistu reaalservituudiga koormamise nõudes.
2.Harju Maakohus rahuldas 2. veebruari 2021. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt.
3.Osaühing VEXON VARA (puudutatud isik I) esitas 17. veebruaril 2021 määruskaebuse Harju Maakohtu 2. veebruari 2021. a määruse peale.
4.Harju Maakohus jättis 1. märtsi 2021. a määrusega puudutatud isiku I 17. veebruari 2021. a määruskaebuse käiguta (käiguta jätmise määrus), sest määruskaebuselt oli tasumata riigilõiv. Maakohus kohustas puudutatud isikut I kõrvaldama puudus hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 1. aprilli 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku I 17. veebruari 2021. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimetati puudutatud isikule I 1. märtsi 2021. a käiguta jätmise määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte 22. märtsil 2021, kuid puudutatud isik I ei kõrvaldanud puudust kohtu määratud tähtaja jooksul, jättes riigilõivu tasumata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik I esitas 21. aprillil 2021 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Samuti palus puudutatud isik I ennistada määruskaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt sai puudutatud isiku I seaduslik esindaja nii Harju Maakohtu 1. märtsi 2021. a käiguta jätmise määruse kui ka vaidlustatud 1. aprilli 2021. a määruse kätte 5. aprillil 2021. Määruskaebuse esitamise hetkeks on puudutatud isik I kõrvaldanud puuduse ja tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Seoses riigilõivu tasumiseks tähtaja möödumisega taotleb puudutatud isik I tähtaja ennistamist. Tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus, sest puudutatud isik I ei teadnud käiguta jätmise määrusest ja kui ta sellest teada sai, oli kohus jätnud määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 2 (5)
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning puudutatud isiku I määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel rahuldamata. Määruskaebemenetlus jääb uuendamata.
10.Maakohus keeldus puudutatud isiku I 17. veebruari 2021. a määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest riigilõiv jäi määruskaebuselt tasumata. Puudutatud isik I esitas koos menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebusega puuduse kõrvaldamist kinnitava riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, mille kohaselt on riigilõiv tasutud 20. aprillil 2021 (tl 192).
11.Esmalt võtab kolleegium seisukoha selle osas, kas riigilõiv on 17. veebruari 2021. a määruskaebuselt tasutud tähtaegselt.
11.1.Kolleegium nõustub puudutatud isikuga I, et maakohus leidis põhjendamatult, et puudutatud isik I sai käiguta jätmise määruse kätte 22. märtsil 2021. Asja materjalidest nähtuvalt edastati puudutatud isikule I 16. märtsil 2021 e-posti aadressile XXX maakohtu
1.märtsi 2021. a käiguta jätmise määrus koos viitega TsMS § 3141 lg-le 2, mille kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (tl 184). Kolleegiumi hinnangul ei olnud praegusel juhul TsMS § 3141 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Kuigi 17. veebruari 2021. a määruskaebuses on puudutatud isiku I seadusliku esindaja kontaktandmetena märgitud sama e-posti aadress, millele edastati käiguta jätmise määrus (tl 175) ning ka 17. veebruari 2021. a määruskaebus edastati maakohtule kõnealuse e-posti aadressi kaudu (tl 174), siis ei ole see TsMS § 3141 lg 2 alusel dokumentide kätte toimetamiseks piisav. Kättetoimetamise instituudi üldist eesmärki (põhiseaduslike õiguste tagamine) silmas pidades on avaldamiseks TsMS § 3141 lg 2 tähenduses loetud vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja on lisaks teadlik TsMS § 3141 lg 2 tagajärgedest. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik I oleks selgelt väljendanud, et ta on teadlik lg 2 tagajärgedest ning soovib sellest hoolimata menetlusdokumente saada tema enda märgitud kontaktandmetel.
11.2.TsMS § 307 lg 3 kohaselt, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Puudutatud isik I on määruskaebuses kinnitanud, et ta sai maakohtu käiguta jätmise määruse kätte 5. aprillil 2021. Seetõttu loeb kolleegium käiguta jätmise määruse kättetoimetatuks 5. aprillil 2021.
11.3.Maakohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 7 kalendripäeva käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). Kolleegium leidis, et puudutatud isik I sai käiguta jätmise määruse kätte 5. aprillil 2021, seega hakkas 3 (5)

riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 6. aprillil 2021 ja tähtpäev saabus 12. aprillil 2021. Puudutatud isik I tasus riigilõivu 20. aprillil 2021, seega hilinenult.

12.Kuivõrd kolleegium jõudis järeldusele, et riigilõiv jäi tähtaegselt tasumata, siis võtab kolleegium järgmisena seisukoha puudutatud isiku I riigilõivu tasumise tähtaja ennistamise taotluse osas.
