Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-112654
Tsiviilasi
Ago Martinsoni hagi Anu Saali vastu võlgnevuse, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks 3139,49 eurot, 423,52 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. mai 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anu Saali apellatsioonkaebus, vastuapellatsioonkaebus
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus Apellant/vastustaja: Anu Saal (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Kristi Haas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ago
Martinsoni
Vastustaja/vastuapellatsioonkaebuse esitaja: Ago Martinson (hageja), ik XXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. mai 2020 otsus osas, millega rahuldati osaliselt kahjuhüvitise nõue, jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kahjuhüvitise nõue rahuldamata ning jätta 95 % menetluskuludest Ago Martinsoni ja 5 % Anu Saali kanda ning määrata menetluskulud kindlaks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Mõista Anu Saalilt Ago Martinsoni kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 50 eurot 55 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 14 senti.
2.3.Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 50 euro 55 sendi tasumisega viivitamisel tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.4.Jätta maa ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 95 % ulatuses Ago Martinsoni ja 5 % ulatuses Anu Saali kanda.
2.5.Määrata Ago Martinsoni menetluskulude rahaliseks suuruseks 500 eurot.
2.6.Määrata Anu Saali menetluskulude rahaliseks suuruseks 2430 eurot.
2.7.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 2.5. ja 2.6. nimetatud poolte menetluskulude nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista Ago Martinsonilt Anu Saali kasuks välja 2 288 euro 50 sendi suurune menetluskulu.
2.8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ago Martinson esitas 06.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anu Saalilt 2932,29 euro väljamõistmiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Ago Martinson (hageja) esitas 7. juulil 2019 Tartu Maakohtule hagi Anu Saalilt (kostja) üürija kõrvalkulude võlgnevuse ning sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetluse käigus suurendas hageja oma nõuet ja palus lõpliku nõudena kostjalt välja mõista üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 692,80 eurot, 25.11.2019. a seisuga üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivise 180,12 eurot, kahjuhüvitise 3769,97 eurot (sh eluruumile tekitatud kahju 3290 eurot ja vallasvarale tekitatud kahju 479,57 eurot) ning viivise väljamõistetavatelt summadelt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Tekitatud kahju osas palus hageja teha tasaarvestuse kostja tasutud tagatisraha 174,24 euro ja pangalaenumaksete 231,85 euro arvelt. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 4. augustil 2018 sõlmitud üürilepinguga kostjale üürile korteri aadressil X. Üürilepingu kohaselt tasus üürnik korteriühistu üüriarvelt kõik kõrvalkulud (sh remondifondi makse) ja selle arvelt alandati üürimakset 220 euroni kuus. Esmase
üürilepingu lõppemisel 3. juulil 2018 jätkas kostja poolte kokkuleppel üüriruumi kasutamist samadel alustel. 2018 juulis lisandus korteriühistu üüriarvele pangalaenu makse summas 26,45 eurot kuus. Hageja teavitas kostjat telefoni teel soovist tõsta üürisumma 250 euroni kuus. Pooled leppisid kokku, et üür ei tõuse, kostja maksab kõik kõrvalkulud vastavalt üüriarvele.
10.märtsil 2019 kolis kostja välja. Kostja viivitas hageja nõusolekul asjade viimisega 5 päeva. Koostati akt, mille kohaselt oli võlgnevus 692,80 eurot (jaanuari ja veebruari kommunaalmaksed ja elektriarve, veebruari üür ja märtsi üür 10 päeva eest).
10.märtsil 2019 tuvastas hageja koos maakleriga, et 1) rikutud olid kõik uksed ning laed magamistoa- ja köögiukse kohal; 2) esiku uksepiita oli puuritud auk; 3) elu- ja magamistoas olid suitsuandurid eemaldatud; 4) elutoa kardinatele olid augud põletatud; 5) esikus, elutoas ja magamistoas oli tapeet kahjustatud; 6) diivan oli katki rebitud ja tindiga määritud; 7) diivanilaua plaadil olid augud sees; 8) köögimööbli 9 sahtlinupud murtud; 9) teler Vestel ei olnud töökorras; 12) köögi kardinapuu oli lõhutud; 13) magamistoas oli lõhutud aknalaua ots; 14) korterist oli ära viidud 2 vanaaegset tooli, diivani magamismadrats, diivanikatted ja suitsuandur. Rikutud interjööri taastamise (tapeetide vahetus, lae värvimine, uste värvimine) maksumuse hindas 01.07.2019 korteri üle vaadanud ja odavaima pakkumise teinud Makrosterk OÜ spetsialist 3290,40 eurole. Teleri remont maksab Arwest OÜ hinnakirja järgi 67 eurot. Diivani parandus maksab minimaalselt 50 eurot. Murtud kapinupud ja rikutud diivanilaud on odavamad asendada kui remontida. Odavaimad sobivad kapinupud on saadaval K-Rautas 1,60 eurot/tükk, mis teeb kokku 13 x 1,60 = 20,80 eurot. Rikutud diivanilaua saab ON24-st asendada odavaimalt 50,72 euro eest. Kardinapuule kadunud detaili eraldi ei müüda ja ese maksab K-Rautas 6,05 eurot. Suitsuga rikutud elutoa kardin maksis 45 eurot. Toolide väärtuseks hindab hageja kokku 240 eurot (2 x 120 eurot).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud üüri- ja kõrvalkulude ning viivise nõudega. Kostja leidis, et ta on võlgnetava summa lepingu kehtivuse ajal tasunud. Perioodil 04.08.2017 – 01.02.2019 tasus kostja lisaks üürile ja kommunaalkuludele ka remondifondi, halduskulu ning korteriühistu võetud pangalaenumakseid. Nimetatud maksete tasumine ei ole kooskõlas seaduse ega poolte kokkuleppega. Kostja on tasunud remondifondi ja halduskulude katteks 410,40 eurot. Alates juulist 2018 on kostja tasunud hagejale pangalaenu osamakseid ning osakapitali lisamakse. Kostjal nende maksete tegemise kohustust ei olnud, puudus ka vastav kokkulepe hageja ja kostja vahel. Kokku on kostja tasunud hagejale kostja mittekohustuseks olevate maksetena perioodi juuli 2018 – jaanuar 2019 eest 231,85 eurot. Kostja tasaarvestab perioodil 04.08.2017 – 01.02.2019 rohkem tasutud summa 642,25 eurot hageja kohtusse esitatud nõudega. Ülejäänud osas vaidles kostja hageja nõudele vastu, kuna nõue ei ole selge. Kostja ei tunnistanud hageja kahju hüvitamise nõuet ning leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt ega kahju suurust. Kostja on seisukohal, et ta tagastas üüritud asja seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele ning korteri seisukorra muutus jääb tavalise kulumise piiridesse. Korter oli juba kostja kasutusse andmisel sarnases seisukorras nagu üürilepingu lõpetamisel. Korter oli üleandmise hetkel mitte heas korras ning liigniiske, mis põhjustas hallitust. Korteri siseviimistluse kahjustused võivad olla tingitud liigniiskusest. Kostja hinnangul rikkus hageja asja ülevaatamise ning puudustest viivitamata teatamise kohustust ning kaotas seega õiguse tugineda puuduste ilmnemisele. Kostja vabastas üüripinna
10.märtsil 2019, aga hageja teavitas kostjat väidetavalt esinevatest puudustest e-kirjaga alles
28.märtsil 2019.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. mai 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 50,55 eurot, 25. novembri 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13,14 eurot, kahjuhüvitise 3139,49 eurot ja viivise protsendina välja mõistetud üüri ja kõrvalkulude võlgnevusest ning kahjuhüvitisest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras. Maakohus jättis menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks 400 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 1650 eurot, tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 215 eurot (1650 € x 30% - 400 € x 70% = 495 € - 280 €). Hagejal tuli hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - poolte vahel 04.08.2017 sõlmitud eluruumi üürilepinguga andis hageja kostja kasutusse X asuva korteri; - lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale korteri kasutamise eest igakuiselt üüri 220 eurot; - lisaks üürile oli kostja lepingu p 3.2 kohaselt kohustatud kandma kõik korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud (prügivedu, soe ja külm vesi, kanalisatsioon, elekter jm) vastavalt teenuse osutaja, üürileandja või korteriühistu esitatud arvetele. Lepingu kehtivuse esimesel ja viimasel kuul arvestati tasumisele kuuluv üüri ja kõrvalkulude suurus proportsionaalselt päevade arvuga, millal korter oli üürniku valduses. Maakohus tuvastas, et põhjendatud on hageja üüri ja kõrvalkulude