Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

MediaClick OÜ (likvideerimisel) esitas 12.03.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku osaniku 22.01.2021 otsusega vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Võlgniku võlausaldajateks on Soome Vabariigi maksuamet, millele MediaClick OÜ (likvideerimisel) võlgneb kokku 7058 eurot ja võlgniku osanik M V B, kellele on võlgnikul tagastamata laen summas 325 eurot. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli IT teenuste osutamine juriidilistele isikutele. Avalduse kohaselt likvideerija hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud äriplaani ebaõnnestumine ja kahjumiga tegutsemine. Võlgnik ei suutnud saavutada kasumlikku tegevust, müügikäive polnud piisav, et palgata täiendavat tööjõudu ja investeerida arendustegevusse. Võlgniku müügikäive on viimastel aastatel olnud ca 10 000 eurot aastas ja see ei ole olnud piisav, et tagada majandustegevuse jätkusuutlikus. Võlgniku peamised kliendid olid toitlustusasutused. Tulenevalt valitsuse poolt COVID-19 levikuga seoses kehtestatud piirangutest pidid võlgniku kliendid oma tegevust oluliselt piirama ja seetõttu loobuti MediaClick OÜ (likvideerimisel) teenustest. Uusi kliente ei õnnestunud võlgnikul leida. Lisaks puudusid võlgnikul rahalised vahendid ja oskused majandustegevust ümber korraldada turuolukorra muutudes. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankrot. 18.03.2021 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise halduri 12.04.2021 aruande kohaselt on võlgnikul rahalisi vahendeid arvelduskontol seisuga 23.03.2021 summas 3,24 eurot, kuid teadaolevaid kohustusi vähemalt 7383 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on selgituses maksejõuetuse kohta märkinud, et maksejõuetuse põhjuseks oli äriplaani ebaõnnestumine ja kahjumiga tegutsemine ning Covid-19 pandeemia ja sellest tulenevad piirangud majandustegevuses, kuna klientideks olid peamiselt toitlustusasutused. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt tooduga ja on seisukohal, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks hiljemalt hetkel, mil alustati likvideerimismenetlusega, so jaanuaris 2021. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. 27.04.2021 määrusega tegi Harju Maakohus MediaClick OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot hiljemalt 10.05.2021 ning avaldas 27.04.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus 3,24 eurot ning kohustuste kogumaht 7383 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine.

Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses ning maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2021. aasta jaanuaris. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 5,25 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 66 eurot 1 tund, mis jääb alla ajutise halduri tunnitasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 346,50 eurot (5,25 x 66), millele lisandub käibemaks 69,30 eurot, kokku 415,80 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 415,80 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 5,25 tunni eest (alustatud pooltunde 11 x 33) 363 eurot (lisandub käibemaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, mistõttu esineb PankrS § 171 lg 1’ olukord ja PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et kuivõrd haldur on taotlenud tasu määramist väiksemas ulatuses (so summas 346,50 eurot (lisandub käibemaks)) kui näeb ette riigi vahenditest hüvitatava tasu suurus halduri esitatud töötundide eest, siis kuulub riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu halduri poolt taotletud määras, so summas 346,50 eurot (lisandub käibemaks). Tasu tuleb kanda OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et MediaClick OÜ (likvideerimisel) dokumendid tuleb anda likvideerija K Mi vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.