2-21-1641/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Justiitsministeerium esitas 02.02.2021 avalduse M H pankroti väljakuulutamiseks. Nõue tuleneb Harju Maakohtu 31.12.2008 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2009 otsustest tsiviilasjas nr 2-03693, millega lahutati M H ja P T abielu ja jagati ühisvara. M Hlt mõisteti välja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis summas 930 968 krooni, s.o 59 499,70 eurot. Eesti Vabariik omandas P Tlt nõude 23.12.2020. 07.01.2010 algatati kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt täitemenetlus nr 034/2010/48, kuid nõue on siiani täitmata. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnevuse suurus 58 683,14 eurot. Harju Maakohtu 09.02.2021 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse, anti Eesti Vabariigile (Justiitsministeeriumi kaudu) tähtaeg ajutise halduri ja kulutuste katteks 1500 euro tasumiseks ning M Hle tähtaeg pankrotiavalduse osas vastuväite esitamiseks. Justiitsministeerium tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 1500 eurot 18.02.2021. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväidet ei esitanud. 16.03.2021 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise halduri 11.04.2021 aruandest nähtuvalt on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 71 291,37 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. 27.04.2021 määrusega tegi Harju Maakohus M H pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1500 eurot hiljemalt 10.05.2021 ning avaldas 27.04.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kuid kohustuste kogumaht on 71 291,37 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

Võlgnik ei ole esitanud kohtule avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 5 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on ülemmäära piirides. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 550 eurot (5 h x 110), millele lisandub käibemaks 110 eurot, kokku 660 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE832200221039155226 Swedbank AS-is. Ajutine haldur palub tasu summas 660 eurot hüvitada võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summa arvelt. Justiitsministeerium tasus 18.02.2021 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1500 eurot. Kohus asub seisukohale, et ajutise halduri tasu summas 660 eurot kuulub hüvitamisele võlausaldaja poolt halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. PankrS § 11 lg 2 kohaselt deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Kui käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel mõisteti pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult deposiit pankrotimenetluse kulude katteks välja ja isik nõude täitis, tagastatakse talle deposiidina tasutud summa. Kohus määrab tagastada võlausaldajale ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidi ülejäägi summas 840 eurot (so 1500 – 660 = 840) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is, nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS-is, viitenumbriga 2800049667.