12.1.Kolleegium selgitab, et riigilõivu maksmiseks kohtu määratud tähtaega ei saa TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada, sest nimetatud sätte kohaselt saab taotleda üksnes seaduses sätestatud tähtaja ennistamist (Riigikohtu 24. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 8). Kohtu määratud menetlustähtaega võib kohus TsMS § 64 lg 1 järgi põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Samas saaks kolleegium käsitada puudutatud isiku I taotlust tähtaja pikendamise taotlusena TsMS § 64 lg 1 järgi, kui puudutatud isik I oleks teatanud riigilõivu tasumata jätmise mõjuvast põhjusest pärast riigilõivu maksmiseks määratud tähtaja möödumist, kuid enne määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist.
12.2.Puudutatud isik I esitas tähtaja ennistamise taotluse 21. aprilli 2021. a määruskaebuses, milles ta kinnitas ühtlasi, et ta sai nii maakohtu 1. märtsi 2021. a käiguta jätmise määruse kui ka 1. aprilli 2021. a menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte 5. aprillil 2021. Seega esitas puudutatud isik I taotluse pärast seda, kui talle oli kätte toimetatud määrus määruskaebuse menetlemisest keeldumise kohta. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus apellant teatab apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks maksmata jätmise mõjuvast põhjusest pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist, tuleb TsMS § 8 lg 2 alusel rakendada apellatsioonmenetluse uuendamist reguleerivat TsMS § 650 lg-t 1 (Riigikohtu 30. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p 19). Kolleegiumi hinnangul tuleb TsMS § 659 alusel kohaldada kõnealust sätet ka praegusel juhul, kus keeldutud on määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 650 lg 1 järgi, kui ringkonnakohus jättis kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitaja ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (TsMS § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse kaebuse esitaja avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigel ajal kohtule teatada. Mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust tuleb põhistada. Menetluse uuendamise avalduse võib esitada TsMS § 650 lg 2 kohaselt kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Kuivõrd puudutatud isik I sai määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte
5.aprillil 2021, siis lähtudes TsÜS §-s 135 ja § 136 lg-s 6 sätestatust tuli hiljemalt 15. aprillil 2021 (TsMS § 650 lg 2) teatada riigilõivu maksmata jätmise mõjuvast põhjusest (TsMS § 650 lg 1). TsMS § 66 esimese lause järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna puudutatud isik I esitas tähtaja ennistamise taotluse (mida tuleb käsitleda uuendamise avaldusena) TsMS § 650 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, siis on menetluse uuendamise üks eeldustest täitmata.
13.Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ning see tuleb jätta lõppjärelduses muutmata.
14.TsMS § 663 lg 2 järgi ei ole menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määrus edasikaevatav. TsMS § 650 lg 4 võimaldab esitada määruskaebuse menetluse uuendamata jätmise määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda. 4 (5)
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli määruskaebemenetluses lepinguliste esindajate ajakulu 3 tundi ja 6 minutit tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta), s.o 542,50 eurot. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ning palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, s.o kokku summas 651 eurot. Kolleegium leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
16.1.Avaldaja lepinguliste esindajate ajakulu ei ole kolleegiumi hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et vaidlustatud määrus ning menetlusdokumendid (määruskaebus ja seisukoht sellele) on sisult lühikesed ning ei ole õiguslikult keerukad, siis on määruskaebusele seisukoha koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu arvestades on selle koostamise ja esitamise ajakulu põhjendatud 0,4 tunni ulatuses.
16.2.Avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) ei ole samuti praeguses vaidluses põhjendatud. Avaldaja on esile toonud, et kohtupraktikas on põhjendatuks peetud tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta), kuid avaldaja viidatud asjas oli tegemist hagimenetlusega ning Riigikohus märkis, et asi on keskmisest keerukam ja mahukam (Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.4). Arvestades käesoleva määruskaebemenetluse olemust ja väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul avaldaja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnihind 150 eurot (käibemaksuta).
16.3.Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista määruskabemenetluses kantud menetluskulud koos käibemaksuga 342 eurot (= 1,9 tundi x 150 eurot x 1,2). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus puudutatud isiku I kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.4.Avaldaja on palunud ka määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub puudutatud isik I kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole ja märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja taotlus põhjendatud. Taotlusest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mille tõttu soovitakse tavalise täitmise korra asemel taotletud korra kindlaksmääramist ning ka kohtupraktikas on leitud, et sellesisuline lahendi täitmise korra kindlaksmääramine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu
16.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817/35, p 20).
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium