XX hagi Mamlak Tarakpardi OÜ (endise ärinimega Euroboomerang OÜ) vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. juuni 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Mamlak Tarakpardi OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Mamlak Tarakpardi OÜ (registrikood 11442913), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Mamlak Tarakpardi OÜ kanda. Välja mõista Mamlak Tarakpardi OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 300 eurot XX kasuks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.XX (hageja) esitas 25.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Euroboomerang OÜ (uue ärinimega Mamlak Tarakpardi OÜ) (kostja) vastu 6147,50 euro saamiseks. Kohus tegi 06.12.2019 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja Pärnu Maakohus andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.01.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 7000 euro saamiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt kuulus kostjale Tallinnas Lai tn 4 suveniirikauplus. 24.05.2013 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel hakkas hageja kostjale müüma Venemaalt toodud suveniire. Kauba üleandmisel kostja kaupluses vormistasid pooled arve/saatelehed, kus märgiti kauba nimetus, kogus ja hind. 2013. – 2018. aastatel müüs hageja kostjale suveniire kokku 15 947,30 euro eest. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja tasuma hagejale kauba eest pärast kauba realiseerimist. 2013. – 2018. aastatel tasus kostja hagejale kauba eest osamaksetega kokku vaid 2500 eurot. Selle arvestas hageja varem sissenõutavaks muutunud nõude katteks. Sama ajavahemiku jooksul tagastas kostja hagejale realiseerimata kaupa 3000 euro eest. Ülejäänud kauba eest lubas kostja hiljem maksta, kuid pole seda käesoleva hetkeni teinud. Seega võlgneb kostja hagejale 10 447,30 eurot. Kostja võimalike vastuväidete katteks vähendas hageja oma nõude 7000 euroni. 03.06.2020 istungil selgitas hageja, et võtab omaks kauba tagastamise 1414 euro eest. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel ei ole sõlmitud müügilepingut ning hageja ei ole selle sõlmimist tõendanud. Isegi kui hagejal eksisteeriks nõue kostja vastu, siis on nõue osaliselt, s.o ajavahemiku 24.05.2013-11.07.2016 eest, aegunud. Hageja nõude kujunemine ei ole selge. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded ajavahemiku 24.05.2017 – 07.08.2018 eest kokku summas 9806,30 eurot. Kostja on alates 05.06.2017 kuni 24.06.2018 tasunud hagejale 3530 eurot. Hageja väited ei vasta tõele selle kohta, et kostja tagastas hagejale realiseerimata jäänud kauba 3000 euro eest. Kostja on tagastanud hagejale ajavahemikul 09.06.2017-18.02.2019 kaupa kokku summas 6840,60 eurot. Seega kostja arvestuse järgi võlgneb hoopis hageja kostjale 464,30 eurot (9806,306840,60-3430). Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1290 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 840 eurot).
6.Hageja esitas menetluses väite, et 24.05.2013 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel hakkas hageja müüma kostjale Venemaalt toodud suveniire. Kostja leidis, et tegu ei olnud müügilepinguga. Samas nõustus kostja asjas toimunud istungil, et esimese partii kaupa võttis kostja realiseerimisele 24.05.2013 ja et tegu oli suulise lepinguga. Pooled olid asjas toimunud istungil üksmeelel ka selle osas, et hageja andis kostjale üle kauba ja kostja võttis kohustuse kaup mõistliku aja (mõlemad pooled leidsid, et selleks on 1 aasta) möödumisel selle üleandmisest hagejale tagastada või selle eest tasuda. Istungil leidsid nii pooled kui kohus, et leping vastab kõige enam komisjonilepingu tunnustele. Eeltoodu alusel tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 24.05.2013 suulise komisjonilepingu suveniiride müügiks.
7.Istungil võttis kostja õigeks, et hageja on ajavahemikul 24.05.2013 – 07.08.2018 andnud kostjale kaupa üle kokku 13 895,40 euro eest. Ülejäänud osas vaidles kostja kauba üleandmisele vastu. Maakohus hindas ülejäänud kauba üleandmist ning asus seisukohale, et lisaks kostja poolt õigeksvõetud kauba üleandmisele, on tõendatud hageja poolt kostjale kauba üleandmine 165 euro eest 14.08.2015 üleandmisakti alusel. Seega on kostja omaksvõtuga ja 14.08.2015 üleandmisaktiga tõendatud, et hageja andis kostjale perioodil 24.05.2013-07.08.2018 kaupa üle 14 060,40 euro eest (13895,40+165).
