Hageja: T. I. ik xxx asukoht xxx e-post xxx Hageja lepinguline [email protected]
esindaja:
Janek
Pahka
e-post
Kostjad: A. O. ik xxx, J. O. ik xxx elukoht xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. I. hagi A. O. ja J. O. vastu võla nõudes.
2.Välja mõista A. O.ilt (ik xxx) ja J. O.ilt (ik xxx elukoht xxx) solidaarselt T. I. kasuks 799,61 (seitsesada üheksakümmend üheksa eurot 61 senti) eurot.
3.Jätta menetluskulud A. O. ja J. O. kanda.
4.Välja mõista A. O.ilt ja J. O.ilt solidaarselt T. I. menetluskulud 325 eurot, s.o riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
Välja mõista A. O.ilt ja J. O.ilt solidaarselt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada käesolev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-133686 A. O.ile (ik xxx) ja J. O.ile (ik xxx) kätte hoiustamisega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. I. esitas 12.10.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjate A. O.i ja J. O.iga 07.02.2017 üürilepingu xxx korteri üürimiseks kostjate poolt. Lepingu järgi kohustusid kostja tasuma korteri üürimise eest üüri 50 eurot koos ning tasuma korteri majanduskulud. Lepingu tähtaja saabumisel 01.05.2017, leppisid pooled suuliselt kokku lepingu jätkumises. Hageja lubas kostjatel korteris edasi elada, sest kostjad olid korteri korda teinud vastavalt lepingu Lisale 3. Pooled leppisid omavahel suusõnaliselt kokku: kui üürnikud remondivad korterit ja teevad midagi korteri kasuks, siis hageja ei nõua üüri 50 eurot iga kuu vastavalt p. 3.2.1. Kostjate poolt korterisse jäetud kasutatud tehnika ja mööbel on sisuliselt väärtusetu ja seepärast jätsid üürnikud selle korterisse. Alates aprillist 2017 kuni septembrini 2017 jätsid kostjad kõik majandamiskulud tasumata. Hageja tasus kostjate eest ise korteri majandamiskulud.
2.Kostjate nimel saadeti 02.12.2020 kohtule käsikirjaline võõrkeelne vastus.
3.Maakohus kohustas 02.12.2020 kostjaid esitama vastuse eestikeelne tõlge ja hoiatas, et kui kostjad tõlget ei esita, võib kohus jätta vastuse tähelepanuta.
4.11.12.2020 saatis kostja A. O. kohtule vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Vastuses võttis kostja omaks, et kohtule esitatud võlakirjad on nende poolt allkirjastatud. Korter oli halvas seisus ja ilma sisustuseta, kostja tegi korteri korda ja ostis sinna elektripliidi ja külmiku. Üürileping kehtis kuni septembrini 2017. Kostja J. O. vastust ei esitanud.
5.18.01.2021 toimunud istungil täpsustas hageja nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 799,61 eurot ning menetluskulud. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.VÕS § 76 lg.1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 101 lg.1 p.3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
9.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid 07.02.2017 üürilepingu xxx korteri üürimiseks kostjate poolt. Lepingu järgi kohustusid kostjad tasuma korteri üürimise eest üüri 50 eurot koos ning tasuma korteri majanduskulud; 2) kostjad kasutasid korterit üürilepingu alusel kuni 10.septembrini 2017; 3) kostjad jätsid tasumata üüri ja majandamiskulud perioodi eest aprillist –septembrini 2017. 4) kostjad on varaseamalt tunnistanud võlgnevuse olemasolu ka hagejale antud võlakirjades (Lisa 1 ja 2).
10.Kostja A. O.i vastuväited hagile on järgmised: kostja tegi oma kuludega korteri korda ja ostis sinna elektripliidi ja külmkapi.
11.VÕS § 76 lg.1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Korteriüürilepingu nr.2-2017 järgi said kostjad endale üürile korteri asukohaga: xxx. Lepingu p.1.2 kohaselt anti korter kostjatele üle heas seisukorras. Kostjad kohustusid vastavalt lepingu p-le 3.2.1 tasuma üüri 50 eurot kuus ja lepingu p-le 3.2.2 tasuma majandamiskulusid vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele arvetele ( televisioon, elekter, jms.). Lepingu p.7.7 kohaselt kandsid üürnikud võrdset vastutust kohustuste täitmise eest. Pooled sõlmisid ka lepingu Lisa 3, mille kohaselt oli üürnikel kohustus teha korteris ka remont vastavalt Lisale 3. Kostja A. O. sisuliselt tunnistas hagi nõudeid tervikuna, märkides, et asja lahendamisel tuleks arvestada, et kostjad tegid korteris remonti ja jätsid sinna külmkapi ja elektripliidi. Maakohus on seisukohal, et nimetatud väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjad võtsid üürilepingu Lisas 3 kohustuse teha korteris parendustöid vastavalt Lisas toodud nimekirjale. Hageja kinnitas, et kostjad tegid parendustöid ning väidab, et arvestas seda ning ei nõudnud selle eest esimestel kuudel üüri tasumist. Juhul, kui kostjad jätsid hagejale kuuluvasse korterisse esemeid (külmkapp, elektripliit) on neil õigus nimetatud asjad hagejalt välja nõuda. Maakohus rahuldab hagi täies ulatuses Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Asja menetlev kohus määrab samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palus 18.01.2021 toimunud kohtuistungil mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud, s.h riigilõiv 175 eurot ja 20.04.2021 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas õigusabikulud summas 150 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 1 tund ja 30 minutit hinnaga 100 eurot/h (käibemaksuta). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõiv hagihinnalt vastatavalt RLS lisale 1. Hagihinnalt kuni 1 000 eurot tasutakse riigilõivu 175 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks
peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213). Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Hageja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr (100 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikku määra. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 325 eurot, sh õigusabikulud 150 eurot ja riigilõiv 175 eurot. TsMS § 173 lg 4 kolmanda lause kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostjate kanda, mõistab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjatelt välja solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 325 eurot, sh riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325 eurolt) viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot Kohtuotsuse kättetoimetamine
13.Vastavalt TsMS § 327 lg 1 /---/ võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht, lg 2 kohaselt hoiustamise kohta jäetakse või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele või väljastatakse naabruses elavale isikule saajale edastamiseks. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on kohtu edastatud dokument ning et hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad, kooskõlas lg 3 dokument loetakse kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Dokumendi ümbrikule märgitakse kättetoimetamise kuupäev. Kohtul puudub võimalus menetlusdokumenti kostjale isiklikult edastada. Kuna kostjatele varasemalt saadetud menetlusdokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel ning kohtule ei ole teada kas kostjad on määranud kellegi menetlusdokumentide vastuvõtjaks, toimetab kohus kohtumääruse kostjatele kätte hoiustamisega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.