nõue summas 637,78 eurot. Kostja sõnul on enamtasutud summa kokku 642,25 eurot. Maakohus luges tõendatuks kostja poolt hagejale alusetute maksete tegemise summas 587,23 eurot, mille tagastamist on kostjal VÕS § 1028 lg 1 kohaselt õigus nõuda. Kostja alusetult tehtud maksete tagastamise nõue summas 587,23 eurot ja hageja üüri ja kõrvalkulude nõue summas 637,78 eurot kuuluvad tasaarevestamisele kattuvas ulatuses ning tasaarvestuse tulemusena kulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 50,55 eurot (637,78-587,23). Hageja märkis, et kostja jäi võlgu veel 2019. a märtsi 10 päeva korteri kasutamisega seotud kulude eest kokku 45,76 eurot. Maakohus leidis, et märtsis 10 päeva jooksul korteri kasutamisega seotud kulude nõue on põhjendatud osaliselt 19,09 euro ulatuses. Vaidlus puudub selles, et kostja on üürilepingu sõlmimisel tasunud ettemaksu ühe kuu üüri ulatuses summas 220 eurot. Hageja saab seega tasaarvestada märtsis 10 päeva jooksul korteri kasutamisega seotud kulude nõude üüri ettemaksuga ning kostja tekitatud kahju hüvitamise nõudega tasaarvestamiseks jääb veel 200,91 eurot (220-19,09). Hagiavalduses ja hiljem esitatud nõude täpsustuses nõudis hageja järgmise kahju hüvitamist kokku summas 3769,97 eurot: rikutud interjööri taastamine (tapeetide vahetus, lae värvimine, uste värvimine) 3290,40 eurot; teleri remont 67 eurot; diivani parandus 50 eurot; kapinuppude asendamine 20,8 eurot (13 x 1,6 eurot); rikutud diivanilaua asendamine 50,72 eurot; kardinapuu asendamine 6,05 eurot;
rikutud elutoa kardina asendamine 45 eurot; vanaaegsed toolid 240 eurot. Ruumide tagastamisel 10.03.2019 koostatud ruumide üleandmise ja vastuvõtmise aktis ei fikseeritud puudusi, millega seoses hageja kahju hüvitamist nõudis. Maakohus luges tõendatuks, et hageja teavitas kostjat interjööri kahjustustest ja diivani lõhkumisest 28.03.2019 saadetud e-kirjas. Maakohus leidis, et ülejäänud puuduste osas, millest hageja kostjat 28.03.2019. a e-kirjas ei teavitanud, on hageja puudustest õigeaegselt teavitamata jätnud ning kaotanud seetõttu puudustest tulenevad nõudeõigused. Maakohus luges esitatud fotode ja tunnistajate A.A., B.B. ja C.C. vande all antud ütlustega tõendatuks, et interjööri kahjustused tekkisid ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Maakohus leidis, et interjööri kahjustuste näol ei ole tegemist lepingujärgse kasutamisega kaasneva tavapärase kulumisega ning kostja vastutab tekitatud kahju eest. Kahju suurus on tõendatud Makrosterk OÜ hinnapakkumisega summas 3290,40 eurot. Vaidlust ei ole selles, et ruumide tagastamisel oli diivan katki rebitud ja tindiga määritud. Diivani parandamiskulud summas 50 eurot on tõendatud Polstritööd OÜ hinnapakkumisega. Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele summas 3340,40 eurot (3290,40+50). Nõue kuulub osaliselt tasaarvestamisele hageja ülejäänud tagatisraha tagastamise nõudega summas 200,91 eurot ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 3 139,49 eurot (3340,40-200,91). Arvestades, et hageja üüri- ja kõrvalkulude nõue lõppes osaliselt tasaarvestusega, leidis maakohus, et hagejal on õigus nõuda viivist 50,55 euro suuruselt üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuselt summas 13,14 eurot (50,55 € x 0,1% päevas x 260 päeva). Kohtuotsusega välja mõistetavalt üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuselt ning kahju hüvitiselt tuleb kostjal tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist jättis maakohus menetluskulud hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 22. juunil 2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 21. mai 2020. a otsus osas, millega maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 3340,40 eurot. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, jättes hageja kahju hüvitamise nõude kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus luges ekslikult tõendatuks, et hageja teavitas kostjat viivitamata interjööri kahjustumisest ja diivani rikkumisest. Kostja kolis välja 10.03.2019, viimased asjad viis ära 15.03.2019. Hageja teavitas kostjat interjööri ning diivani kahjustustest alles 28.03.2019. Kostja leidis, et hageja on rikkunud viivitamata teatamise kohustust ning on selle tõttu kaotanud õiguse nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Kostja leidis, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus tuvastas valesti ruumide seisukorra üürileandmisel. Maakohus tugines otsuse tegemisel ekslikult suures ulatuses hageja lähikondsete ütlustele, mis ei ole usaldusväärsed. Samas jättis maakohus arvestamata kostja 03.12.2019 esitatud dokumendile lisatud pilditabelis toodud fotode ning tunnistaja D.D. ja kostja vande all antud ütlustega.
