2-19-139288/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hagi asjaolud, nõue Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 14.06.2017 lepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 700,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel hiljemalt 06.12.2018. 15.08.2017 sõlmisid pooled lepingu nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppe, millega pikendati tasumise tähtaega. Kostja kohustus laenu tagasi maksma kokku lepitud maksegraafiku alusel hiljemalt 13.12.2018. 06.09.2016 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja lepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 600,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel hiljemalt 01.09.2017. 09.10.2017 sõlmisid pooled lepingu nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppe, millega pikendati tasumise tähtaega. Kostja kohustus laenu tagasi maksma kokku lepitud maksegraafiku alusel hiljemalt 07.04.2018. Kuna kostja on laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu nr xxxx üles 04.11.2017 ja lepingu nr xxxx ütles üles 23.01.2018. Placet Group OÜ loovutas 24.01.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja tasus lepingu nr xxxx alusel 484.79 eurot ning lepingu nr xxxx alusel 29.29 eurot. Seega on põhivõlg kokku 785.83 eurot (115.1+670.71). Kostja pole intresse tasunud ning intressivõlg lepingu nr xxxx alusel on 11 eurot ja lepingu nr xxxx alusel 61.98 eurot, s.o kokku 72.98 eurot. Laenuandja loovutas 24. jaanuaril 2018 nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja ja hageja on kostjale korduvalt edastanud tasuta ja tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks, mille tulemusel on tekkinud sissenõudmisega seotud kulu kokku 110 eurot. Viivise määr on lepingutes kokkulepitud intressimäär. Laenulepingu nr xxxx alusel arvestab hageja viivist alates 4. novembrist 2017 kuni hagi esitamiseni määras 38,73% aastas, mis teeb viivise summaks 656.63 eurot. Laenulepingu nr xxxx alusel arvestab hageja viivist alates 23. jaanuarist 2018 kuni hagi esitamiseni määras 45,17% aastas, mis teeb viivise summaks 120.05 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viiviste summa seega 776.68 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 785,83 eurot, intress 72,98 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 110,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 776,68 eurot, viivised alates 15.05.2020 kuni põhinõude summas 785,83 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 225,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja TsMS § 405 järgi lihtmenetluses. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on kohtu põhjendused toodud TsMS § 444 lg 2 järgi. Harju Maakohus rahuldas 12. augusti 2020. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 785.83 eurot, intressi 72.98 eurot, võla sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 156.89 eurot ja alates 15. maist

2020 viivise arvestatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue. Kohus jättis hageja menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 283.65 eurot ja viivise menetluskuludelt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 30.09.2020.a. otsusega Harju Maakohtu 12. augusti 2020.a. otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (sissenõutavaks muutunud viivis 156 eurot 89 senti ületavas summas ja sissenõudmiskulud 20 eurot ületavas summas) ja menetluskulude osas ning saatis asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2020.a. otsusega tühistas Harju Maakohtu 12. augusti 2020. a otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, so sissenõutavaks muutunud viivist 156 eurot 89 senti ületavas summas ja sissenõudmiskulusid 20 eurot ületavas summas, siis lahendab kohus selles tühistatud osas hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudekulude osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 4 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus lepingust taganeda või see üles öelda. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). VÕS 369 lg 1 sätestab, et laenulepingu alusel kohustub üks pool teisele poolele andma raha või liigitunnustega asju, mille teine pool peab samas koguses (sama liigi) tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud laenult intressi maksmise, tuleb seda maksta. VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik kohustub oma majandus kutsetegevuses andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi on krediidileping ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale ning lg 2 kohaselt asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 113.2. lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 113.2. lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; Viivisenõue, sissenõudmiskulude hüvitis Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 776,68 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 38,73% aastas lepingu nr xxxx alusel ja 45,17% lepingu nr xxxx alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 110 eurot. Kostjale on edastatud meeldetuletuskirju kahe lepingu alusel. Lepingute kehtivuse ajal saadeti kostjale laenulepingu nr xxxx alusel 5 tasulist kirja maksumusega 5 eurot, kokku 25 eurot. Laenulepingu nr xxxx alusel saadeti kostjale 9 tasulist kirja maksumusega 5 eurot, kokku 45 eurot. Pärast lepingute ülesütlemist saatis hageja kostjale 23 kirja, kuid hageja palub välja VÕS § 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 14.06.2017 laenulepinguga nr xxxx (hagiavalduse lisa 1), et Placet Group OÜ andis kostjale laenu summas 700,00 eurot ning kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel hiljemalt 06.12.2018. 15.08.2017 sõlmitud lepinguga nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppega pikendati tasumist kuni 13.12.2018 (hagiavalduse lisa 3). Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud 06.09.2016 lepinguga nr xxxx (hagiavalduse lisas 4), mille alusel andis Placet Group OÜ kostjale laenu summas 600,00 eurot ja mille alusel kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, et kohustused tulid täita aja laen tui tagastada hiljemalt 01.09.2017. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 09.10.17 pooltevahelise kokkuleppega (hagiavalduse lisa 5), et lepingu nr xxxx tingimusi muudeti kokkuleppega ja tasumise tähtaega pikendati kuni 07.04.2018. Seega on mõlemad lepingud VÕS § 369, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 järgi laenulepingud tarbijakrediidilepingu tähenduses. Nimetatud laenulepingu tingimuste punktist 8 on laenuandjal rahalise kohustuse täitmisega (v.a intressi tasumisega) viivitamisel õigus arvestada ja nõuda ning laenusaajal on kohustus tasuda viivist. Vastavalt punktile 8.1. arvestatakse viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingjärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja nõuab tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 38,73% aastas lepingu nr xxxx alusel ja 45,17% lepingu nr xxxx alusel, mis on kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja on tõendanud kohtule esitatud meeldetuletuskirjadega, et lepingu xxxx kehtivuse ajal on hageja saatnud kostjale 5 meeldetuletuskirja ning lepingu xxxx kehtivuse ajal on

sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirju saadetud kostjale. Ühtlasi on hageja tõendanud, et hageja on meeldetuletuskirju saatnud ka pärast lepingu lõppemist (hagiavalduse lisad nr 929, dok 4 s, 14.05.2020). Seda, et lepingud on üles öeldud, kinnitavad hageja poolt kohute esitatud lepingute ülesütlemise avaldused (hagiavalduse lisad 6, 7). Seega saab võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulusid ka pärast lepingu ülesütlemist. Kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud ei viivisele ega sissenõudmiskuludele, siis leiab kohus, et eeltoodu alusel on tõendatud ja põhjendatud nii viivise kui ka sissenõudmiskulude nõue. Hageja on tõendanud kohtule esitatud teatisega 24.01.18, et teavitas kostjat sellest, et Placet Group OÜ lootvas ülalviidatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale (hagiavalduse lisa 8). Seega on hagejale üle läinud Placet Group OÜ nõude kostja vastu ja hagejal on õigus nõuda viivist ja sissenõudmiskulusid. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 101 lg p 1, 108 lg 1) ja kohustuse rikkumise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Kostja ei ole viivisemäära vaidlustanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd hagi kostja suhtes kuulus rahuldamisele, siis VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 113 lg 1, § 113.2 lg 1, 113.2 lg 2 p 2, 401 lg 1, 402 järgi tuleb kostjalt välja mõista viivis 156 eurot 89 senti ületavas summas ja sissenõudmiskulud 20 eurot ületavas summas, so viivis summas 619,79 eurot (776,68-156,89) ning sissenõudekulu summas 90 eurot (110-20). Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Otsus tuleb kätte toimetada kostjale Ametlike Teadaannete kaudu, kuna kostjale ei ole muul viisil võimalik dokumente kätte toimetada. Menetluskulud Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 960 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 400 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 400 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja

keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, sh esitatud apellatsioonkaebust ei pea kohus põhjendatuks 960 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Kohtule esitatud menetluskulude spetsifikatsioonis on välja toodud, et hagejal on nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 0,5 tundi summas 60 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu on summas 60 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 484.2 on maksekäsu kiirmenetluses kantud põhjendatud kulu 20 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et hagiavaldusega koostamise ja esitamise kulu 3 tundi summas 360 eurot on piisav, et hõlmata ka nõude alusdokumentidega tutvumise ja analüüsi ajakulu. Seega ei ole põhjendatud ja vajalikud menetluskulude spetsifikatsiooni nimetatud teenused nr 1 ja 2. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 860 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1260 eurot (860+400). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1260 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.