8.Hageja võttis asjas toimunud istungil omaks väited, et kostja on ajavahemikul 29.06.2017 – 18.02.2019 tagastanud hagejale kaupa kokku 1414,30 euro eest. Ülejäänud osas vaidles hageja kauba tagastamisele vastu. Maakohus hindas ülejäänud kauba tagastamist ning asus seisukohale, et lisaks hageja omaksvõtule, on tõendatud kostja poolt hagejale kauba tagastamine 10 euro eest 02.08.2017 akti alusel ja 181 euro eest omaksvõtu ja 18.02.2019 akti alusel. Muus osas ei ole kauba tagastamine hagejale tõendatud. Seega on hageja omaksvõtuga ning 02.08.2018 ja 18.02.2019 aktidega tõendatud, et kostja tagastas hagejale kaupa kokku 1605,30 euro eest (1414,30+10+181).
9.Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma hagejale kauba eest ühe aasta möödumisel kauba üleandmisest, kui ta samaks tähtajaks kaupa ei tagastanud. Asjas toimuud istungil võttis hageja omaks, et kostja tasus 05.06.2017 – 24.06.2018 hagejale kokku 3030 eurot. Ülejäänud osas vaidles hageja raha saamisele vastu. Maakohus tuvastas, et kohtule on esitatud tõend kostja poolt 31.07.2017 hagejale 400 euro tasumise kohta. Seega on hageja omaksvõtuga ja 31.07.2017 tõendiga tõendatud, et kostja tasus hagejale kauba eest kokku 3430 eurot (3030+400).
10.Vastavalt TsMS § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. 25.11.2019 esitas hageja kohtusse avalduse maksekäsu kiirmenetluses, mis peatas aegumise. Seega olid hageja nõuded enne 25.11.2015 üle antud kauba eest aegunud, st kokku 5223 euro eest ajavahemikul 24.05.2013 – 29.08.2015 üle antud kauba eest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks sel perioodil hagejale kaupa tagastanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole täpsustanud, millise kohustuse katteks ta 3430 eurot tasus. Hageja on lugenud kostja poolt tasutud summad esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Seega tuleb kostja poolt tasutud 3430 eurot lugeda tasutuks perioodil 24.05.2013 – 29.08.2015 sissenõutavaks muutnud kohustuste katteks. Seda ületavas osas on nõue aegunud.
11.Hagi esitamise ajaks ei olnud aegunud hageja nõue kauba üleandmise eest summas 8837,40 eurot ajavahemikul 18.04.2016 – 07.08.2018 üle antud kauba eest. Samal perioodil on kostja hagejale kaupa tagastanud 1424,30 euro eest. Seega võlgneb kostja hagejale 7413,10
eurot (8837,40-1424,30). Kuna hageja on esitanud nõude 7000 euro osas, siis kuulub hagi rahuldamisele kogu ulatuses.
12.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 1290 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Maakohtu otsusele esitas 22.07.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kostja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eelmenetluse läbi viinud puudulikult, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohus jättis välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes ning asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud. Samuti jättis maakohus menetlusosalistele selgitamata tõendamiskoormise ja kogumata vajalikud tõendid. Maakohus viis 03.06.2020 eelistungi asemel läbi põhiistungi. Hageja palus kohtul 03.06.2020 istungil võtta seisukoht aegumise osas, mida kohus ei teinud. Maakohus on küll otsuses jõudnud järeldusele, et nõue on osaliselt aegunud, kuid ei küsinud kostjalt, kas ta on hagejale ajavahemikul 24.05.2013 – 19.08.2015 midagi tasunud või tagastanud. Kohus ei andnud kostjale aega nimetatud perioodi kohta tõendite esitamiseks. Kostja on tasunud sellel ajavahemikul hagejale teatud summad ja on kaupa tagastanud. Seega on kohus jõudnud otsuses valele järeldusele, et hageja on lugenud kostja poolt tasutud 3430 eurot tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Maakohus on jätnud arvestamata kostja vastuväited, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt kauba tagastamata jätmisel peab kostja kauba eest tasuma. Kostja on tuginenud sellele, et sellisel juhul peab kostja kauba hagejale tagastama. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Ebaõige on kostja väide, et maakohus jättis välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad. Pooled on esitanud menetluses kirjalikke seisukohti, samuti arutas maakohus 03.06.2020 istungil pooltega faktilisi asjaolusid, õiguslikku kvalifikatsiooni ning uuris tõendeid. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei selgitanud tõendamiskoormist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjale ei saanud tulla üllatusena, et ta peab oma väiteid tõendama. Käesolevas vaidluses ei esine üldjuhust erinevat tõendamiskoormist. Samuti ei tulenenud kohtule kohustust koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