Korteri üürilevõtmise ajal oli korter keskmisest halvemas seisukorras, sh koorus lagedelt ning ustelt värvi ja korter oli niiske vannitoa tõttu. Nimetatud asjaolud on tõendatud 11.11.2019 istungil antud tunnistaja D.D. ja kostja ütlustega. Samuti nähtub sama asjaolu kostja 03.12.2019 esitatud seisukoha 3. lisa pilditabeli piltidelt (7., 11. ja 12. pilt). Maakohus tuvastas valesti, et korteri ustel oli värv koorunud, kuna kostja kuivatas seal pesu. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited, mille kohaselt oli korteris liigniiskus seoses vannitoa halva seisundiga ning seoses kortermaja fassaadi- ja katusetöödega 2018. a suvel. Juhul, kui apellatsioonikohus leiab, maakohus tuvastas korteri seisundi üürileandmisel õigesti, on maakohus jätnud analüüsimata kostja vastutust välistava vastuväite, et tegemist on asja tavapärasest kasutamisest tuleneva kulumisega. Maakohtus esitatud pilditabelist nähtub, et interjööri ja diivani seisukord olid juba kostja valdusesse andmisel keskmisest halvem. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg 5, kahju hüvitamise nõuet rahuldades ei ole arvestanud korteri algse olukorraga ning hinnapakkumises toodud summa väljamõistmine annab võimaluse korteri taastamiseks oluliselt paremas seisukorras kui kostjale üleandmise ajal. Maakohus rikkus menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 ja hinnanud hageja esindaja kulud põhjendatuks ja vajalikuks väiksemas osas, kui see oli tegelikkuses.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata vallasasjadele tekitatud kahju eest hüvitise summas 423,52 eurot ning määras menetluskulud tasumiseks jaotusega hagejalt 30% ja kostjalt 70%. Hageja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat hüvitama hagejale vallasasjadele tekitatud kahju summas 423,52 eurot ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista välja viivis. Hageja teatas korterile ja selle sisustusele tekitatud kahjustustest kostja asju välja kolima tulnud isikule juba 11.03.2019, paludes teavitada koos tagasihelistamise palvega sellest (korteri seisukord, diivan, diivanilaud, köögikapi nupud, kardin, televiisor, kadunud vanaaegsed toolid) kostjat ja tema isa. Seega on hageja teavitanud kostjat puudustest koheselt nende ilmnemisel. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista korteris asunud vallasasjadele tekitatud kahju alljärgnevalt: teleri remondikulu Arwest OÜ hinnakirja alusel 67 eurot, köögikapi nuppude asendamine hinnaga 20,80 eurot, diivanilaua asendamine hinnaga 50,72 eurot, rikutud kardina eest 45 eurot ja lõhutud vanaaegsete toolide eest 240 eurot. Kokku 423,52 eurot. Maakohtu menetluskulude jaotus on põhistamata. Hageja on kostjale korduvalt vastu tulnud ja kompromisse pakkunud, olnud nõus kõikide kostja poolt pakutud lahendustega, millest kostja on aga iga kord ka taganenud.
7.Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu.
