Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
12.mai 2021. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-10876
Tsiviilasi
T Ji kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik: T J (isikukood xxxx, elukoht xxxx; epost xxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Rahuldada T Ji taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Lõpetada T Ji kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada T J kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 14.08.2015. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vabastada T J usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade T Ji kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 23.03.2016. a määrusega lõpetati võlgniku T Ji pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati M J täitma usaldusisiku kohustusi. 05.06.2019 määrusega vabastati M J usaldusisiku kohustustest ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule T Ji usaldusisiku aruanded 23.03.2017, 21.03.2018, 02.04.2019, 24.03.2020 ja 23.03.2021 (täpsustatud 31.03.2021). Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 23.03.2021 (täpsustatud 31.03.2021). Aruande kohaselt tuvastas Eesti Töötukassa võlgnikul korduvalt puuduva töövõime, perioodiga 05.03.202004.03.2025. Võlgnikule makstakse töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati
võlgnikul raske puue, perioodiga 05.03.2020-04.03.2025 ja toetust maksab Sotsiaalkindlustusamet igakuiselt 34,78 eurot. Võlgniku igakuine keskmine sissetulek on ligikaudu 450 eurot. Töötukassa otsusega oli võlgnik töötuna arvele võetud alates 11.02.2020, töötuna arvelolek lõpetati 15.06.2020 võlgniku soovil, kuna seoses üleüldise kriisiolukorraga Eesti Vabariigis ei olnud sobiva töökoha leidmine võimalik. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik märgib, et tema sissetulek ei võimaldanud teha väljamakseid võlausaldajale. Koos usaldusisiku aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldaja seisukohta. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul võlausaldaja seisukohta ei esitanud ja kohtu kirjadele ei reageerinud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus leiab, et on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajale võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 23.03.2021 (täpsustatud 31.03.2021). Aruande kohaselt tuvastas Eesti Töötukassa võlgnikul korduvalt puuduva töövõime, perioodiga 05.03.2020-04.03.2025. Võlgnikule makstakse töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati võlgnikul raske puue, perioodiga 05.03.2020-04.03.2025 ja toetust maksab Sotsiaalkindlustusamet igakuiselt 34,78 eurot. Võlgniku igakuine keskmine sissetulek on ligikaudu 450 eurot. Töötukassa otsusega oli võlgnik töötuna arvele võetud alates 11.02.2020, töötuna arvelolek lõpetati 15.06.2020 võlgniku soovil, kuna seoses üleüldise kriisiolukorraga Eesti Vabariigis ei olnud sobiva töökoha leidmine võimalik. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik märgib, et tema sissetulek ei võimaldanud teha väljamakseid võlausaldajale. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõude rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul puuduva töövõime tõttu tööturult eemal olnud, et saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Võlgnik on
esitanud tõendi, millest nähtub, et 03.03.2020 Eesti Töötukassa otsusega on võlgnikule määratud puuduv töövõime perioodil 05.03.2020-04.03.2025. 23.03.2017 esitatud usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule oli määratud 100% töövõime kaotus ja rakse puue kuni 30.04.2017. 21.03.2018 aruande kohaselt tuvastati Eesti Töötukassa otsusega võlgnikul puuduv töövõime perioodiga 05.03.2017-04.03.2020 ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati võlgnikul raske puue perioodiga 01.05.2017-04.03.2020. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul olnud kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul puuduv töövõime. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 3 kohaselt on isikul puuduv töövõime, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. Eesti Töötukassa on 03.03.2020 otsuses leidnud, et arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole töötanud olukorras, kus tema tervislik seisund seda ei võimalda. Võlgnik on esitanud kohtule tervislikku seisundit tõendavad tõendid. Kohus märgib, et võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.