18.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud temalt küsima, kas ta on hagejale ajavahemikul 24.05.2013-19.08.2015 midagi tasunud või tagastanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooled vaidlesid tsiviilasjas muuhulgas selle üle, kui palju on kostja hagejale raha tasunud ja millises väärtuses on kostja hagejale tagastanud kaupa. Kostjal oli võimalus tugineda asjaolule, et ta on ka nimetatud perioodil tasunud hagejale raha ning tagastanud kaupu ning esitada andmeid selle kohta, kui palju ta on raha tasunud ja kaupu tagastanud. Samuti on põhjendamatu kostja seisukoht, et talle ei antud aega tõendite esitamiseks. Kostjal oli piisavalt võimalust esitada tõendeid enne 03.06.2020 istungit. Samuti ei avaldanud kostja 03.06.2020 istungil, et ta soovib täiendavaid tõendeid esitada. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus viis 03.06.2020 läbi üksnes põhiistungi. 03.06.2020 toimus ka eelistung. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus pidi 03.06.2020 istungil võtma seisukoha aegumise osas. Kohus saab võtta seisukoha aegumise osas kohtuotsuses.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata kostja vastuväite, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt kauba tagastamata jätmisel peab kostja kauba eest tasuma. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. 03.06.2020 istungi protokollist nähtuvalt jõudsid pooled eelistungil üksmeelele selles, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja müüma hageja poolt üleantud kaupu ning tasuma hagejale pärast kauba müüki. Ühe aasta möödumisel kauba saamisest pidi kostja müümata kauba tagastama või mittetagastamisel maksma kauba eest hagejale raha. Seega oli kokkulepe selles, et kauba mittetagastamisel tasub kostja hagejale kauba eest raha.
20.Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu tuvastatule, et ajavahemikul 24.05.2013-07.08.2018 andis hageja kostjale kaupu üle 14 060,40 euro väärtuses. Samuti ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu tuvastatule, et ajavahemikul 05.06.2017-24.06.2018 tasus kostja hagejale 3430 eurot ning ajavahemikul 29.06.2017-18.02.2019 tagastas kostja hagejale kaupu väärtuses 1424,30 eurot (maakohus on otsuse punktis 27 ebaõigesti märkinud tagastatud kauba koguväärtuseks 1605,30 eurot, kuna arvestas 18.02.2019 tagastatud kauba väärtust (181 eurot) topelt, otsuse punktis 35 on maakohus märkinud õige tagastatud kauba koguväärtuse, s.o 1424,30 eurot). Kostja on väitnud küll, et ta on tasunud hagejale raha ja tagastanud kaupu ka perioodil 24.05.2013 – 19.08.2015, kuid ei ole selle kohta konkreetseid andmeid ja tõendeid esitanud. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et maakohus ei jätnud kostjat ilma võimalusest eelnimetatud ajavahemikul makstud raha ja tagastatud kauba kohta andmete ja tõendite esitamiseks. Maakohus leidis, et kohtusse pöördumise ajaks olid aegunud nõuded enne 25.11.2015 üle antud kauba eest summas 5223 eurot ning, et kostja poolt tasutud 3430 eurot tuleb lugeda tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste, s.o enne 25.11.2015 sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Apellatsioonkaebuses esitatu ei anna ringkonnakohtule asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus tuvastas, et hagi esitamise ajaks ei olnud aegunud ajavahemikul 18.04.201607.08.2018 üle antud kauba eest tulenevad nõuded summas 8837,40 eurot. Perioodil 29.06.2017-18.02.2019 tagastas kostja hagejale kaupa väärtuses 1424,30 eurot. Seega on kostja võlgnevuse suuruseks 7413,10 eurot (8837,40 – 1424,30) ning maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud ja mõistnud kostjalt välja 7000 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
22.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 300 eurot ((esindajakulud 2,5 töötunni eest, tunnihinnaga 120 eurot (sisaldab käibemaksu)). Hageja ei saa käibemaksu tagasi.
23.Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 2,5 töötunni ulatuses põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 300 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.