8.16. oktoobril 2020 tagastas hageja pandis hoitud kostjale kuuluvad esemed. Lihtkirjaliku nimekirja allkirjastasid hageja ja kostja isa; kinnituse, et kõik korterisse X jäänud esemed on kätte saadud, allkirjastas kostja isa D.D.. Ringkonnakohtule esitatud kaaskirjas märkis hageja, et tagastatud asjade hulgas oli gaasipliit, millele kostjal õigust ei ole, sest see oli toodud hageja pliidi asemele. Veel märkis hageja, et asjade tagastamisele eelnenud kirjavahetuse käigus lubas D.D. tagastada kolimise käigus ära viidud diivani madratsi ja diivanikatted, kuid ei teinud seda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kahju hüvitamise nõude osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kahju hüvitamise nõude täielikult rahuldamata ja menetluskulud 95 % hageja ja 5 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidlustanud maakohtu otsust üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse väljamõistmise osas ning selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja kahjuhüvitis summas 3 139,49 eurot ja kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti kahjuhüvitis summas 423,52 eurot, rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel osas, mille maakohus leidis, et vallasasjadele tekitatud puuduste osas ei teatanud hageja puudustest õigeaegselt ning on seetõttu kaotanud puudustest tulenevad nõudeõigused.
11.Hageja nõuet saab pidada üürilepingu rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel. Hageja kahjunõude esitamise eeldused sätestab VÕS § 336, mille kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Maakohus tuvastas, et kostja kolis üürile antud eluruumist välja 10. märtsil 2019 ja samal päeval vormistati hageja ja kostja poolt üleandmise ja vastuvõtmise akt ((dl 34). Aktis märgiti üleandmise-vastuvõtmise käigus märkusena, et „korter koristamata, üürniku esemed jäävad poolte kokkuleppel kuni 15. märts 2019 korterisse“. Aktis fikseeriti ka võlgnevuse summa üleandmise seisuga. Muid märkusi korteri üleandmisel üürileandja ei teinud. Pooled ei vaidle selle üle, et üürileandjal oli võimalus korter üle vaadata ja puudustest üürnikku kohapeal teavitada.
13.VÕS § 336 alusel kahjunõude esitamise eelduseks on, et üürileandja kontrollib üüritud asja tagastamisel asja seisundit ja teatab viivitamata üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Asja materjalidest saab järeldada, et üürileandja ei kontrollinud üüritud eluruumi üürnikult vastuvõtmisel korteri seisundit, kuna aktis puuduseid ei fikseeritud. Sellega jättis üürileandja täitmata VÕS § 336 tuleneva asja ülevaatamise kohustuse, mis on esmane kahju nõude esitamise eeldus. Ringkonnakohus märgib, et üürileandja peab oma õiguste paremaks kaitseks üürieseme tagastamisel koos üürnikuga üürieseme üle vaatama, selgitama välja tavalise ülevaatuse käigus avastatud kahjustused ning need üürieseme üleandmise akti kirja panema. Kui üürileandja seda ei tee, saab eeldada, et üüriese tagastati nõutavas seisundis ning üürileandja peab kahjuhüvitise saamiseks tõendama, et ta kontrollis üürieseme tagastamisel üürieset ja teatas üürnikule viivitamatult avastatud puudustest.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja teavitas kostjat interjööri kahjustustest ja diivani lõhkumisest 28.märtsi 2019 e-kirjas. Nimetatud e-kirja teema oli „makseettepanekud üürivõla osas“, adressaat oli D.D. mitte kostja (üürnik). E-kirjas märgib
hageja, et lepiti kokku, et võlg tasutakse ja hageja loobub tekitatud kahjude nõudest, kuid võlga ei tasutud ja tasumise osas esitati uus ettepanek. Hageja oli e-kirjas nõus üürnikule vastu tulema ning tegi ettepaneku tasuda võlg kolme osamaksega ning lubas, et kui osamaksed tehakse tähtaegselt, siis loobub ta kahjunõudest. Kahjunõude kirjelduse esitas hageja sulgudes ja üldsõnaliselt: üürnik kuivatas pesu siseustel ja uksed vajavad seetõttu puhastamist/värvimist, esikus ja elutoas on tapeet rikutud, diivan katki rebitud ja tindiga määritud (dl 40). Ringkonnakohus leiab, et kolmandale isikule adresseeritud teatega, milles tehakse ettepanek võla tasumiseks ning antakse teada, et sel juhul kahjunõuet ei esitata ja nimetatakse üldsõnaliselt, et uksed on rikutud, tapeet kahjustatud, ei saa lugeda hageja poolt üürniku teavitamist üüritud asja puudustest nõuetekohaselt toimunuks.
