Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2021 kell 13.00, Rakveres
Tsiviilasja number
2-21-5559
Tsiviilasi
V K avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: V K (isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja seaduslik esindaja eestkostja Haljala vald (Haljala vallavalitsuse kaudu; e-post [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 28-4, 10150 Tallinn; e-post [email protected]; tel 52 80 212)
pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarvele XXX AS-is SEB pank).
Aruandest nähtub ka, et võlgniku nimele olid avatud kontod L P AS-is, mis olid suletud 18.06.2018 ning S P AS-is avatud kontod olid suletud 14.03.2018. S AS-is avatud konto jääk moodustab hetkeseisuga 81.23 eurot. Võlgniku MTA ettemaksukonto seis on null. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension summas 461.59 eurot ning sotsiaaltoetus summas 41.68 eurot. Andmed muu realiseeritava vara kohta puuduvad. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 5 247.65 euro ulatuses, lisanduvad viivised. Võlgniku eestkostja on avaldanud, et võlad on tekkinud võlgnikul esineva kroonilise psüühikahäire tõttu, mis piirab tema võimet oma käitumist juhtida ja aru saada oma tegude tagajärgedest. Kuni elas võlgniku ema - saadi hakkama. Pärast ema surma ei ole võlgnik võimeline tasuma endale võetud kohustusi, lisandunud on ka ema nimel olnud ja pärandusega võlgnikule üle läinud võlgnevused. Kuna pankroti väljakuulutamisel kuulub võlgniku vara müümisele, siis vajadusel hoolitseb eestkostja selle eest, et leida võlgnikule uue elamispinna. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on vara orienteeruva väärtusega 3 000.00 eurot, praegune sissetulek ei ole arestitav ning rahalisi kohustusi on summas ca 5 247.00 eurot. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on töövõime- ja sotsiaaltoetused. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik esindaja kinnitab ka ise võlgniku maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri arvamusel on ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud info ning panga väljavõtete põhjal võimalik järeldada, et makseraskused tekkisid veel aastal 2016, mil võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi. Koos korteriga päritud kohustused süvendasid pankrotiolukorda. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul vale finantskäitumine, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Kuriteole viitavad asjaolud ei olnud tuvastatud. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur hetkeseisuga tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu
ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 575.00 eurot (lisandub käibemaks 115.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 115.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 575.00 eurot (lisandub käibemaks 115.00 eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.