15.Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et juhul kui lugeda 28. märtsi e-kirja nõuetekohaseks teavitamiseks, siis see ei oleks piisav, kuna e-kirja ei saa lugeda viivitamatuks teatamiseks, sest puuduste avastamise päevast oli möödunud 10 päeva. Kuivõrd tegemist oli välisel vaatlusel kergesti tuvastatavate puudustega (uste ja diivani kahjustamine, tapeedi rikkumine), minetas hageja ringkonnakohtu hinnangul õiguse tugineda puudustele hiljem. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud ühtegi takistust, mille tõttu ta ei oleks saanud puuduseid koheselt akti kirja panna. Ebaõige on hageja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et üürnikku teavitati puudustest õigeaegselt ja seda kinnitasid maakohtus ülekuulatud tunnistajad. Hageja väitel kinnitasid tunnistajad, et hageja teavitas 11. märtsil 2019 üürniku asju välja kolima tulnud E.E.d eluruumile tekitatud puudustest. Ringkonnakohus märgib, et hageja eksitab kohut valeväitega. Kohtuistungi protokolliga on tõendatud, et 11. novembri 2019 kohtuistungil kuulati üle tunnistajad C.C., F.F., B.B. ja D.D., kuid ükski tunnistaja ei andnud ütlusi hageja poolt väidetud asjaolu kohta ( dl 120, 121). Samuti ei saaks üürniku teavitamise kohustust lugeda täidetuks sellega, et kolimisel appi tulnud isikule anti teada, et üüritud asjal on puudused. Ringkonnakohus leiab, et hageja käitumine viitab sellele, et ta ei pidanud vajalikuks kostjat üürieseme puudustest teavitada, kuna arvas ekslikult, et saab tugineda üürilepingu p 6.4 alusel leppetrahvinõudele summas 2200 eurot. Hageja esitas leppetrahvi nõude maksekäsus. Kostja märkis vastuväites maksekäsule, et leppetrahvi nõue on tühine (dl 15). Hagiavalduses hageja, loobus leppetrahvinõudest ja muutis nõude kahjuhüvitamise nõudeks (dl 25).
16.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei teavitanud kostjat nõuetekohaselt üüritud asja puudustest ja hageja poolt kolmandate isikute teavitamine toimus põhjendamatu viivitusega, seetõttu on hageja VÕS § 336 lg 1 teise lause alusel kaotanud õiguse nõuda kostjalt hüvitist kahjude eest ja hageja kahjuhüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata.
17.Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel arvestab ringkonnakohus hagi rahuldamise ulatust. Maakohtus oli hagihind arvestades nõuete kogumit 4999,91 eurot, muutmata jääb maakohtu otsus osas, millega rahuldati hagi üürinõude summas 50,55 eurot,
25.novembri 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13,14 eurot ja tulevikku suunatud viivise nõude osas. Arvestades menetluse käiku ja nõuete põhjendusi määrab ringkonnakohus TsMS § 163 teise alterantiivi alusel menetluses kantud kuludest 95 % hageja kanda ja 5 % kostja kanda.
18.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 400 eurot ja kostja menetluskulud summas 1650 eurot. Pooled vaidlustasid menetluskulude jaotuse, kuid mitte rahalise suuruse kindlaksmääramise ning ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ning ringkonnakohus võtab aluseks maakohtu poolt määratud menetluskulude suuruse. Ringkonnakohtus on hageja vastuapellatsioonkaebuse kulu 100 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja järgi tasus kostja riigilõivu 300 eurot ja õigusabi eest 1 440 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kostja õigusabikulude taotluse osaliselt. Apellatsiooniastmes jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde, vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas vaid piirdus üürilepingu rikkumise eest kahjuhüvitise nõude esitamise eelduste kontrollimisega. Arvestades vaidluse asjaolude ja apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega, siis on põhjendatud apellatsioonimenetluse kulud õigusabi eest 4 töötunni ulatuses summas 480 eurot sh käibemaks. Hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus on 500 eurot (400 + 100). Kostja Maa- ja ringkonnakohtus kantud ja TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatavate menetluskulude suurus on 2430 eurot (1650 + 300 + 480). Menetluskulude jaotuse tulemusel jääb hageja kanda 2308,50 (95% 2430-st) kostja kuludest ja kostja kanda 20 eurot (5% 400-st) hageja kuludest. Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 44 lg 1 alusel vastastikused nõuded ja tasaarvestuse tulemusena peab hageja hüvitama kostjale 2288,50 (2308,50-20) eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.